Tuesday, September 27, 2016

Härra Palling, kus on lubatud seadus?


Ma vabandan oma rutakuse pärast, aga mure ei anna häbeneda. Nimelt oleme Eesti Taksoettevõtjate Liidus juba alates maikuust alates pidanud kuulma siit ja sealt riigi ametitest, et „ärge muretsege, kohe-kohe tuleb uus kokkueleppevedude seadus ja kõik seni ebaseaduslikud sõidujagajad saavad ametlikult ja võrdsetel alustel hakata taksodega konkureerima“. Seda jutu  räägiti meile politseis, tarbijakaitses, parlamendis, jne. Ühesõnaga igal pool, kus oma ebavõrdse konkurentsi juttu kurtmas käisime. Olgu, me siis ootasime.

Esmalt oli jutuks, et seadus juba enne suve vastu võetaks. Siis oli jutuks, et enne suve tehakse ära vähemasti teine lugemine. Siis mööndi, et oodatakse ära Euroopa Komisjonist saabuv suunis. Nüüd on aga juba kõigist tähtaegadest möödas ja seadusest ei kippu ega kõppu! Samal ajal kaotab taksosektor igakuiselt sõidujagajatele ca pool miljonit eurot.

Miks siis ikkagi taksosektor seda seadust, mille vastu me algsel kujul häälekalt võitlesime, nüüd nii väga ootab? Põhjust tuleb otsida jätkuvas ebaausas konkurentsis, mis meile ja kõigile taksojuhtidele elu mõrudaks teeb ning sektori tulusid nagu kevadine päike lund sulatab. Ma ei räägi ainult nendest ametlikult turule sisenemise ligi tuhandeeurostest kuludest, mida taksojuhtidel kanda tuleb ja mille peale nn jagajad vilistavad. Ma ei räägi isegi sellest, et nagu selgus hiljutisest statistikast, siis deklareerib oma jagamistulusid vähem kui 15% nn piraatjuhtidest ning nemadki teevad seda ca 10 korda tagasihoidlikumas mahus tublimate taksojuhiga võrreldes.

Sõiduhinna kalkulatsioonid erinevad nagu öö ja päev
Pigem räägin ma sellest, et kuidas ikkagi on võimalik, et riik vaatab rahulikult pealt kahele paralleelselt tegutseva sõiduhinna arvutamise meetodile ja põhimõttele. Nimelt tundub meile karjuvalt  ebaõiglane, et ametlikult ja seadusekuulekalt oma asju ajavad taksojuhid (olgu siis nahkjopedes ja vuntides või lipsuga valges särgis ja raseeritud) tohivad sõita ainult ühe hinnatariifi ja taadeldud taksomeetriga, mis arvestab hinda seadusest tulenevalt, samas sajad sõidujagajad aga vuravad ringi nagu tahavad:  tõstavad hindu suvaliselt 2-3 korda, langetavad jälle 2-3 korda, lisavad kilomeetrile pideva ajatasu, jne. Muide, kas te ikka teate, et sõites Toompealt Viimsisse, tuleb keskmise sõidujagajaga hind kliendile tavatariifiga sõites ca 20% kallim kui keskmisele taksole istudes? Ja reede õhtuti tuleb sageli maksta topelt? Ja kui te seda teate, siis kas peate seda mõistlilkuks lubada (eeldusel, et saate ju targa inimesena aru, et see sunnib igat taksojuhti taksomeetri asmel eelistama samuti nn taatlemata „isemuunduvat“  äpimeetrit, takso asemel plafoonita sõidukit, jne.)?

Jah, taksosektor on täna olukorras, kus oma kohustust ehk seaduslikku järelvalvet mitte teostav riik on lubanud suure suuga turul uusi reegleid, kuid tegelikkuses jätkub kõik vanamoodi. See tähendab, et ühed lollid täidavad seadust ja lasevad ennast pügada, teised innovaatilised ajavad pappi kokku täies mahus reeglitele vilistades. Selles situatsioon on iga õiglane kord parem, kui seesugune ebavõrdset konkurentsi hoogustav korratus.

Härra Palling, kas te ikka teate, et taksofirmadel pole täna võimalik enam inimesi ei palgata ega niisama lepinguliselt oma brändi alla sõitma võtta, sest kes peaks tahtma sõita madalamate fikseeritud tariifidega, kui saab ka metsikult ja ilma igasuguse seadsuliku kontrollita? Kujutage ette, et samal meetodil hakataks riigikogu liimetele konkurentsi pakkuma suvaliste inimeste poolt, kes pole läbinud valimisi, pole andnud ametivannet, kuid kes soovivad näiteks ka jagada oma kogemusi riigi seadusloomes ja on hea meelega valmis teie tulude ja kuluhüvitistest sirgekslöömisest poole oma õlule võtma?  Kui te arvate, et näide oli kohatu, siis mõelge hetkeks sellele, kas on olemas seaduse eest võrdsemaid ja vähemvõrdsemaid ameteid. Või kas on olemas veel ameteid, mida riik eelistab reguleerida kuni viimse kruvi vindini (nagu taksojuhid), kuid mille kõrval julgustatakse kõiki teisi sama teenust pakkuma ilma igasugu reegliteta?


Eesti Taksoettevõtjate Liidu oleme seisukohal, et Eesti vajab kiiresti kas uut kokkuleppevedude seadust, või tuleb Reformierakonnal astuda julgelt välja ja öelda selge ning valju häälega: me ei ole veel uueks korraks valmis, täna kehtivad Eestis tänased seadused ja need kehtivad kõigile. Kõik vahepealsed keerutamised, mille hulka kuulub ka vaikmis- ja venitamistaktika, ei ole riigile auks. Ligi 5000 nii vuntsidega kui  raseeritud taksojuhti ootavad selgust, kas kruvida plafoonid maha või täita seadusi ka edaspidi. Või äkki lepime kokku, et nii kaua, kui uut seadust pole, võivad ka taksod pakkude teenust suvaliste kokkuleppehindadega? Äkki juba homsest?

Monday, September 19, 2016

16 punktine optimistlik protogoll Aegviidu valla liitumiskõnelustest ja arengukavast


Alustuseks taaskord vabandan, et jätan ülima pessimisti mulje. Aga noh selline ma kord olen).
Niisiis sai täna käidud Aegviidu vallajuhtide korraldatud humoorikal jutupuhumisel, kus muuhulgas tutvustati arengukava ja liitumikõnelusi Anija vallaga. Jube ette aiman, kuivõrd mõnigi volikogu liige ja vallatöötaja minu märkusi isiklikult võtab ja öösel magada ei saa, mõni aga otsustab mind kui rahva rahu ja helge tuleviku õõnestajat elulõpuni vihata. Jäägem ikka sõpradeks!

Et mitte mõjuda donaldtrumbilikult, püüan siinkohal keskenduda vaid kuuldud faktidele. Mõistagi esitan neid enda kastmes ehk nii, nagu ma asjadest aru sain (mitte ehk nii, nagu sooviti, et ma aru saaks)

1.       Aegviidu vald on ühena vähestest Eesti valdadest seni ajanud läbi võlgadeta, kuna pole olnud ühtegi ideed, milleks laenuraha taotleda.
2.       Tegelikult on vald alati avatud vallaelanike arvamustele ja ideedele, et võtta ette uusi ja põnevaid asju. Kuid kuna Kalled ja Malled neid eriti valda saatnud pole, pole ka vallajuhid, töötaad ega volikogu liikmed ise suurt ajusid pingutada viitsinud.
3.       Seetõttu on nii, et kunagisest 1000 elanikust on saanud tasapisi 700 ning kaugel enam see kuuesaja piirgi. Sestap olla volikogus valminud kaval plaan, kuidas ellu jääda.
4.       Ellujäämiseks otsustati alustada liitumisläbirääkimisi meist suurema ja tublima vallaga, Anijaga.
5.       Aegviidu vald olla liitumiskõnelusi just Anija alustanud, kuna kunagi 4 aastat olla juba rahvalt Tapaga liitumise kohta küsitud ja saadud vastuseks „ei“. Järelikult polnud enam mõtet uuesti küsida, tuli tegutseda.
6.       Põhimõtteliselt võinuks ju ka Tapaga kasvõi taktika huvides (ja meie hinna väljaselgitamiseks) läbi rääkida, aga sõna „tapa“ kõlab nii halvasti ja negatiivselt ja Kehra on ikkagi 4 min rongisõiduteed lähemal, seega ei hakatud liigse tööga vaeva nägema.
7.       Liitumiskõneluste käigus ei hakatud pead ka selle üle vaevama, mida ja kuidas Aegviidu oma arengus juurde võiks saada, peaasjalikult keskenduti sellele, et see olemasolevgi kohe laiali ei laguneks. Maadlejate keeli võeti kohe alguses matil käpukil asend sisse, kuid loodeti sangarlikult, et ehk õnnestub parterist vastast vähemasti salaja kõdistada.
8.       Tegelikult ikka oli ka mõni vinge asi, mida vald siis ka välja kauples. Suurim neist oli raamatukogudele minev eelarverida uute raamatute igaaastaseks hankimiseks. Kahjuks ei täpsustatud, mitusada või mitu tuhat eurot see saavutus väärt on.
9.       Teise suure võiduna (elu läheb ju ainult paremaks-sic!) tutvustati edasist veesüsteemiga liitumise odavust inimestele, kes juba on ammu Aegviidus selle hingehinna eest liitunud (tõdedes vaikselt, et tasukaalu saavutamiseks võib see tähendada veehinna tõstmist senistel veeklientidel). Kusjuures uusarendustest, kes liitumishinna langemisest võita võiks, juttu ei tehtud.
10.   Nojah, nagu kombeks, korrutati ka seekord, et senised valla teenused minevat ikka palju paremaks. Millistega neist praegalt mure on ja mis osas nad paremaks lähevad, sellest seltsimmehelikult vaikiti. Kui mitte just ehk see, et valda jääb alles sotsiaaltöötaja, muud asjapulgad hakkavad asuma Kehras.
11.   Üheks suureks murekohaks paistis olevat  10 korda suurema Anija valla ca 45% võlakoorem (suhtes eelarvesse) ja Aegviidu vastava suhtarvu puudumine. Et asi ikka liitumisel viks ja viisakas paistaks, lubati ka Aegviidule nüüd ajaloos esimest korda kiirkorras laenu võtta ja kulutada see kooli katuse remondiks. Vähemasti näilinegi võrdsuse loomine, sest sellist võimlaust enam kunagi ilmselt ei tule......
12.   Muide, kuigi on ilmselge, et uues liitvallas lähtutakse investeeringute, haridusasutuste töö jms tagamisel ikka ka tänasest Aegviidu valla arengukavast, mööndi samas, et mingit garantiid pole, kuna 2/3 või ¾ uue liitvolikogu häältega võib asjakesed kenasti kohe pärast liitumist ümber otsustada. Ja uues 19 liikmelises volikogus oleks hea kui Aegviidu volinikud saaks 2-4 kohta. Et neli kohta, muide annavad Kehra kontrolli all olevas volikogus vähem kui 25% häältest (millega õnnestuks ehk kuidagagi oma investeeringuvajadusi kaitsta), soovitati aegviidukatel teha ka sõpru ka Kehra ja Alavere rahavasaadikute seas. Näiteks kosides sealtkandist omale mõni rikkam korteriühistu esimehe tütar.
13.   Aga kui ikkagi kipuvad meilt kooli ära võtma, vms, siis oli vallal ka olemas rahustav tabletike: „seda on väggga raske teha“, kõlas korduvalt peamise argumendina.
14.   Ja üldse, soovitati ka siinkirjutajal vähem pessimist olla, sest tegelikult on ju vallal suuremas koosluses vaid võita. Mida ja kuidas, seda targu taas ei täpsustatud. Aha jaa, juttu oli ju suuremast laenuvõimekusest ja ühekordsest 300 000 eurosest liitumistoetusest (kolmandik valla aastaeelarvest), mille eest tuleb türkkida uus valla nime kandvaid silte ja infovoldikuid.
15.   Lõpetuseks mainiti uhkusega, et kuigi kõik on niikuinii juba targemate ajudega paika pandud ja ära otsustatudki, siis näidatakse pööbli suhtes üles üllameelsust ja kutsutakse nad kolmel oktoobrikuu päeval liitumisele „jah“ või „ei“ ütlema. Et kui tuleb „jah“, siis saavad vallajuhid kõnelusteks kamaluga uut indu juurde, kui aga „ei“, siis õnneks pole see seaduses ette nähtud küsitlus volikogu jaoks siduv..
16.   Oleksin juba unusutanud: uus vald vajab ka nime. Selgus, et võib pakkuda nii Kõrvemaad kui Anijat aga soovitavalt mitte Aegviidut. Ja üleüldse pakkugu mida tahavad, niikuinii hääletavad Kehra elanikud oma lemmikvariandi kehtivaks.'

Kui paaritunnine nii hästi alanud ja lõpuks kontrolli alt väljuda ähvardunud koosolek läbi sai ja liitumises ja selle garantiides kahtlejad maha rahustatud, siis igaks juhuks süüa ei pakutud, joogist rääkimata. Et äkki läheb veel kähmluseks, mine neid ürginimese ajudega inimesi tea. Igal mehel oli vaba inimesena voli saba sorus või lipp püksis isekeskis kodus neid teemasi edasi arutada. 
Tänan siis minagi vallajuhte suure pingutuse eest. On tõesti, mille üle mõelda!