Palun, ärge mind valige. Palun!!

Et ma siin mõtlesin, et kui mina peaks kunagi Riigikokku kandideerima, püüaks ma ikka ka tähelepanu ja häälte huvides kuidagi sellest läägest tapeedist ja maskiparaadist eristuda. Lihtsaim viis oleks muidugi lubada prostitutsiooni ja marihuaana legaliseerimist ning ca 60% meeste hääled olekski käes. Kuid mina nii kerglast teed ei läheks. Ei läheks ka seda teed, et lubaks juba ette, et loobun iga kuu 50% ulatuses Riigikogu palgast, kandes selle otsekorralduslepinguga üle näiteks kodutute loomade varjupaigale, millega pälviksin ehk 30% üksikute naiste poolehoiu. Ei, ma valiks eestlastele meeldivama nn veerpaluliku taktika. See kõlaks umbes nii:

Hea eestimaalane, palun ära mind vali. PALUN!

„Hea valija, Sinu ees on vastutusrikas ülesanne leida Riigi Asju Otsustavasse Kogussse sobivad inimesed. Kahjuks on läinud nii, et minu erakonna arvates oleks mul ju võimalused Riigikogusse kandideerida head, sest ma valdan natuke keskmisest paremini võõrkeeli ja kunagi sai kõrgkoolist lisaks majanduses omandatud doktorikraadile ka juuradiplom hangitud. Ei midagi erilist, selliseid inimesi on veel kindlasti kümneid! Kuid erakonna inimesed ei mõista, et see paneb mu raskesse olukorda: pean suutma tunde ja päevi, nädalaid ja kuid istuma ühes saalis inimestega, kellega mul on raske leida ühist keelt – ei taipa mina kahjuks suurt ei estraadist ega sõudmisest, nende jaoks aga paistab juriidika ja majandusmudelid jääma veidi kaugeks.

Koduvalla inimesed leiavad, et sobiksin Riigikokku oma eeskujuliku käitumise poolest, pole ma ju juhtunud kunagi kiirusega politseile vahele jääma ja ka lastel on koolis olnud alati neljad-viied. Aga tunnistan ausalt, et selles korralikkuses on mu ka tugev miinus - olen suhteline koonerdaja ja liiga suure vastutustundega, et minu kätte usaldatud rahaga end vabalt või hästi tunneksin. Mind hakkaks häirima need esinduskulud, taksotsekid, jms, mille vastuvõtmisega võib mul probleeme tekkida. Vanemad on kasvatanud juba mind nii, et liigpriiskamist ei tohi olla, pigem kasinus. Ma ei kujuta ette, et peaksin suutma Riigikogu sööklas istuda vastastikku austatud kolleegidega, kes mulle koonerdamise tõttu altkulmu vaataksid. Aga selline ma kord juba olen.

Ülikooli- ja töökaaslased muudkui pressivad tagant, et ma sobivat Riigikokku oma suure töövõime ja kõrge moraali tõttu. Ei sõbrad, tänan usalduse ees, aga ma arvan, et sellised kaalutlused sobiks vaagimiseks vaid siis, kui end tappa tahaksin. Kuna ma pole suuremasi jutupaunik, restoranides istuja ega tühja-tähja üle vaidleja, võib juhtuda, et saan Riigikogus mitme inimese töökoormuse osaliseks, nagu on juhtunud varemgi. Nüüd olen aga juba hilises keskeas ja üle 12 tunniseid intensiivseid tööpäevi enam teha ei jõua.
Mis puudutab eetilisust, siis olen tavaline keskmine eestlane, kes lihtsalt püüab silmas pidada, mis oma, mis võõras ja nii saan jõudumööda alati teistega arvestada.

Seega ei maksaks teha liigseid sõnu tavalise inimese upitamiseks. Teen, mis minu kohus siin ilmas oma pere, naabrite, töökaaslaste ja armsa riigi heaks aga ei midagi enamat. Kardangi, et olen Riigikogu jaoks liiga tavaline, liiga rahulik ja töösse süvenev, et ei pruugi haakuda üldise parlamendis valitseva meeleoluga.

Kallid eestlased, omaksed, kolleegid, palun andke mulle andeks, kuid ma tõesti ei usu, et ma Riigikogusse sobiksin. Et teie, armsad inmesed, olete mul kandideerida palunud, kannatas mul ennast ka nimekirja lasta panna. Ja kui Te vaatamata minu palvetele siiski peaksite neid eirama ning mulle põhjuseta liiga palju hääli toote, siis loomulikult võtan ma oma risti kanda. Siis teeksin ma seda Teie, mitte minu pärast ja püüaksin seda teha nii, et Teil häbi poleks minu pärast. Hoidku Jumal!

Kuid seni, kuni Te veel oma häält ühe liiga tavalise iganenud pereväärtustes kinni istuva töönarkomaanist Eesti mehe peale pole jõudnud maha visata, palun Teid, ärge mind valige! Valige neid, kes rohkem tahavad, kel rohkem vaba aega ja hobisid. Valige neid, keda kodus ei oota suur pere ega tööl suured väljakutsed. Valige neid, kes oskavad võtta laenusid ja nende abil sõnadega suuri linnu rajada, sest minu vaikset olemist te ju teate.

Palun, palun Teid, ärge mind valige! Palun ärge valige mind Riigikokku. Palun.


Teie Raul, mitte omal soovil kandidaat nr 111.