Siiri, Sa kirjutasid nukra artikli. Olen nõus, et põhimõtteliselt on kahjuks tõesti nii, et riik oma kohustusi kodanike ees ei täida või täidab valikuliselt, inimene peab aga oma kohust maksumaksjana ja seadusekuulekana täitma igal hetkel...kahjuks pole võimalik ühe partneri tegematajätmist tasarveldeda teise poole poolt.
Kuid teisalt vaadates on ka selge, et riik elab üle oma võimete isegi Eestis. Isegi IMF soovitab tõsta makse, Ansip on aga kategooriliselt vastu. Kuidas siis hangib riik raha, millega täita oma kohustusi elanike ees? Ei hangigi, selles ongi küsimus. Lumehankged räägivad enda eest. Me võime nutta või naerda, kuid tõde on selles, et senini maksustamata luksuskaubad, kehtestamata astmeline tulumaks, jne on eestist teinud riigi, kus rikkal on hea elada (maksab ise kiirema arstiteenuse eest ja lükkab oma enda dziibiga tänava lahti), kuid vaene ja keskmik (80%) on pidevalt hädas neile õigusega kuuluva kättesaamisega.
Selline poliitika on rahvuse kestmise ja õitsemise seisukohalt lühinägelik kuid lühiajaliselt muidugi teatud huvigrupile äratasuv.
Hiljuti käisin tasuliselt terviseuuringutel riigile kuuluvas haiglas, tasuliselt seetõttu, et ei tahtnud oodata pool aastat ja lasta ennast siis mõttetult jooksutada. 2000 krooniga sain hakkama 5 päevaga, kusjuures jõudsin käia 5 erialaarsti juures, anda teste, jne. Oli kummastav, et mitmed õed ja arstid koogutasid, nagu ma oleks mingi püha lehm...vabandati ette ja taha, et "mina kui tasuline, ega ma ei pahanda, kui pean 2 minutit ootama."kusjuures igal pool võeti ette eelisjärjekorras, jne. See oli küll meeldiv, kuid samas jube kogemus, sest selliselt toimiv riik ei pole meie kellegi unistus....
No comments:
Post a Comment