Kuidas kasutada mainerünnakut poliitikas tõukeplatvormina

Eeldame, et valituses ei tehta mitte propagandat, ei manipuleerida avalikkusega, vaid kommunikeeritakse avalikult ja korrektselt tegelikkust. Tegelikkus on aga siiski mitmekesisem, sest meie erakondade ja poliitikute poliitiline kultuur on üsna keskmise kodaniku nägu. 

Niipalju kui ma olen aastate jooksul märganud, kasutavad meie ministrid ja poliitikud laiemalt erinevaid loogikaid oma avaliku kommunikastiooni ülesehitamiseks. Sageli püütakse ka üksteiselt õppida. Peamine küsimus selle kõige juures ei tundu siiski olevat „Kuidas mainet suure kahju eest päästa ja rünnakut enda huvides tööle panna“, vaid pigem lühiajalisem ja pragmaatilisem „kuidas säilitada võim muudatusi tegemata“.

Konsultandina võiksin pikalt analüüsdia erinevaid strateegiaid ja taktikaid, nende plusse ja miinuseid, kuid tavainimesele muutuks see igavaks. Seetõttu lühidalt olulisemast, puhtalt minu praktika poolt läbiproovitud soovitused kehva olukorda sattunud poliitikule.

1.       Olge rünnakuteks valmis.

Pole midagi lihtsameelsemat kui nimetada poliitiliste vangerduste tulemusel ametisse isik, kelle tagala on piltlikult öeldes auklik ja kapid luukeresid täis. Tark juht oskab neid ette näha ning laseb isegi sõbrale teha taustakontrolli. Sest poliitika on pidev sõda võimu ja raha pärast, kus eilne sõber osutub homme vastaseks ja iga siseinfost saadud näpukad või lohakused teie vastu ära kasutab. Igaühel meist on oma nõrgad kohad, kuid valmisolek rünnakuteks tähendab, et teame vastuseid ette ja suudame rünnakutele vastata veenvalt minutite jooksul.

2.       Võimalusel enneta rünnakuid.

Veelgi parem taktika on rünnakuid ennetada läbi info andmise enda kontrolli all. Näiteks saab enne uue telefoni turuletoomist rahulikult spekuleerida, et tolle taskussemahtmise nimel on tehtud kompromisse kaamera suutlikkuse osas. Poliitikas võiks paralleel olla, et mõne küsitava taustaga ministri ametisse nimetamise eel antaks ise infot stilis, et „tal on suured kogemused valdkonnas, samas on tal olnud probleeme nagu need, mistõttu tuleb enne lõplikku otsust kõki plusse-miinuseid veekord kaaluda. Kui rahvale miinused korda lähevad, saab alati inimest vahetada. Kui aga rahvas tuure üles ei võta, on edasiminek võimalik ka olemasoleva persooniga.

3.       Tajuge konteksti.

See on koht, kus üldjuhul tuleb olla väga kaine ning mitte lasta end emotsioonidest liialt mõjutada. Kui üks ajakirjanik kisab ja uudisteportaalis on 100 vihast kommentaari, ei tähenda see veel midagi. Kontekst tähendab võimet aru saada, millised teemad hakkavad pilvi teie pea kohal laiali ajama ja mis teemad neid sinna koondama. Ääremärkusena tuleb tõdeda, et iga patt, mis on patt ajakirjaniku silmis, pole veel patt avallikkuse silmis. Ja vastupidi. Meenub Kalle Klandorf, kes linnavalitsuse ees oma tütre solvajale füüsilise õppetunni andis ja seda julgelt reklaamis. Olnuks noomitusesaajaks mõni mõni liiga lähedalt pilti teinud fotograaf, vm, olnuks rahva reaktsioon hoopis teine ja ilmselt tulnuks ka kriminaalasi peksmise alusel ära teha.

Teisalt: ei tohi unustada, et oleme tulnud nõukogude väärtusruumist ega pole veel jõudnud ameerikalikku „mina vastutan oma ametiga, sest ma lapsepõlves kodutöö pinginaabrilt maha kirjutasin“ ajajärku. Seega on meil loominguks palju rohkem mänguruumi. Kuid me juba oleme nõukogude väärtusest ka piisavalt kaugenenud. Just seetõttu on oluline mõista mitte vaid juriidilist, vaid ka moraalset vastutust. Kui sa oled saanud haridusministriks võltsitud haridusdokumendi või CVga, siis anti see veel 10 aasta eest andeks, tänapäeval aga mitte.

Kui olete siiski endas kindel ja suudate probleemist veenvalt läbi astuda, on mäng teie.  Siin kehtib põhimõte, et homme on meedias uued teemad ja rahval haugi mälu.

4.       Ärge alahinnake vastast.

Pole vahet, kas rünnakut alustab ajakirjanik, mõni lugejakiri või raevunud vastasleeri poliitik. Teie asi on alati olla valmis, et üks paljastus viib teiseni. Kui tahate olle edukad, arvestage, et vastasel on varuks veel 5 suurema kaliibriga paljastust teie aadressil kui see esimene, mida kergekäeliselt ümberlükkama ruttate.

5.       Ärge kommenteerimisega kiirustage.

Kui olete kindlad, et teie tagala on puhas ja vastaste kriitika alusetu või fabritseeritud, siis andke rünnak kohe ja veenev. Kui aga arvate, et vastased on saanud kätte mõne tükikese teie tegeliku luukere sääreluust, tasub vasturünnakuga oodata. Olge nõupidamisel, leppige kohtumine järgmiseks nädalaks. Paluge küsimusi kirjalikult ja paluge neid täpsustada. Andke endale võimalus vastase motivatsiooni ja energiat hinnata koos tema laskemoona ülelugemisega.  Mida rohkem vastane oma infost vahepeal paljastada suudab, seda põhjalikuma vastuse saate anda. Ärge unustage: võitja pole see, kes teie mainet 2 nädalat suudab mustata, vaid see, kes suudab mustamisele ühekorraga lõpu teha. Venivad avalikud vaidlused ilma veenvate vastusteta on paraku vesi teie oponentidele.

6.       Jääge kindlaks ühele versioonile.  

Pole midagi hullemat kui uued luukere tükiksesed, mis järgimööda pinnale ujuvad ja teie eelmist versiooni naeruvääristavad. Seega: mis iganes versiooniga te välja tulete, oleg valmis sellest kinni hoidma lõpuni. Kui te seda ei suuda, pole te poliitikaks valmis.

7.       Ärge kartke konstanteerida vigu.

 Inimestele meeldib, kui poliitik oma vigu tunnistab. Mitte suuri ja kuritegelikke, vaid pigem väikesi ja inimlikke.  See, et olete olnud ebatruu abikaasale, on parem kui tunnistada riigi raha taskusse toppimist. Riigi raha taskusse toppimisest hullem on ehk avalikkusele valetamine. Jne. Kui teie juhitud firmas on makstud aastaid ümbrikupalku, kuna teistmoodi pole olnud võimalik majandada, siis on see suur probleem.

Kuid enne,  kui kedagi ründate, konstanteerige avalikult ja tõeliselt oma vigu, näidates, et olete neist aru saanud. Kas rahvas nõuab alati maksude optimeerijalt verd? Ei. Olulisim on vassimised ja kuulujutud lõpetada ning teemale kiire punkt panna. Enese õigustamine saab tulla alles pärast patukahetsust!

Kujutage ette, et olite eelmises elus taksojuht, kes oli sunnitud omale miinimumpalka maksma, et suuta madala hinna konkurentsis ellu jääda, ja et sedasama tegi kogu sektor, siis kas seda ei mõistetaks? Teie asi on aga esmalt tunnistada, kahetseda, lahkumisavaldus esitada. Las see jääb esialgu teie ülemuse sahtlisse.

8.       Rünnake, ärge jääge kaitsesse.

 Kui olete veendunud oma õiguses või vastupidi, veendunud, et vastasel pole teie vastu veenvaid fakte peale oletuste, siis selles olukorras pole mõtet suurt taktikalist mõtet siiral patukahetsusel. Nii teeksite end lihtsalt lolliks. Et võita inimesi enda poole, võite vaid võtta enda pelae midagi üldist stiilis „olen kindlasti teinud vigu, pole olenud ehk alati kõige parem suhtleja“.  

Ja siis tuleb asuda rünnakule. Seda saab teha mitut moodi. Esiteks tuleb leida võimalus naeruvääristada teie ründajat. Teiseks tuleb võtta kokku kogu julgus ja näidata ära teise poole nõrgad kohad.  Neid on alati. Ajakirjaniku allikaks võivad olla sattunud kriminaalkorras karistatud isikud, allikad või ajakirjanik võib olla lähedalt seotud mõne teie oponendiga, jne.

Ja siis tuleb ise rünnata. Mida kindlam te olete, mida veenvam, seda kiiremini võidate enda poole meedia. Jätke meelde:  isegi kui kohus otsustab, et te olete mõrvar või dopingutarvitaja, kuid otseseid pealtnägijaid pole, on teil alati võimalus väita vastupidist. See peaks olema teie suhtumine olukorras, kus teie vastu on hinnangud ja spekulatsioonid, mitte aga faktid.

9.       Leidke alati vastutaja

Rahvale ja meediale on rahunemiseks vaja punkti kogu loole. Kui teie ei taha vastutada, peab seda tegema keegi teine. Aga see peab olema loogiline vastutus. Sageli lahendatakse neid asju mõne tunnistajaga kokku leppides, et tema võtab vastutuse. See võib teile maksta palju või vähe, kuid see peab toimima kirjalikult ja avalikult. Ja veenvalt. Niisama oma armukest lindistamistes süüdi lavastada on nõrk plaan. Sellega võite ennast mängida väljakuäärde terveks igavikuks. Aga teine juhtatuse liige, kes vastutav, raamatuoidaja, kes on eksinud andmete esitamisel, jne, võib olla sobiv taktika.

10.   Võtke vastutus õigel ajal

Kui olete saanud aru, et teie tegelikud luukered on kohe-kohe avalikuks tulemas, kaaluge kiiret tagasiastumise taktikat. Mida rutem teete sammu tagasi, seda väiksem mainekahju , seda kiirem unustamine ja seda suurem võimalus tagasi mängu tulla. Neid poliitikuid, kes võtavad vastutuse pärast pikka avalikku survet poolvastumeelselt, ei austata. Hinnake oma seisu kainelt ja ärge laske asju nii kaugele. Astuge tagasi suurelt ja siiralt.

11.   Tajuge ära õige tagasitulemise hetk.

Kui olete tagasi astunud, pole see maailma lõpp. Teete aastakese muud kasulikku ja sotsiaalset heamainelist tööd vaikselt ja tulete siis aasta-paari pärast tagasi. Uskuge, siis ei mäletata enam seda, et te kunagi olite mingit poolkõva juustu poolvedela pähe müünud, pigem on meeles teie suutlikkus vastutust võtta. See teeb teid tuegevamaks teie konkurentidest.

Kokkuvõttes: kui küsite, kas poliitikuid valetama õpetamine on eetiline, siis vastan niimoodi: eetika on iga inimese põhine ja relvakäsitlmiseoskust on meile kõigile tarvis. Kindlasti on ausus enda ja teise vastu palju olulisem, et saaksime öödel rahus magada. Kuid kui keegi on juba läinud sõtta, siis seal kehtivad ka paraku teised reeglid kui rahuajal: pettemanöövrid on praktiline osa nii malamängust, sõjast kui poliitikast. Ja neid manöövreid tuleb sooritada veenvalt.