Õues on tõeliselt superilus talv! Sel aastal kipub suusakilomeetreid kogunema ilmselt veelgi rohkem kui mullu, vähemasti esimesed sada peaks selle nädalavahetusega kokku saama! Oleks rohkem aega, sõidaks tihemini, sest parimat stressimaandajat kui lumine mets ja suusatamine pole ma enda jaks veel leidnud!
Täna hommikul jäi mulle juhuslikult silma üks ilus mõte kelleltki reikiõpetajalt Kreet Rosinalt, kes väidab, et kogu meie elu on palverännak, kust mõned elukiusatuste tõttu eksiteele kalduvad. Olgu tegu hinduistliku, budistiku või kristliku mõttekatkega, igal juhul kirjutan sellele kahe käega alla!!
Omalt poolt lisaksin vana mõtte, mida olen endas kandnud suurema osa teadlikust elust: nimelt tundub mulle, et igaviku Jumala jaoks üsna ükskõik, kes, kui rikkalt elab, millist ametit peab ehk kõik see, mis on tänapäeva maailmas esmaoluline. Tundub, et Jumalale on palju tähstam meie iseloomu, moraalsuse ja temale kuuletuvuse kasvatamine läbi erinevate eluolukordade ja –takistuste, ja just nende personaalsete õppetundide läbimine saab määravaks sel päeval kui siit ilmast lahkume. Tegelikult saab see muidugi oluliseks ka juba palju varem).
Seega igavikku silmas pidades ei ole elu mitte üks pikk ühiskondlik positsiooniredel, kus pidevalt edasi kõrgemale pressida vaid tegelikult on igaühel meil meie enda isiklik eluredel, mis on teistega paralleelne. Ning võib arvata, et kui keskmiselt on samas vanuses inimesed oma paralleelseid eluredeleid pidi ronides ja õppetunde omandades umbes sama kaugel positsioonile, tuntusele ja rahakotile vaatamata, siis ilmselt võib ka palju tundmatuid koduperenaisi, elektrikuid, talunikke, õpetajaid, jt, olla oma paralleeli pidi ka tublisti ees paljudest prominentidest, kirikuõpetajatest, presidentidest ja miljardäridest.
Kuid mis on siis need redelipulgad, mille alusel hindab meie arengut ja edenemist igaviku Jumal? Tahaks uskuda, et selleks on needsama teada-tuntud asjad, mida me isegi enda ümbert tikutulega taga otsime: pikk meel, armastus, ausus, vihapidamisest loobumine, omakasust loobumine, sõbralikkus, külalislahkus, sõnapidamine, jne, jne. Nagu ka piibis on korduvalt meile meelde tuletatud jumalariigi põhimõtteid, kus paljudes viimastest, keda me sageli endi kõrval ei pea kellekski, sest nad pole edukad, saavad ühel päeval esimesed ja meist, kes me endi populaarsust ja edukust naudime, võivad saada sootuks viimased.
Usun, et just seepärast ongi meie elu palverännak, et nende õppetundide edukaks läbimiseks on vaja olla kontsentreeritud ja otsida oma teekonnal elukiusatuste seljatamiseks jõudu palvetest!
No comments:
Post a Comment