Litsiks vastu tahtmist

Ma arvasin, et hakkan ettekandjaks, tunnistas kohtusaalis pisarsilmil 22 aastane neiuke, keda väidetavalt oli vale tööpakkumisega ahvatletud, orjastatud ja kupeldatud Kreekasse seksiorjaks. Kohtusaalis oli kuulda kaasaelavaid nuuksatusi. Prokurör hõõrus heaendeliselt pingi alla käsi, sest tunnistaja oli jäänud ka esmasel kohtueelsel ülekuulamisel politsei poolt antud soovituslike ülestunnistuste juurde. Ainult Sass, keda orjastamiskatses süüdistatavana üle kuulati, ei mõistnud, kuidas seesamas neiu poole aasta eest töökuulutusele vastates, kolmel korral kohtudes ja seejärel rõõmsalt koju asju pakkima rutates, võis tõepoolest arvata, et nude baarides tööle hakates teenib ta pealt 200 000 eesti krooni vaid ettekandjana.

Mitte, et ma oleks inimkaubanduse pooldaja, kuid mulle pole kunagi meeldinud tõe väänamine pisarate ja kaastunde väljapressimise eesmärgil. Seepärast pole ma ka ilmselt sobinud poliitikuks. Ma tean, et kusagil nende kurblugude seas, mida poliitikud, naisaktivistid ja prokurörid meile jutustavad, on ka tegelikke kaastunnet väärivaid episoode, kuid enamasti on need lood siiski lavastatud. Kusjuures politsei ja prokuratuuri, sageli ka lapsevanemate mahitusel. Mitte keegi neist ei taha uskuda, et see kena silesäärne, hiljuti medaliga keskkooli lõpetanud neiuke, kel olemas oma peika ja perspektiiv saada haritud spetsialistiks, oleks valmis enda keha vabatahtlikult müüma. Ma vabandan, ent 99% juhtudest on see kõigi soovijate kiuste just nii! Kust ma tean? Ei ütle, kuid kinnitan, et oman vastavat võrdlusbaasi.

Olles ka ise tööandja, olen samade neidudega kokku puutud päris mitmel tegevusalal. Ikka ja jälle on vanuseks 18-22, sooviks palju raha ja ruttu. Olen sellest tuttavatele lõbusaid lugusid pajatanud, kuid tegelikult on see päris jube: viimase viie aastaga pole mul olnud vist ühtegi selles eas naisalluvat, kes poleks minu tagant varastanud või seda vähemasti üritanud. On ette tulnud kaklusi isadega, kes keelduvad ülevaatamast oma imearmsate võsukeste räpaseid töid paljastavaid videosid, jne. Iga isa jaoks on tema tütar pühak, või vähemasti eksimatu, kuid minu jaoks tavaline nägus suli. Jah, Eestis võetakse võimalusel paju vähem kui Venemaal näiteks, kuid vargus on vargus. Ja ma kinnitan, et kõik need neiud on olnud kõrgharidust omandamas, mitme võõrkeele valdajad ja silmipimestavad kaunitarid.

Naastes inimkaubanduse legendide juurde, möönan, et ärilisest seisukohast on naiste petmine, orjastamine ja kupeldamine lausrumalus, seega ka mitte tõsiseltvõetav. (Vabandan koheselt ka Marianne Mikko ees). Peamine põhjus, millega oma väidet kaitsen, on selles, et seni, kuni uksetaga on kümneid ja sadu neidusid, kes valmis oma ihu müüki panema, pole ühelgi vahendajal mõtet riskida kellegi sundimisega. Ja nii täpselt see ka reaalses elus on.

Ma soovin meie agaratele prokuröridele head õnne, et leida mõni loll, kes ka tegelikult uskus, et kümneid kordi eesti keskmisest suurema palga peale minnes hakkab ka töötama toateenijana, vms. Mina sellist lolli naist oma ihusilmaga veel näinud pole. Aga ega keegi keelagi otsida musta kassi pimedast toast, kus seinas vabadusega ühendav salakäiguke, kui otsijale selle eest just makstakse.