tag:blogger.com,1999:blog-84072344312282261752024-03-18T02:48:39.435-07:00Raul Kalevi blogiMõtlevate, aktiivsete ja hoolivate eestlaste nimelProvacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.comBlogger91125tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-35282906996026375742021-09-07T02:42:00.000-07:002021-09-07T02:42:34.822-07:00Kümme+1 soovitust valimistel kandideerijatele ehk kuidas võtta valimistest maksimum !?<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjX8QPw2aHEzX1QMfItjS0YzLcuWPGnntHlCF3q108D-_-NBuYaZEN9wT5KxDO2_WuOqZ32xUCHKx2xYomxUD696P_cZgSQVuamimCAN-cZEIbd2f3xus3PUF8z6ZopUN2eoONI9Ku0XU8/s2048/EdgarjaRaul.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjX8QPw2aHEzX1QMfItjS0YzLcuWPGnntHlCF3q108D-_-NBuYaZEN9wT5KxDO2_WuOqZ32xUCHKx2xYomxUD696P_cZgSQVuamimCAN-cZEIbd2f3xus3PUF8z6ZopUN2eoONI9Ku0XU8/w640-h480/EdgarjaRaul.jpg" width="640" /></a></div><br /> <p></p><p style="margin-bottom: 0cm;">Valimised on õnneks alati tulemas.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Ja alati leidub ka entusiastlikke
inimesi, kes avastavad end olevat kaasatud mõnda nimekirja, kus nad
enam päris täpselt ei tea, mida neilt oodatakse ja mida edasi
tegema peaks.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kas ja kui palju jagada visiitkaarte ja
märke?
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kas kirjutada valimislehes artikkel?
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kas postitada oma värviplakat
postkastidesse ja kleepida ka prügikastile?</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Mis aitab ja mis mitte?</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Olles aastate jooksul aidnud kaasa
mitmete erakondade ja valimisliitude võistlustele ja olles näinud
nii magusaid võite kui nappe ja kibedaid põrumisi, tahaksin
siinkohal ulatada tagasihidliku abikäe just neile inimestele, kes on
võtnud vaevaks ja usuvad, et just neil on vastused ja ressursid
homse Eesti paremaks muutmiseks oma kodukandis.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Ühesõnaga: te tahate eelseisvatel KOV
valimistel saada rohkem hääli kui teie konkurendid
vastasnimekirjades!</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<ol>
<li><p style="margin-bottom: 0cm;"><b>Tehke vahet, kuhu parasjagu
kandideerite!</b></p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Vabandust, aga ikka ja jälle, juba
25+ aastat näen, et inimesed ei tee vahet riigikogu ja KOV
valimistel! Kui ka Sul sellega raskusi on, siis kordan üle: KOV
valimisi ei võideta reeglina riigieelarvelisi või välispoliitilisi
avaldusi tehes!
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">KOV valimistel tuleks fookuses hoida
ÜKSNES kohaliku elu paremaks muutumise algatused.
</p>
</li><li><p style="margin-bottom: 0cm;"><b>Vältige emotsionaalset
kaasaminemist kindlate kaotajatega! Võimalusel valige külma peaga parim nimekiri,
millel on võiduvõimalused ja mis arvestaks ka Sinu soovidega.</b></p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Selle soovituse taga on eeldus, et Sa
tõesti tahad võimu juurde pääseda ja midagi konkreetset muuta.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui Sa aga tahad lihtsalt toetada
mõnda sõpruskonda või maailmavaadet või väärtuspõhist
tegevust ja seetõttu oled andnud nõusoleku kellegi nimekirja oma
nimetähtedega pikendada, siis pole see soovitus mõistagi
relevantne.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kuid siis pole Sulle ka võitmine
ilmselt nii oluline, kuivõrd meelsuse demonstratsioon.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Neid kahte asja ei tohiks segi ajada.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Võiduvõimaluste hindamine on aga
oluline ressursside targaks planeerimiseks.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui vastastel on kasutada Boing-lennuk
(Keskerakond Tallinnas), mis on senijani alati lennanud 10x
kiiremini kui sinu meeskonna käsutuses olev Paz-buss (Rohelised
Tallinnas), ning sellest kiirusevahest on piisanud, et saavutada
ainuvõim, siis ei tasu endale teha illusioone ega kulutada aega
bussiaknast lendamisharjutuste imiteerimisele.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Tasub hankida ka lennuk.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Või raharaiskamisest loobuda.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;"></p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Võidusansside hindamisel tasuks
kasutada vähemasti kahte indikaatorit.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;"><b>Avalike arvamuse küsitlusi </b>(või
senist jõudude vahekorda) ning <b>antud valimiste kontekstis
koostatud põhisõnumi tugevust ja selgust.</b></p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Minu kogemuse järgi on eelistatav
alati erakonna või nimekirja senine positsioon, sest erakondade
põhivalijad on suht ustavad oma brändile.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Uus, tugev ja selge sõnum võib aga
edu ennustamisel kaalukeeleks osutuda siis, kui skandaalid on mõne
põhitegija valijaskonda kõigutanud ja uut muutuse sõnumit
esitavad väga tugeva karisma ja positiivse renomeega inimesed.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Neid tuleb Eestis ette haruharva. Nii,
et....</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kuid mida tugevama nimekirja Sa valid,
seda väiksem on tõenäosus, et nad sinu ideedega arvestavad.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kujutage ette, et teie linna/alevi
territooriumil on 5ha metsatukk, kuhu osad valimisnimekirjad tahaks
ehitada kultuurimaja, teised rajada juurde parkmiskohti, kolmandad
püstitada uued elamud, neljandad kujundada pargi, viiendad rajada
spordiväljakuid ja kuuendad anda loa paberivabriku rajamiseks.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui metsa sälitamine on Sulle
isiklikult tähtsaim põhjus kandideerimisel, siis tasuks see teema
oma nimekirja juhtidega veel enne paati hüppamist selgeks rääkida.
Kuni sinnamaani välja, et kui tuleb moodustada tõenäoline
koalitsioon pabrivabrikut pooldava nimekijaga, siis milliseks
kompromissiks oldakse valmis.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Tuleks teha kirjalik protokoll, et
lubadused saaks fikseeritud.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;"></p>
</li><li><p style="margin-bottom: 0cm;"><b>Vältige musta-PRi,
korruptsioonitondiga ehmatamist!</b></p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kuigi osadel erakondadel on seda
senini raske mõista, siis 30 aastat iseseisvust on suuremale osale
valijaskonnast korduvalt ja veenvalt tõestanud, et vahet pole, kes
on pukis, alati saab neile ette heita avaliku raha isiklikuks
hüvanguks kasutamist.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Seda teemat enam ammu ei osteta.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Seepärast töötab korruptsioonijutt
peamiselt vaid elukogematute noorte (16-25) kaasamisel.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Musta PRi (vaata kui suur siga see
seal on!) teine probleem on, et osaliselt saavad poriseks ka
pasaloopija käed ja nägu.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">See ei tähenda, et teie nimekiri ei
peaks mõne potentsiaalse valupunkti kommunikeerimisega vaeva
nägema! Ikka peab! Kuid soovitavalt nii, et teie enda kõrvad
kellegi personaalses mustamises otseselt välja ei paistaks.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Siin on veel üks nüanss.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Tihti arvatakse, et kui „meie
pundis“ on kellegi vastase isiklik demoniseerimine või
mahategemine meile edu andnud (oravad ja Isamaa tagusid Edgarit nn
vene agendi teemaga palju aastaid), siis tähendab see, et sama
stiil veenab ära ka kõhklejaid.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Mulle tundub, et pigem mitte. Omad
valivad ikka omi ja püsivalijad oma lemmikbrändi, kuid kõhklejad
pigem ei tule nii kergelt kaasa odavate sildistamiskampaaniatega.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Nad otsivad tummisemat sisu.</p>
</li><li><p style="margin-bottom: 0cm;"><b>Lubage muuta midagi, mis läheb
paljudele inimestele päriselt korda ja milles teil isiklikult on
kompetents!</b></p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">KOV valimistel, nii nagu ka kõigil
muudel, on vabalt saadaval ca 1/3 häältest. Need on inimesed, kes
pole otseselt ühegi erakonna põhivalijad, vaid eelistavad iga kord
teha otsuseid vastavalt olukorrale.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Selleks, et see olukord teid soosiks,
peaksite positiivses võtmes suutma sõnastada võimalikult suure
valijaskonna võimalikult teravalt tunnetatud probleemi ja PAKKUMA
SELLELE VEENVA LAHENDUSE.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui Sa ei tea, mis on need probleemid,
siis saatke välja küsitlusankeet 1000 inimesele, seiske poe juures
või lasteaia väravas ja paluge, et inimesed teile neil teemadel
südant puistaks.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kasulik võib ka olla kohalikus
meedias korduvalt tõstatud murede analüüsil.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui teema leitud, tuleks eelnevalt
seda elanikele PÕHIPROBLEEMINA tagasi peegeldada. Seejärel aga
tuleb pakkuda PAREM LAHENDUS!</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">See on nii keeruline paljudele
nimekirjadele, et siin tavaliselt jookstaksegi kokku.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kritiseeritakse, et linn ehitab
potjomkini rattateid maanteedele värvitriipe tõmmates, kuid ei
suudeta ise veenvalt näidata, kuidas, mis ajaga ja raha eest nemad
ise paremad teed ehitaks.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Valija ei ole loll.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kuid kui Sa ise oled rattur, maanteede
projekteerija vms, mis võimaldab lihtsurelikel uskuda, et Sa
päriselt tead, kuidas on parem ja oskad seda teadmist rakendada,
annab see võimaluse Sul isiklikult sadu inimesi enda taha koondada.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Muidugi vaid juhul kui Sinu
valimisnimekirja ambitsioon ja Sinu kompetents lihtsas sõnumis
kattuvad!</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Üks asi veel: sa pead teadma vastust
õigetele küsimustele.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Näiteks uus erakond, Eesti 200, on
enda ümber kogunud palju vahavaid, südamega ja tarku inimesi, kuid
ei ole minu hinnangul suutnud anda vastust küsimusele „mida“
nad tahaks teha teistmoodi. Seevastu on neil olemas vastus „kuidas“
nad tahaks asju teistmoodi teha: mõeldes kaugemale, 100 aastasele
perspektiivile.</p>
</li></ol>
<p style="margin-bottom: 0cm;"> Aga ikkagi: mida praktilist siis?</p>
<ol start="5">
<li><p style="margin-bottom: 0cm;"><b>Vältige väärtuspõhist
konflikti!</b></p>
<p style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm;">Vahest juhtub, et
Sind, noort idealisti, sportlast ja veganit värvatakse kandideerima
korrumpeerunud ülekaaluliste tehasejuhtide nimekirja.
</p>
<p style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm;">On küllalt
reaalne, et need inimesed, kes tahaks väga anda häält Sulle, ei
saa seda teha, sest nimekiri tervikuna esindab nende arvates
vastupidist.
</p>
<p style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm;">Sa lihtsalt
kaotad kogu oma potentsiaali!</p>
</li><li><p style="margin-bottom: 0cm;"><b>Suunake kommunikatsiooni
teravik noortele ja/või pensionäridele!</b></p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui Sinu nimekirja fookuses on
lubadusi, mis kõnetavad vähegi noori või pensionäre, tasuks kogu
kampaania raskus suunata neile valijagruppidele.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Miks? Sest need grupid on kõige
mõjutatavamad, kõige vähem ise oma peaga mõtlevad.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Noored tulevad kaasa hasardist ja
maailmaparanduslikust eufooriast. Pensionärid tihti, kuna keegi
pööras neile lihtsalt tähelepanu.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui võidate nende poolehoiu, võite
julgelt neile ka soovitusi jagada.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">On vaid üks „aga“. Ka nimekiri
tervikuna peaks sel juhul olema noortele või penskaritele
atraktiivne.</p>
</li><li><p style="margin-bottom: 0cm;"><b>Lootke vaid enda isiklikule
näost näkku suhtlusele valijatega!</b></p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Inimesed ei pane kunagi
valimisbülletäänile selle inimese numbrit, kellega neil puudub
isiklik kokkupuude või keda nad muul moel ei arva teadvat ja
usaldavat.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Seepärast baseerub kogu
valmiskampaania sellel, kes suudab oma näo, hääle, miimika,
jutuiva ja veenvusega rohkem positiivset muljet tekitada.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Mida vähemtuntud on teie nimekiri ja
selle magnetid, seda olulisem on iga liht-kandidaadi panus ukselt
uksele, peolt peole, sünnipäevalt sünnipäevale ja matuselt
matusele käies.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Olen lähedalt näinud, kuidas Edgar
Savisaar, vaieldamatult Eesti tuntuim poliitik, ka ühe jalaga ja
ratastoolis olles, ei pidanud paljuks tiirutada päevast päeva mitu
tundi Lasnamäe turgudel, et suhelda ja teha pilti sadade
potentsiaalsete valijatega. Samal ajal kui temast tuhandeid kordi
väiksema potentsiaaliga nimekirjaliikmed pidasid paljuks isegi
ühel-kahel korral poe ees pastakate jagamist.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Mis te arvate, kes korjas hääled?</p>
</li><li><p style="margin-bottom: 0cm;"><b>Tekitage enda vastu huvi, ärge
käituge hoolimatu müügimehena!</b></p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">See on universaalne psühholoogia,
mida taaskord paraku ei tunta.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui Sa arvad, et Sina nüüd
kandideerid ja Sul on vaja saada 100 häält ja selleks tuleks teha
1000 müügikõnet, siis päris nii need asjad siiski ei käi.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">2/3 teie müügikõnedest lähevad
luhta, sest satud kellegi teise põhivalijate otsa.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Ülejäänust 90% kohkuvad
umbusklikult tagasi seetõttu, et püüad nende murede kuulamise
asemel kiiresti oma müügijutuga skoorida.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Tark on luua passiivne kontakt,
tekitada huvi.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Ja alles siis see huvi õigesti
kanaliseerida.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Inimestele meeldib tähelepanu.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Meeeldib, et neid kuulatakse.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Meeldib, et keegi, kes on neid
kuulanud, sõnastab nende mure paremini kui nemad seda suutnuks.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui nad on esmalt saanud Sinu tegevust
(meedia, artklite, üleskutsete jm vahendusel) imetleda, asuvad nad
Sind guugeldama.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">On oluline, et veebist leiaks nad
juurde positiivset, isiklikku ja usaldusttekitavat infot Sinu kohta.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Ja siis kohtavad nad Sind poes ja
tänaval, koolis ja lasetaias.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Justkui muuseas.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Ja lõpuks astud ka nende ukse tagant
läbi, küsides, kas on midagi, millega Sina saad neile valituks
osutumise korral kasulik olla.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Igast vestlusest saada neile sulle
aega pühendanud inimesele tagasiside.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Fotomeenutus.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Näita, et sa pole neid ja nende muret
unustanud.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui teed vaid artiki kohalikku
kobrulehte, võid arvestada, et sinu hääled nopib keegi aktiivsem!</p>
</li><li><p style="margin-bottom: 0cm;"><b>Pane tööle oma
valimisagendid!</b></p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Sa ei jõua ise 5000 inimeseni.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kuid Sul on eeldatavasti inimesi, kes
Sind usaldavad: ema, vennad, õde, sõbranna, jne.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Küsi, kas nad toetaks Sind
valimistel.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui jah, siis küsi, kas nad aitaks
Sind ka kampaanias!</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">See on järgmisi kohti, kus tehakse
viga.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Sinu agendid/abilised ei saa ega suuda
Sind tutvustada, Sind sinu nimega pastakaid jagades usaldusväärseks
kaubaks muuta!
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Ära arva, et nad Sulle ühtki
lisahäält suudaks kaubelda!</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kuid nad suudavad Sul jõuda
kaugemale.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kasuta neid selleks, et nad tuleks
Sinuga kaasa ukselt uksele käies, aitaks finantseerida populaarset
kontserti, kus soovid samuti tantsu lüüa ja esile astuda, jne.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Eriti hästi toimib, kui käite Sinu
agentide sõprade ja tuttavate uste taga koos nendega ja nende endi
poolt eelnevalt hoolega koostatud nimekirjade alusel.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Või kutsuvad nad sind oma peole, et
saaksid tuttavaks 10 nende töökaaslasega.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">See peab toimuma sundimatult.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Nii müüaksegi usaldust.</p>
</li><li><p style="margin-bottom: 0cm;"><b>Kasutage loomingulisi lahendusi
tähelepanu võitmiseks!</b></p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kõik me teame, kuidas Indrek Tarand
on lõbusaid videod kasutanud Europarlamenti pääsemiseks.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Peaaegu null-eelarvega.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Mäletan, et omal ajal käis
linnavalikogusse kandideerinud Erika Salumäe konkurentide
korraldatud valmisüritustel koos trekirattaga ja seistes rattal
käed lahti, kogunes rahvas koheselt tema ümber. Konkurentide
valmisüritus oligi kaaperdatud.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Reklaamimaailmas kehtib põhimõte, et
Sul peab kas olema väga innovatiivne tähelepanu haarav lahendus,
või peab Sul oleme väga palju raha igavate kordustega mällu
tungimiseks.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Valik on teie!</p>
</li><li><p style="margin-bottom: 0cm;"><b>Aidake oma valijad valima!</b></p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui sul on 100 valijat, kellest pooled
ei viitsi valima tulla, oled süüdi Sina ise!</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui nad ei viitsi osaleda ei eel-, e-,
ega pärisvalmistel, siis on see Sinu tegemata töö.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kuidas saada valijad valima?</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Pakkudes raha või pudelit, nagu
mõnelpool kombeks? Ei soovita.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Saab ka asju seaduslikult asju ajades!</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Esiteks, Sind ei huvita, et kõik
Eesti inimesed valima tuleks. Ära nende pärast muretse.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Muretse, et Sinule hääle andjad
kohal oleks.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Uuri neilt, kas nad teavad, kuidas
e-valimistel häält anda (väga paljud pensionärid ei saa sellega
hakkama!)</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Uuri, kas nad saavad iseseisvalt
valimispäeval liikuda, või kas neil on tellitud valimiskast koju!</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Saada neile, kellega oled isiklikult
suhelnud, isiklik meeldetuletusmeil ja sms, et neil ei läheks
meelest.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Helista neile, kelles kahtled.
Vajadusel paku, et mõni su agentidest pakub neile tasuta
transporti.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Arvad, et see on liigne?!</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Ma olen näinud korduvalt, kui napilt
võib valimiskünnis või valimisvõit mööda minna.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui puudu jääb 5, 10 või 50 häält,
kes lihtsalt ei viitsinud valima tulla.</p>
</li></ol>Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-60447514777310800862021-03-22T05:00:00.008-07:002021-03-22T05:00:59.589-07:00Asi pole kommunikatsioonis<p> </p><p style="margin-bottom: 0cm;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZ9yjWFu8comPAxdgSb_YkQNtiVRk45oQ0nHLgtg78z3itOt6yk2UhXfVtcTvCcwoa0LkFcuWhUoigcFCchOwSMdPmRx6kV6gLA8qsy2cjd_NWoTWPa3Fm1VPmxco2IKQsHy4x3s39_K4/s1280/rauljpg.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; display: inline !important; float: right; font-weight: bold; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1280" data-original-width="888" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZ9yjWFu8comPAxdgSb_YkQNtiVRk45oQ0nHLgtg78z3itOt6yk2UhXfVtcTvCcwoa0LkFcuWhUoigcFCchOwSMdPmRx6kV6gLA8qsy2cjd_NWoTWPa3Fm1VPmxco2IKQsHy4x3s39_K4/s320/rauljpg.jpg" /></a></p><p style="margin-bottom: 0cm;">Üks enimlevinud väljendeid, millest
haaratakse kinni siis, kui asjad lootusetult pekki on minemas või
juba läinud, kõlab: „meil on kommunikatsiooniprobleem“. Ilmselt
olete seda kuulnud sadu kordi. Kodus. Valitsuselt. Ametnikelt.
Lugenud lehest. Oma tööst lähtuvalt olen seda väljendit viimase
enam kui 20 aasta kuulnud veel kordades enam kui teie. Minu poole on
pöördutud siis, kui arvatakse, et kauaoodatud munemise loogilise
jätkuna ongi käes tema ise - kommunikatsioonprobleem. Või kui
soovitakse seda ennetavalt vältida.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Käesoleva vaktsineerimiskriisi enim
korrutatud mõte on jällegi sama. Väidetavalt ei saa keegi
kommunikatsiooniga hakkama. Me kuuleme iga päev erinevaid fakte, eri
hinnanguid perspektiivile. Ja tundub, nagu poleks rääkijad kunagi
omavahel kohtunud, et millestki ühtmoodi aru saada. Vahel tundub, et
pole tööl õigeid inimesi. Ja et need, kes on, pole kompetentsed.
Teinekord oleme nõutud, sest meid närib tundmus, et meist kui
kommunikatsioonipartnerist ei hoolita piisavalt. Meiega hämatakse.
</p><p style="margin-bottom: 0cm;">Just siit tahaksin nn
kommunikatsiooniprobleemi olemust edasi lahata. Ma väidan, et väga
tihti, võib-olla, et isegi enamus kordades, millega olen kokku
puutunud oma elus praktikas, pole asi tegelikult kommunikatsioonis.
Meiega ei hämata. Iva on sügavamal. Probleemid algavad ammu enne.
Lubage, ma selgitan.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kommunikatsiooniprotsessist võib
rääkida mudelite ja stareegiate kontekstis. Võib eristada
teavitamist, reklaami, propagandat jne. Kuid laias laastus olen kokku
puutunud vaid kahte tüüpi kommuniatsiooniliste vajadustega. Ühel
juhul on vaja midagi maha müüa. Teisel juhul on vaja kasvatada
usaldust ja vastastikust positiivset sõltuvust.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Esimese näite puhul võime endamisi
mõelda kas valimiskampaaniale või investeerimis- ja laenutoodetele.
Peojärgsest üheöö-elamuse hankimisest või peagi eiteakust
turgudele saabuvast „jeesti maasikast“.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Teise olukorra iseloomustamiseks peaks
kasusaamise perspektiiv olema pikem. Olgu siis tegu abieluga,
töösuhte, toote- või poliitbrändi kuvandiga.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kommunikatsiooniprotsess, mida kummagi
mudeli puhul kasutada, erineb peamiselt selle poolest, et ühel juhul
eeldatakse kommunikatsioonist vastastikku kasu, teisel puhul aga
peamiselt ühepoolset tulu.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Iga kord kui keegi helistab või
kirjutab ja palub aidata „kommunikatsiooniga“, püüan esmalt aru
saada, millega tegu. Millist kasu loodetakse. Kas klientidele,
meediale, jt infosaajatele on vaja müts sügavalt silmile tõmmata,
või on vaja kasvatada pikajalist vastatikust usaldust ja õnnetunnet.
Pean möönma, et 75% juhtudel pöördutakse siis, kui vaja müüa,
teavitada, musta valgeks rääkida. Ja asi pole sugugi selles, et
infoloojad oleks halbade plaanidega kurjad natsissistid või alatud
manipulaatorid. Eksivad ka need, kes arvavad, et riigi palgal eri
ametkondades töötavad sajad kõrgelt tasutastaud PR-spetsialistid
oleks ebekompetentsed. Paljud neist on väga nutikad, enamus saavad
hakkama igasugu teavitustööga. Organistasioonid ja neid juhtivad
inimesed lihtsalt ei mõista, et vastastikuse kasu pikaajaline mudel
oleks mõistlikum, säästlikum, kasutoovam ja suuremat rahuldust
pakkuv. Aga miks seda näiliselt elementaarset tõde ei mõisteta?</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Me ei peaks praegu pikemalt peatuma
ühepoolse „tulgu-homme-või-veeuputus“ stiilis
manipuleerimiskampaaniatel. Need ei ole mulle huvitavad, sest need
kallutavad ühiskonda ühtede poole kaldu, luues tasakaalutuse tunde
omakorda kogu ülejäänus ühiskonnas ja tõugates inimesi
lõpmatutesse infosõdadesse. Sellist teadlikku või kogemata
ühiskonna lõhestamist, kus igamees tekki enda peale üritab
tõmmata, saab võrrelda keskmise Ameerika abielulahutusega, kus suur
osa 10-20 aastaga kogutud varad jagatakse 10-aastase lahutusprotsessi
käigus advokaatidele. Sellisel paarisuhtel ega ka ühiskonnal, kus
suurem osa energiast kulub enda kehtestamisele teiste arvelt, ei saa
olla tervisest punetavaid põski. Selline ühiskond on just niisama
haige kui tema kõige nurkasurutum liige.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Minu jaoks saab iga edukas
kommunikatsiooniprotsess alata üksnes ühest punktist: potentsiaalse
kommunikatsioonipartneri sügavuti mõistmisest. Seda kutsutakse ka
empaatiaks. Huviks. Ühelgi organistasioonil ei saa empaatiavõimet
olla. Küll aga saab see olla või mitte olla organisatsiooni
juhtidel. Eri olukorades valitakse juhte eri parameetrite alusel.
Visionäär ja rahvamees ei kõlba saneerijaks. Ja vastupidi. Ka
erinevatest kriisides väljatulek võib olla erinev: vahel on vaja
etteotsa inimest, kes kamandab kõik vait. Vahel aga liidrit, kes
kuulab ükshaaval kõigi muresid, lahkudes ametipostilt vaid
taskuräti väljaväänamiseks.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kui meile tundub, et meil on
kommanikatsiooniprobleem, siis see oleks õnn, kui meil oleks midagi
nii väikest! Sageli on probleemiks hoopis asjaolu, et meil on erinev
nägemus saadavast kasust ja me pole üldse huvitunud
kommunikatsioonipartneri vajadusest ja ootusest. Esimene ja suurim
viga, mida tehakse igasuguses suhtluses igapäevaselt kõikvõimalikel
ühiskonna tasanditel, seisneb soovis teisi enda seisukoha paremaks
mõistmiseks ümber veenda. Või uinutada. Või infoga surnuks lüüa.
Igatahes puudub selles protsessis dialoog. See on manipulatsioon.
Mille taga peidavad end ükskõiksus ja hoolimatus. Egoism ja
enesekeskus. Mugavus.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kuid edukas kommunikatsioon peab alati
olema dialoog. Isegi juhtudel, kus sinu vastas on kurt-tumm, teab
tark juht, et kui ta ei suuda välja selgitada selle partneri
vajadusi, soove ja ootusi, ei ole tal võimalustki oma edasises
kommunikatsioonitegevuses olla edukas. Mitte keegi ei osta sult ühtki
ideed, kui see ei vähend nende valu. Vahet pole, kas saadud infot
kasutatakse hiljem alatuks manipuatsiooniks või vastastikuseks
usalduse kasvuks, igal juhul on vaja igas kommuniaktsioonioprotsessis
80% ajast kuulata ja 20% rääkida. Nagu ütlevad kirikumehed, siis
Jumal on loonud inimesele kaks kõrva ja vaid ühe suu.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kuid ma tahaksin minna veelgi
sügavamale ja visata kinda kõigile meile, kes me erinevates
eluolukordades vastutame eesliinil teatud kommunikatsiooniprotsesside
õnnestumise eest. Selleks, et õnnestuda, tuleb kõigepealt sügavuti
mõista, mida meit oodatakse. Mõistmise eeldus on aga respekt
partenri ja tema arvamuse suhtes. Vahel kohtun inimestega, kes
liigitavad ajakirjanikke pea-või kõrvalvoolu kriteeriumi alusel
õigeteks ja valedeks. Neid kuulates ei teki hetkekski kahtlus, et
nad ei austa ei ajakirjanikke ega nende taga seisvaid lugejaid. Nende
jaoks on olemas vaid üks tõde, mida saab üksnes vastuvaidlematult
kuuutada. Selline kommunikatsioonimudel toimiks vaid vaakumis. See ei
saa kunagi olla edukas ja kulutab tohutult palju resursse täiesti
mõttetult. Siit siis see polariseerumine.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Seda kõike olen õppinud paljude
näidete varal, mõned isiklikumad kui teised.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">20 aasta eest oli mul kliendisuhe
tollal värskelt tootmisettevõttest jaekaubandusfirmaks muutunud
rõivaettevõttega. Iga nädal ilmusid lehtedes lood ettevõtte
kehvast majanduseisust, kahjumitest. Aktsiahind püsis börsil
nominaali lähedal. Selle asemel, et hakata tootma musta valgeks
rääkivaid pressiteateid, kasutasin ma võimalust kuulamiseks. Ma
tegin 10 süvaintervjuud inimestega, kes olid enim meedias andnud
selle ettevõtte negatiivsele kuvandile hoogu juurde. Neist pooled
oli analüütikud pankades ja investeermisfondides. Teine pool olid
ajakirjanikud. Ma kohtusin ja arutasin kõigiga anonüümselt, miks
nad sellesse ettevõttesse nii suure eelarvamusega suhtusid. Kui ma
hiljem kõiki neid vestlusi analüüsisin, koorus välja üks kõige
suurem mõjutaja. Ei, selleks polnud miinuste hulk bilansis. Ja mitte
keegi ei kahelnud ka ettevõtte juhi heasoovlikkuses. Probleem oli
sootuks isiklikum: enamus analüütikud ja ajakirjanikud olid
ülekaalulised ja neile polnud enam selga mahtunud uue moebrändi
riided. Ning sellest isiklikult saadud kogemusest suuremate
järeldusteni jõudmine oli juba soovmõtlemise tulem. Me palusime
neil anda meile pool aastat, et asju seemiselt paremini ümber
korraldada. Pool aastat ilma iganädalaste paskvillideta. Nad
nõustusid mõistvalt.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">See lugu on hea näide, kuidas ilma
kuulamiseta ja soovita päriselt mõista, ei sünni edukat
kommunikatsiooni. Võttes arvesse kuuldu ja sobitades seda muude
arenguprotsessidega, õnnestus meil negatiivse info hulka ja ülidist
rahulolematust oluliselt vähendada. Täpselt aastaga kümnekordistus
selle ettevõtte aktsiahind turul.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Kokku olen aastate jooksul sama
taktikat kasutannud lugematute organisatsioonide ja meedia
lepitamiseks. Iga kord on see kandnud vilja. Sest ma olen läinud
kuulama, et mõista. Päriselt kuulama. Ja olen leidnud vastaspoolelt
inimesed, kes on siiralt üllatunud, et keegi neid kuulata soovib.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Ma olin olnud tegev suhtekorralduses,
õpetanud seda ala ülikoolides ja gümnaasiumites, kui mu naine
soovis minust lahutada. Ta läkski pärast 13 ühist kooseluaastat
minema uue armastatu juurde, sest „ma ei olnud teda kuulanud“.
Mul oli ilmselgelt kommunikatsiooniprobleem. Hea, et ma siiski midagi
sellest valdkonnast teadsin. Võtsin ennast kokku, süvenesin nii,
nagu mitte kunagi varem kõigisse oma naise möödunud aasatate
sõnadesse, näoilmetesse, vaikimistesse, millega ta oli mulle endas
soovidest märku andnud. Panin ennast tema kingadesse ja püüdsin
tunnetada iga olukorda tema nahas. Tundsin füüsiliselt tema
väsimust ja frustratsiooni, kurbust ja meeleheidet. Seda nimetatakse
ka peegeldamiseks. Mõistsin teda ühtäkki päriselt ja pühendusin
uuesti. Võitlesin tema tagasitulemise nimel pärast enda sügavaimat
sisekaemust nädalaid ja kuid. Ta nägi mu muutumist. Ja jäi mind
uskuma. Tuli kolme kuu möödudes koju tagasi. Kaks viimast aastat
oleme elanud täiesti uuel tasandil. Tõeliselt õnnelikena. Kas see
oli ilus juhus? Või kavala mesijutu kommunikatsioonitaktika? Ei.
Edukas kommunikastioon ei kanna mitte sõnu, vaid energiat, usaldust.
Et seda edasi anda, peab kuulamise ja teadasaamise huvi olema
läbinisti siiras.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Väidan, et
vaktsineerimiskommunikatsioon meie riigis pole nii kehv mitte
seepärast, et vaktsiini on vähe ja keegi ei suuda luua süsteemi
selle haldamiseks, vaid kuna juhid pole tõsiselt maha istunud ega
püüdnudki süviti mõista, mis on nende roll elanike ees. Ma mõtlen
päriselt selle tunnetamist iga oma ihukarvaga, mitte üksnes külma
peaga kainet mõistmist ala „nojah, hea ju oleks, aga praegu muudki
tähtsamat teha“. Mitte ühteki tõisis nn
kommunikatsiooniprobleemi ega ega kriisi ei võideta poolkõva
pühendumusega. Kommuniktsiooniprobleemide lahendmiseks tuleb kuulata
südamega. Igas olukorras.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Miks on see nii oluline? Sest juht, kes
ei tunneta rahva või järgijate valu, stressi, meeleheidet, ei
panusta ka õigele strateegiale. Ta magab maha õiged hetked, sest
prioriteedid on sassis. Tal on alati aega küll, sest „küll nad
ära kannatavad“.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Aga kui oleks istutud ja püütud
päriselt mõista, oleks meil juba ammu digijärjekorrad, kus igamees
oma vaktsineerimisaega näeks. See oleks tohutu samm valitsuse
usalduse ja inimeste turvatunde suunas.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Niisiis, kui keegi taaskord teile
teatab, et kusagil on kommunikatsiooniprobleem, siis ärge teda
uskuge. Või siis erinevad definitsioonid: kommunikatsiooni ei peeta
dialoogiks vastastikuse usalduse kasvatamise eesmärgil, vaid näiteks
rääkimiseks rahva rahustamiseks. Kahtlustage samuti, et pigem
valitseb seal asutuses ükskõiksus.
</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Ning olge kindlad, et olukorra tõsiduse
mõistmiseks peab kriis veel palju valjemaks muutuma.
</p>Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-50082390604933463792020-11-11T05:15:00.004-08:002020-11-11T05:15:46.020-08:00 Ristisõjad Isamaa südames<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRsfVlU8EkIY6cVHFMTWNhTSna4IV4Qzj97niEXN1qZrPE2vYp4yRYRKD-0H3TNXS5T8-PoSSmuyEGZdjF2yUPmQYl14Xa_pLOR7Wb05wdnSUFiWI8RMbBFCrQT8lrnKUoDHWoS0XexkM/s1583/124689151_696175154656186_1059111855331584412_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1583" data-original-width="1080" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRsfVlU8EkIY6cVHFMTWNhTSna4IV4Qzj97niEXN1qZrPE2vYp4yRYRKD-0H3TNXS5T8-PoSSmuyEGZdjF2yUPmQYl14Xa_pLOR7Wb05wdnSUFiWI8RMbBFCrQT8lrnKUoDHWoS0XexkM/w273-h400/124689151_696175154656186_1059111855331584412_n.jpg" width="273" /></a></div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8Ve4erEqF1dsMFbXLfjyY-BZvgei03QlsngToU83-RbtFcihGABAzjY1RUYWpBBssrmeNihrabYMynOinw1XCS_oRLqLp1GOJduNkI1TTwgQOwAvVEz2UfZTVYsQBXb10cMnkhHLbcH4/s1490/124762696_281802579831109_6637922319295309864_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1490" data-original-width="1080" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8Ve4erEqF1dsMFbXLfjyY-BZvgei03QlsngToU83-RbtFcihGABAzjY1RUYWpBBssrmeNihrabYMynOinw1XCS_oRLqLp1GOJduNkI1TTwgQOwAvVEz2UfZTVYsQBXb10cMnkhHLbcH4/w290-h400/124762696_281802579831109_6637922319295309864_n.jpg" width="290" /></a></div><br /><br /><p><br /></p><span style="font-size: 16px;">Kui tuhande aasta eest peeti ristisõdasid paganate pööramiseks ristiusku, siis nüüdisajal peetakse ristisõdu ristiusuliste pööramiseks paganate usku. Sest paganate usk on vanem kui kristlus, seega osade arvates ka originaalsem ja meie loomusega paremini kooskõlas. Kaasajal on paganate usul uued ja progressivsemad nimed: liberaalsus ja kõikesallivus. Kuid see Isamaa südames käiv võitlus ei toimu ajaloolisel kombel relva ähvardusel ega ka mitte kloostrisse pattude kahetsema sundmise hirmus. See viiakse läbi tsiviliseeritult - kaastunde rõhutamise ja vähemuste õiguste kaitse egiidi all. Ja just neist ristisõdadest tõotab kujundeda ka Eesti huvitavamaid poliitilisi koldeid 2021 aastal. Kaalul on tegelikult kogu riigi tulevik.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span><div><span style="font-size: 16px;">Ühed näevad selles võitluses võimalust pääsemiseks keskaegsest pimedusest, astumaks tervemõistuseliste teaduseusku eurooplaste sekka. Teised aga püüavad keskaegseina mõjuvaid loosungeid kasutades päästa meid kaasaegse moraalituse ja ühiskonna kokkuvarisemise käest. Nii nagu USAs, nii ka Maarjamaal, on just see ürgne maailmavaateline vastuolu rahvast barrikaadidele tõukamas. Mis siis ikka muu kui needsamas fundamentaalsed riived inimeste hinges ka USA presidendivalmiste finaali eel juba rahvast tänavale märatsema tõid.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span><div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOZe99HHBDx0N4ihfrocF9xTKIHtQHGr_ZUhbgzFBWwmGYDiKMIigX94L0LJFuk9af4L0kaj2SIoxKzB28NHoKcboHJZhVn_tD6AReIjG4b2LtPEZIhHgxnben1gUdq9xY7znD59qHYHc/s1564/124968770_397590638274575_2669593768877272864_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1564" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOZe99HHBDx0N4ihfrocF9xTKIHtQHGr_ZUhbgzFBWwmGYDiKMIigX94L0LJFuk9af4L0kaj2SIoxKzB28NHoKcboHJZhVn_tD6AReIjG4b2LtPEZIhHgxnben1gUdq9xY7znD59qHYHc/s320/124968770_397590638274575_2669593768877272864_n.jpg" /></a></div><span style="font-size: 16px;">Olen seda postitust juba mitu korda alustanud ja siis taas peatanud. Tõukejõud - lugesin septembris ajakirjanik Vahur Kooritsa arutlust teemal, miks ResPublica ämmaemand Tõnis Kons pärast vaikelu aastaid nüüdäkki poliitilist kambäkki teeb. Koorits otsis vastuseid ettevõtjana tegutsenud Konsi firmade aastaaruannetest. Leides, et ega tal just hästi läinud ja et võlad maksuameti ees võivad rääkida soovist läbi poliitikasse naasmise oma rahalist seisu parandada. See kõik võib ka nii olla. Aga ilmselgelt ei ole rahalised raskused peamiseks murekohaks sellise kaliibriga poliitkombinaatorile. Konsi ja temaga sama edukate poliitmanipulaatorite mõttemaailmas ei ole kohta niisama ajaraiskamisele. Pigem on põhimõtted need, mis panevad eesmärkide nimel pingutama. Kas kõik, või mitte midagi.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">Olin juba avaldamise mõttest loobunud, kui Tõnis Kons andis aga veel ühe tähendusrikka intervjuu 29.oktoobril Eesti Päevalhes, kus ta juba julgemalt oma tegelikke seisukohti avas. Väites, et seisab abieluteemalise rahvahääletuse vastu, sest see olevat päevapoliitiline perekond Helmede poolt koalitsiooni kavaldatud erahuvi. Kas tõesti? Olles suhelnud nii mitmete juhtivate keskerakondlaste kui ka isamaalastega, julgen pigem väita muud: abielu teema on eluliselt ouline nii Isamaale kui EKREle kui ka keskerakondalsest peaminister Ratasele. Ja iga erakonna sees on ka seksiasjus progressiivsemaid teistimõtlejaid. Nagu Konski.<br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbN7lFil_FQkHJzUI2mKaBSe7aTs8GZcVI5JuMvGCVEHLlmiHed0ZJFC5SZ09NCdOYM5cwoJ2nwfvAL-OXvF0IXf-XeOVcQT11RPYidgeIz-LuitiCTAByk7QSe_jL6VBT1WPpMLTLLdk/s1854/125073525_714640332592414_5011618113255143270_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1854" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbN7lFil_FQkHJzUI2mKaBSe7aTs8GZcVI5JuMvGCVEHLlmiHed0ZJFC5SZ09NCdOYM5cwoJ2nwfvAL-OXvF0IXf-XeOVcQT11RPYidgeIz-LuitiCTAByk7QSe_jL6VBT1WPpMLTLLdk/s320/125073525_714640332592414_5011618113255143270_n.jpg" /></a></div><br /></span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">Kuid eile jõudis meediasse ka Isamaaa-sisene appikarje. Ilmselt oldi märgatud sama, mis mindagi. Nüüd oli viimane aeg see postitus lõpuni kirjutada!</span></div><div><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">Olles aeg-ajalt ikka suhelnud nii endiste respublikaanide kui ka tänaste isamaalastega, ning vaadeldes Isamaa erakonna arengut viimastel aastatel, pakun Konsi tagasituleku põhjuseks hoopis muud. Nimelt näen selget ja karjuvat konflikti Konsi sõpruskonna ja Isamaa südametunnistuseks kujunenud Riina Solmani vahel. Õigemini on konflikt laiem – Isamaa deklareeritud traditsioonilsed pereväärtused, mida toetab ka EKRE ja mille vastu ei saa seega midagi olla ka end aktiivse kirikuskäijana eksponeerival Jüri Ratasel, on punane lipp libraalidele. Eriti valusalt mõjub soov fikseerida konstitutsioonis abielu mehe ja naise liiduna eesti seksuaalvähemuste üha paisuvatele ridadele. Tõnis Konsi julge ja radikaalne sõnavõtt tänavu veebruaris toimunud Isamaa volikogul, kuhu ta ennast üle aastate võitles, ei jätnud palju ruumi kahtlustele, et just peremudelite teema on tema agendaks. Nüüd tunnistas ta seda ka avalikult.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;"> Ma ei tunne Tõnis Konsi isklikult, kuigi osalesin minagi ResPublicale esimese uhke KOV valimisvõidu toonud valimiste toetusgrupis. Seevastu tunnen mitmeid inimesi, kes on juhtinud mu tähelepanu sellele, et Konsil pole traditsioonilist peret. Sõbrad kiidavad ta head analüütlist võimekust ja tohutut töökust. Ja mitte keegi ei paista tegevat saladust, et eraelus kuulub Kons seksuaalvähemuste hulka. See pole avalik info ja ma ei saa seda kuidagi ei kinnitada ega ümber lükata. Kuid samas, saates selleteemalise küsimuse selle postituse algversiooni näol läbilugemiseks ka Tõnis Konsile ja paludes talt kommentaari, ei saanud ma nädalate jooksul mingit reageeringut. </span></div><div><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">Rahu, homoseksuaalsus pole kuidagi taunitav tegu kaasaegses Eestis. Mul on mitmeid häid tuttavaid, kes on julgenud kapist välja tulla. Maailmas on mitmeid tunnustatud psühholooge, kes väidavad, et kui inimkonnal poleks varuks aastatuhuhandete pikkust suunatud ristiusu põhist kasvatust, oleks 90% meist vähemasti bi-seksuaalsed. Võib-olla. Aga võib-olla ka meie õnneks. Vähemasti osad meist poleks siis täna siin!</span></div><div><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">Kuid tean ka mitmeid Eestis vägagi tuntud hurmureid, kes seniajani kapis istuvad. Mõnedki neist on koondumas valitsuse plaanitava referendumi "EI" kampaania taha. Homoseksuaalsust võib üldjuhul pidada iga inimese enda asjaks, kuid kui me räägime juba riiki kujundavast poliitikast, siis võib ka selline delikaatne fakt osutuda teatud sündmuste tõlgendamisel ülioluliseks. Seda arvesse võtmata ei saaks me aru, miks Isamaa sees juba mõnda aega käärib.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">Traditsioonilised pereväärtused, nagu näevad seda EKRE ja ka Isamaa, baseeruvad mees-naine-laps-abielu teistest kooseluvormidest kõrgemaks ja paremaks pidamisele. Üha liberaalsemaks muutuvas maailmas, kus inimene tahab omale ise seksuaalsust ja sobivaid kooselumudeleid valida, hakkab traditsiooni järgijaid vaikselt kuid kindlalt vähemaks jääma. Siiski, kui teha rahvaküsitlus täna, on enam vähem kindel, et üle poole rahvastikust eelistab endiselt oma vanemate pärandit. Kui teha sama küsitlus näiteks kümne aasta pärast, võib juba pilt olla teine. Tegutseda tuleb kiiresti, mõistavad traditsioonide kummardajad oma viimast õlekõrt mõõtes.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">See pole viimaste aastakümnete konflikt. Ja kindlasti mitte vaid Eesti eripära. Vastuolude juured ulatuvad sügavamale. Me näeme klassikaliste konservatiivide ja liberaalide sajanditevanuse konflikti taaslavastust, ei muud. Konservatiivid, sh Vargamäe Andres, on läbi ajaloo oma jõudu ja tarkust ammutanud piiblist, mis sedastab inimloomuse kui patuse ja kurja ning püüab läbi seaduste ja reglementide seada inimkäitumisele piire ja ideaale. Libraalid piiblisse kui pühasse raamatusse aga ei usu. Nende maailmavaade lähtub vastupidisest – inimese algne loomus on hea ja õilis, kuid üksnes mõttetud piirangud, kohustused, religioon jms tekitavad inimestes vastureaktsiooni ja on seega kõige halva tõukejõuks. Ka abielu määratlemine kitsalt mehe ja naise liiduna on liberaalide jaoks käsiteldav lubamatu reservatsioonina iidvana muinasjutu varemetel.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;"> Ma mõistan täielikult liberaalide, eriti aga vähemuste esindajate kätekäärimist. Kui homses Eestis peaks põhiseadusega saama abielust vaid ühe mehe ja naise liit, tunneks end riivatuna kõik muud peremudelid alates polügaamsetest kuni homoseksuaalseteni. Eesti homoseksuaalid, olgu neid pealegi vaid mõni tühine protsent, tahavad, et nende liitudele kehtiks kõik samad õigused, mis traditsioonilisele perelegi. Nad ei taha end tunda teisejärgulistena.Tühja sellest määratlusest, aga kui riik hakkab ühtedele peredele jagama toetusi, teistele aga mitte, siis räägime me juba ebavõrdusest.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;"> Kuid ma mõistan ka Isamaad ja EKREt – on ju nende ridades enim just kristliku maailmavaate toetajaid. Just traditsiooniline mudel peaks nende arvates kaitsma peret ja lapsi. Mis omakorda peaks olema ülemuslikud indiviidi vabadustest, õnneihalustest ja oma ihade eksponeerimisest. Ja miks mitte mitte eristuda oma loosungitega võimalikult relieefselt!</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">Olgu igaks juhuks selge ka siiskirjutaja positisoon: ma ei kiirusta õigustama ega kristiseerima kumbagi poolt. Sest mulle tundub, et ristiusust lähtuvad ja aastasadade jooksul meie geenidesse kodeeritud põhimõtted ei pea olema ilmtingimata riigi seaduste aluseks. Kuni suurem osa inimesi demokraatia tingimustes seda just nii ei otsusta. Kirik olgu kohaks, kus hoitagu moraaliküünalt kõrgel. Kuid riik on laiem kooslus, kus peame austusega suhtuma nii neisse, kes tahavad minna taevasse ja kui ka neisse, kel pole ka põrgu vastu midagi.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">Kuigi ma isiklikult näen selgeid paarisuhte eeliseid väljendumas just traditsioonilises peremudelis, olen ma samas nõus, et inimloomus on sageli liiga nõrk, et sedavõrd kõrgeid ideaale omale eesmärgiks seada. On ju alati kergem möönda, et “parim viis ihast jagu saada, on sellele alistuda». Erinevad liikumised, mis on püüdnud inimesi vabastada küll seksuaalsetest kammitsatest, küll soolistest piiridest, küll toksilisest patriarhaalsest ülemvõimust, on kõik omal kombel tervitatavad inimese õnne otsingute ja elu mõtte ümberdefineerimise teel. Kui neid poleks, kui poleks mässu, poleks ka arengut.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">Kas ja kuhu need otsingud välja viivad, pole aga endiselt selge. Võimalik, et millalgi naastakse arusaamiseni, et kindlad üldaktsepteeritud mehe-naise mudelid on ikkagi ühiskonnale turvalisemad. Seniks aga on kõigil meil oma õigused. Ka vähemustel. Ka neil, kes on sündinud mõne kromosoomidefektiga ega suuda leida armastust vastasugupooles. Ja isegi neil, kelle identiteet lapsena kogetud vägistamise tagajärjel suunda vahetas.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">Siiski mööngem pragmaatikutena, et abielu kui institsutsioon on kaasajal tervenisti läbi kukkunud kontseptsioon, sest mitte keegi ei ela enam koos „kuni surm neid lahutab“,vaid pigem põhimõttel „üks suhe korraga“. Suurem osa ristiinimesi ei püri abielluma, vaid elab lihtsalt koos. Uue trendina on USAs on kasvanud enim abielu registreerimised 50ndatesse jõudnud ja juba mitmendas suhtes end proovile pannud inimeste vahel. Justkui veel enne surma teineteisele kinnitada: sa olid mulle parim.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">Kuid miks siis vähemused niiväga abielu, mida ristirahvas ise ära põlgab, taga asjavad? Kas meil on oodata homoabielude buumi? Kahtlen. Pigem on asi soovis vabamalt lapsendada. Täna pole see neil nii lihtne. Kuid kui on armastus, tahetakse ka olla lapsevanemad. See on teema, mida aga vähemused veel avalikult rääkida ei taha. See lõhestaks ühiskonda veelgi valusamalt. Sest milliste psüühiliste kõrvalekalletega lapsed kasvaks kahe isaga peredes, on maailmas veel suht vähe uuritud valdkond. Seetõttu tuleb vähmustel oma asju ajada targalt. Samm sammu haaval oma õigusi suurendades.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span><div><span style="font-size: 16px;">Olgu kuidas on Eesti ühiskonna kaugenemisega traditsioonilistest selgete piiridega paarisuhetest, siiski on selge, et veel täna on trumbid nende käes, kes näevad eeliseid ainsuses mehe ja ainsuses naise suhte ülimuslikkuses. Nende käes on jäme ots nii Eestis kui Isamaas. Paljud neist ei mõtle oma tõekspidamiste kristlikule taustale, enamus neist ei käi kirikus ega loe enne magamajäämist issameiet. Pigem tundub neile lihtsalt, et vanamoodi on õigem. Intuitiivselt. Kogemuslikult. Ja ma ei näe, et see seltskond sooviks grammigi järgi anda. Põhimõtted ja väärtused on ainus asi võimu ja raha kõrval, mille eest ollakse valmis mitte üksnes võitlema, vaid ka surema.</span></div><div><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><b>Sõda tõotab tulla vali ja verine</b></span></div><div><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;"> Mööngem, et kui vastab tõele minu versioon ja Tõnis Konsi Parempoolsete projekti südameks ongi vähemlaste ristisõda enamlastega, siis ei saa see sõda olla lõpuni võidukas vaid Isamaa sees võimu haarates. Tarvis on kukutada EKRE, Isamaa ja KE koalitsioon. Ehk kogu kurjuse ja vanamoodsuse telg. Ainult nii saab endid, sõpru ja kaasaegset teaduspõhist ühiskonda päästa halvimast – pimedast religioonist ja seksulaalsest üksluisusest. Eesti, kus mitte kõigil pole ühtmoodi hea, sest osa inimestest peavad oma loomust peitma, ei kõlba sel juhul neile niikuinii elamiseks. Ja Rootsi nad naljalt minna ei taha. Kui vähemlased nüüd midagi radikaalset ette ei võta, tuleb neil peagi siit riigist jalga lasta. Kui abielu kinnistataks mehe ja naise liiduna, on kõik läbi. Neil oleks piinlik elada keskajas.</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"><br /></span></div><div><span style="font-size: 16px;">Liberaalide õnneks on Eestis aga ka palju avarama silmavaatega parteisid nagu sotsid ja reform ja rohelised ja Eesti 200, kellel on absoluutselt savi, kes kellega magab. Nagu ka minul on ükspuha. Olen üsna kindel, et ettenägelik ja töökas Tõnis Kons on esimesi läbirääkimisi uute jõudude kokkumenteermiseks juba alustanud. Võimalik, et uus koalitsioon on juba kokku lepitud, tarvis on vaid Isamaa sees omad joped pukki aidata ja siis paleepööre efektselt lõpuni viia. Ma ei kahtle hetkekski, et eduka poliitstarteegina silma paistnud Tõnis Kons poleks seda tehes väga põhjalik ja ohtlik vastane ükskõik millisele poliittsunftile. Ja päris kindlasti võitleb ka tema kogu südame ja hingega. Võibolla isegi tulisemalt kui tema vastasleer. Ja oma hinges toetan minagi tema võitlust. Kasvõi sellepärast, et diskussioon parema abielusuhte vimalikkuse üle ei raugeks. Õnnetuid inimesi on meie ümber liiga palju - miks mitte siis eksperimenteerida!?</span><br style="font-size: 16px;" /><span style="font-size: 16px;"> </span><br style="font-size: 16px;" /></div><div><span style="font-size: 16px;">Pole ime, et lõpuks ka kristlikumad isamaalased asja läbi hammustasid ja Konsi vastu meediasõja kuulutasid. Veel pole ehk hilja sisemise lõhestaja paadist välja heitmiseks!</span></div></div></div>Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-77940918022377269172019-07-16T06:18:00.002-07:002019-07-16T07:25:51.884-07:00Lugude kriisist ehk kuidas majutushinnad Maarjamaal alla lüüa<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgulRXv-PXfOIuEA-ZEI3kTpQm9mxsenFMl-NnnvZ1-ochRdboBYpCKEqrcx1Wb8gLmQ9QE36bUmZdeKYg6Xc27J8i0ja4Feb-5iMRYcditrNvS7ZFXuhgYoCa2DkUZFM2NhpHHrrhOueU/s1600/burc6.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="809" data-original-width="1243" height="416" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgulRXv-PXfOIuEA-ZEI3kTpQm9mxsenFMl-NnnvZ1-ochRdboBYpCKEqrcx1Wb8gLmQ9QE36bUmZdeKYg6Xc27J8i0ja4Feb-5iMRYcditrNvS7ZFXuhgYoCa2DkUZFM2NhpHHrrhOueU/s640/burc6.png" width="640" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Möödunud
nädalavahetusel toimunud Lõuna-Eesti ralli on musternäide
ideaalsest turismiturundusest. Teadmata täpset statistikat, pakun
puusalt, et Otepää ja Tartu hotellid olid pilgeni mahamüüdud,
paljud ralliraja äärde jäärnud toidukohad tegid aasta
rekordkäibeid. Selle turismimagenti keskmes ei olnud mitte undavad
autod ja tolmavad teed (mida siis-seal ka muul ajal kogeda saab) vaid
ennekõike lugu meie oma sangaritest Ott Tänakust ja Marko
Märtinist. Ilma nendeta oleks publiku hulk kümneid kordi
tagasihoidlikum. </span></span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Turundusinimesed
teavad, et tõeliselt populaarseks saamiseks on vaja kihvti lugu. Hea
lugu ei ole kunagi läila kiidulaul, vaid eluline ja emotsionaalne
rännak läbi uskumatute kontrastide. Võitlus ellujäämise nimel.
Selline oli Steve Jobsi ja Apple lugu. Ja täpselt selline on olnud
ka Ott Tänaku lugu, mille Urmo Aava Rally Estonia brändile
oskuslikult külge pookis.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Paraku
kestis see selle loo otsene mõju turismisektorile vaid kaks päeva.
Ülejäänud 50 nädalavahetust ja nende vahele jäävad päevad
tuleb hotellidel-toitlustuskohtadel püüda juba omal jõul rahaks
nõiduda. Eksivad need vallajuhid, kes sellest ühest (olgugi
traditsioonilisest) üritusest pikemajalist kasu piirkonna arengule
lootsid. Vara veel! Nüüd peaks alles algama teie panustamine oma
piirkonna tuntusesse! </span></span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Kõlagu
see nii kurvalt kui tahes, aga Eestis on saniajani vaid üks lugu,
mida saab turistidele müüa aastaringi. Ei, see pole odav õlu
(olgugi, et ka see legend elab ja õitseb). See on Tallinna vanalinn.
Aga ärge saage valesti aru, see pole mitte pealinna staatus ega
kõrgepalgaliste töökohtade hulk. Ega ka mitte mingid vanad müürid,
mis aastas miljoneid inimesi üle ilma ligi tõmbavad. See on nimelt
muinasjutuline lugu ühest iidsest hästi hoitud, palju erinevaid
valitsusi ja sõdu üle elanud, 50 aastat suletud olnud, kuid nüüd
tänu pool ajast lauldes suhtlevast ja nii ka oma vabaduse
kättevõidelnud rahvast imeliselt korda tehtud minilinnakeses. Meie
õnn, et see lugu on lendu läinud ja masse ligi meelitanud. Selle
ühe loo külge on poogitud sadu majutusasutusi, sadu toidukohti,
sadu poekesi, kümneid muuseume. See üks lugu on teinud turismist
kaugelt Eesti suurima ekspordiartikli, mis toob meile ligi miljardi
eurot käivet. </span></span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Küsides
endilt, miks enamus Eestit külastavaid turiste ei jõua endiselt
Tallinnast kaugemale, ei tasuks vastust otsida kehvemates hotellides,
maitsetus toidus ega ka kehvapoolses teeninduses. Lugusid, mis
toidaks linnakesi ja külakesi aastaringi, lihtsalt pole! Rallid,
suurkontsertid, vabariigi aastapäev jpm tänuväärseid ettevõtmisi
annavad loo mõõtme välja küll, kuid see lugu tavaliselt üle 2
päeva ei kesta. Õnneks, turismisektori õnneks, on vähemasti meie
100 poolvihmast suvepäeva kõiksugu üritusi pilgeni täis poogitud.
Kuid jah: üheksa ülejäänud kuud kohutavad aga kogu sektorit. Igal
kevadel, vahetult enne hooaja algust, tuleb müüki mitmeid
turismitalusid ja hotellikesi, kellele veel üks aasta sellist
virelemist väljakannatamatu perspektiivina paistab.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Kui
raha on palju, saab lugusid luua ka tühjale kohale, looduslikult ja
kultuurilooliselt vaesesse paika. Neisse investeerides. Tuntumaid on
kindlasti Hollywoodi filmikompanii käivitamine linnavälisele
tühermaale, mille tulemusena ei kasvanud üksnes California turism
miljoneid kordi, vaid taevassse kihutasid ka kinnisvarahinnad ja kõik
muu. Kui Toivo Kurmeti kunagised plaanid uue Hollywoodi rajamiseks
oleks leidnud rahva ja võimu tuge, võib-olla oleks Rapla täna
Tallinnaga võdselt arenenud turismimeka ja kogu vahepealne 50
põllumaad Eesti kõige kõrgeima hinnaga elamumaa!</span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRwrMOPl6QufmeEkz_n2e4kR3K9d8h1Rc7AN-ydscfNiFrkBcYfq-n8pDgtjJLYV1SZwKo9GNs6waP-V3rSZWtbXvrsuTSR6KV2-G-FASURo26Mprb9WZqLJGWgDCCFh75hK-Su-y6a6M/s1600/burc4.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="648" data-original-width="882" height="293" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRwrMOPl6QufmeEkz_n2e4kR3K9d8h1Rc7AN-ydscfNiFrkBcYfq-n8pDgtjJLYV1SZwKo9GNs6waP-V3rSZWtbXvrsuTSR6KV2-G-FASURo26Mprb9WZqLJGWgDCCFh75hK-Su-y6a6M/s400/burc4.png" width="400" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Ma
ei tea, kas teie olete külastanud Lõuna-Leedus asuvat sealse
miljonäri Viliumas Malinauskase rajatud nn Grutas-nõukogude parki,
kus kaunisse männimetsa on kümnetele hektaritele kogutud
hiiglaslikud kivistalinid ja kivileninid, keda on metsas rohkem kui
seeni? Mina olen. See projekt on praktiliseks õppematerjaliks,
kuidas luua lugu ühe teenuse ümber. Või õigemini vastupidi. Ja
asjaolu, et pealinn Vilnius jääb 130km kaugusele, pole kedagi
kunagi häirinud. Ei suvel ega talvel. Malinauskase pargi lugu on
lihtne: Siberisse küüditatute lapsena jutustab ta nõukogude
koleduse ja ilu loo kogu suuruses nii veenvalt, et pole turismibussi,
mis tema hiigelparklasse ei keeraks. Vaid 2 miljoni eurose
investeeringuga on ta suutnud panna püsti megaatraktsiooni, mis juba
pea 20 aastat toob talle aastas ligi 30-40 miljonit eurot tulu
aastas.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Üks
huvitavaid lugude loomise õppetunde saabub meile Marokost. Tõis, ka
siinkohal on tegu süllekukkunud looga. Tohutu turistide tähelepanu
selle riigi vastu sai alguse 1942 aastal USAs vändatud filmist
Casablanca, mida peetakse Tuulest Viidud ja Helisev Muusika kõrval
üheks populaarseimaks filmiks kogu tollases läänemaailmas.
Hinnanguliselt on viimase 80 aasta jooksul seda linna just filmist
tiivustatuna külastanud üle 100 miljon inimese. Ja teatud mõttes
toidab see üks film Maroko turismi ilmselt tänaseni juba inimeste
arvelt, kes on vaid kuulnud filmi pealkirja ja tuntud tsitaate, kuid
pole filmi ealeski näinud. Kuigi Casablanka ei ole Maroko pealinn,
on ta tänini teatud mõttes <i>must visit</i> paigaks maailmas.
Selle väljamõeldud ja peamiselt üldsegi Californias vändatud ühes kohvikus hargnenud armastuskolmnurga loo rääkis
maailmale tuntuks filmimeeskond. Olnuks paljukirutud ja -armastatud
Nolani võtted Lasnamäe karjääris kantud mitte Ukraina eluolust,
vaid hoopiski Eesti omast ja kandnuks see film nime Tallinn, saanuks
me UNESCO maailmapärandisse kantud loo kõrvale vee ühe palju
kaasaegsema legendi. Pealkiri maksab, muu on tühitähi.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Aga
nutmiseks pole põhjust! Tegelikkuses on ka terve Eestimaa täis
lugusid! Olen turiminduses </span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGndlVqG6Ug_HmrRaCgI7UtRA85foeALxxiUTf7OO4REIWmWVTmY30JVQGiWTSiahewp3TFABp8g6MifPYk9fCXs2OUCWXNUPBk_auAw4ZgYwIu5Whh8zDi6rtikVzXoHYAfAwlqroHPg/s1600/burc3.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="992" data-original-width="1521" height="260" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGndlVqG6Ug_HmrRaCgI7UtRA85foeALxxiUTf7OO4REIWmWVTmY30JVQGiWTSiahewp3TFABp8g6MifPYk9fCXs2OUCWXNUPBk_auAw4ZgYwIu5Whh8zDi6rtikVzXoHYAfAwlqroHPg/s400/burc3.png" width="400" /></a></span></div>
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">tiirelnud aastaid ja kohtan pidevalt
uskumatuid lugusid. Osad neist on suured nagu küüditamisest
ellujäämine, laulev revolutsioon või saaremaa poisi saamine maailma
kiireimaks rallimeheks. Georg Lurichi ja Baruto lugu näiteks, mille
kaudu saaks maailmale rääkida loo virumaa eestlastest kui terve sajandi maailma kõige tugevamatest meestest, kuid mida keegi senini
pole suutnud turismimootoriks kujundada. </span>
<br />
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Ja
siis on veel sadu kui mitte kümneid tuhandeid väiksemaid lookesi,
mille igaühe oskuslik turundus tooks toidu lauale kümnetele
peredele. Kuid need lood ei ole tuntub, nii ilmsed. Need tuleb üles
kaevata ja enda jaoks alles tööle panna.</span></span><br />
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Aru
tuleks saada ühest: kui Tallinn oli juba valmis lugu, mille külge
sai oma teenused pookida, siis muudes piirkondades tuleks esmalt
alustada „oma suure loo“ leidmisest, kujundamisest,
kommunikeerimisest ja maha müümisest. See on väga suur töö, mida
ei suuda üksi teha mitte ükski hotell ega atraktsioon üksipäini.
Kõik on kinni koostöös. Ja soovis oma piirkonda 12 kuul aastas
õitsema panna. Isegi Jõgeva ja Järvamaal saab turismikäivet
mitmekümnekordistada, kui vaid tahta. Kes ei usu, lugegu kindlasti edasi!</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Ida-Virumaa
„nautis“ aastaid Eesti peksupoisi ja naerualuse staatust. Mitte
keegi ei soovinud sinna rännata ei üksi, ei perega. Isegi
püssiähvardusel mitte. Saastatus, nõukaaegne koledus, umbkeelsed
inimesed, okupandid, vaesus, narkomaania olid faktideks,
mida me kõik peast teadsime ja uskusime. Lugu ise kõlas meie peades
umbes nii: „Ida-Virumaale minnes saad shoki shoki otsa, süüa pole
kusagil, keegi eesti keeelt ei räägi ja suure tõenäosusega saad
peksa või varastavad naromaanid sul autol rattad alt“.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Ometigi
on Ida-Virumaast 2018 aasta statistikas saanud kõige kiiremini
kasvav turismimajandus Eestis. Tänavu püstitab turism maakonnas
taas uusi rekordeid ja ühtäkki on 20 aastat samal tasemel püsinud
hotellikohtade arv hakanud kerkima. Ootamatult on maakonda avastamas
isegi soomlased, kes siia kunagi kippunud pole! Ühe aastaga
ehitatakse juurde sama palju voodikohti kui seda tehti viimase 20
aasta jooksul. Küsige ükskõik, milliselt oma sõbralt ja te
kuulete, et ta kas just käis või plaanib suvel kindlasti sõita
Ida-Virumaale.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Mis
vahepeal toimus, jäi ehk märkamatuks paljudele. Kogu maakond sai
vaikselt lahti vanast loost ja meile hakati rääkima hoopis uut lugu
hoopis teistsugusest piirkonnast. 2019 aastal kõlab see lugu umbes
nii: „Eesti kõige põnevam ja kiiremini arenev kant imeliste
liivarandade, puutumatu loodusliku mitmekesisuse ja võimsa
kultuuripärandiga, mis on olnud räsitud ja mutta tambitud ning meie
silme eest peidetud 70 aastat, kuid on imeliselt ja kaunilt uuele
elule tärganud.“</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Kas
ma eksin? Kui ma ei eksi, siis küsigem see kõige olulisem küsimus:
kuidas selline pööre </span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJ-rnapdSTvtNolbOXe6dFI67TQ_CePwWjjbjVZke-LO0eoNcFI9CTRcGYLqDT91zopuGT-nUt0OBK9B3yRbxKL2HHg45_DLcd2jUsOJzLy2SszjIiCGvziIb3TKxNdsWoj5biqjELeRw/s1600/IMG_0509.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJ-rnapdSTvtNolbOXe6dFI67TQ_CePwWjjbjVZke-LO0eoNcFI9CTRcGYLqDT91zopuGT-nUt0OBK9B3yRbxKL2HHg45_DLcd2jUsOJzLy2SszjIiCGvziIb3TKxNdsWoj5biqjELeRw/s400/IMG_0509.JPG" width="400" /></a></span></div>
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">võimalikuks sai, ning vaese tuhkatriinu
armetust loost tõusis hittlugu heasüdamlikust ja kaunist
printsessist? Vastus on iseenesest lihte: mingil hetkel, nii 10
aastat tagasi, Jõhvis toimunud presidendi vastuvõtu eel sai
kolmel-neljal kohalikul naisel lihtsalt kõrini, et nende kodu kuvand
nii armetu oli. Nad tulid kokku ja asutasid turismiklastri, kuhu
hakkasid üksteise järel liitma nii valdu, hotelle, toidukohti kui
muid atraktsioone. Kõik panustasid raha oma piskust ega pärinud
jultunult: aga kuidas just mina just sellest reklaamikampaaniast kasu
saan, ah? Selle eduloo nimi on valdade ja erasektori koostöö vana
inetu loo tapmise ja uue uhke ülesäratamise nimel. Ja see lugu
näitab, et kui mitte isetseda ja korraks keskenduda, siis on
võimalik kogu Eestimaa turism õitsele lüüa.</span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh66zK8zl9HiUGP-SFfYmRMq4gFrTapineLZUkRsXDal5TWG92FRcNFndBEUhRku9Qyow6eh_rdW0MyvRmIB6JizR9-4JZjoMYVf49FH17pxSz9Uy8ZiXEdZEhZSOIPCEnc5vNV8vKGNL8/s1600/IMG_0129.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh66zK8zl9HiUGP-SFfYmRMq4gFrTapineLZUkRsXDal5TWG92FRcNFndBEUhRku9Qyow6eh_rdW0MyvRmIB6JizR9-4JZjoMYVf49FH17pxSz9Uy8ZiXEdZEhZSOIPCEnc5vNV8vKGNL8/s400/IMG_0129.JPG" width="400" /></a></span></div>
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">
</span>
<br />
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Ja
kui suur lugu on leitud, saab selle külge pookida väiksemaid
lookesi, naudinguid ja peadpööritavaid elamusi nagu Rally Estonia.
Ühtäkki märkame, et tubade hinnad pärapõrgus on hakanud kukkuma,
sest enam ei tule kümne suvise nädalavahetuse tuludest maksta kinni
terve aasta kulusid! </span></span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<br /></div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com75tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-38047380996086764932019-07-16T06:07:00.003-07:002019-07-16T06:07:44.183-07:00Kuidas genereerida rohkem turgasme?!<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9j67F81ll8inKE0qKtDseHNBV9QD-EDTY3PFDPf8AwY_PkJJq1rWXUT1uhJzK3trBBiV_rVxE3iZ4D82zG5IDPT-GxqNSFvyR-rasltdN4gXz4pvMBFfltHOfyQG2zOwd9x78O1wsyHo/s1600/burc5.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="964" data-original-width="1442" height="425" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9j67F81ll8inKE0qKtDseHNBV9QD-EDTY3PFDPf8AwY_PkJJq1rWXUT1uhJzK3trBBiV_rVxE3iZ4D82zG5IDPT-GxqNSFvyR-rasltdN4gXz4pvMBFfltHOfyQG2zOwd9x78O1wsyHo/s640/burc5.png" width="640" /></a></div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br /></div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><b>Me
kõik, kes oleme tegevad turimisäris, sooviksime, et meie täituvus
oleks sajaprotsendine, et tagasiside oleks maksimaalselne, et iga
turist soovitaks meid sõpradele ja tuleks ka ise kindlasti tagasi.
Ja ülekõige sooviks, et iga meie külaline jätaks meie juurde
kõik oma säästud!</b></span></span></span></div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br /></div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span style="font-style: normal;">Paraku
on elu teistsugune. Olles nii turismiteenuste loojana kui giidina
teenindanud tuhandeid välisturiste Eestis, olen süsteemselt kogunud
ka tagasisidet sellest, mis neid on vaimustanud, ootusi ületanud,
rahakotti spontaanselt avama sundinud või hämmastanud, olen jõudnud
üsna veenvalt järelduseni, et </span></span></span></span><span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span style="font-style: normal;"><b>keskmine
turistide poolt Eestisse jäetav rahasumma võiks olla vähemasti
topeltsuurem.</b></span></span></span></span><span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span style="font-style: normal;">
Oleks vaid rohkem infot rohkematest kohtadest, et planeerida siinmail
pikemat puhkust. Ja oskaks vaid kohalikud pakkuda oma rikkalikust
maailmast rohkemat, põnevamat. </span></span></span></span></span>
</div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br /></div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">Kuigi
aasta-aastalt oleme arengumaast jõudnud välja täiesti huvitavate,
omanäoliste ja konkurentsivõimeliste teenusteni, kaunite ja
omanäolitse disainhotellideni ja erakordselt tuumakate
toidukohtadeni, napib meil senimaani oskust seda kõike
kommunikeerida. Kui oskaksime, oleks meie ukse taga pikk järjekord!</span></span></span></div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span style="font-style: normal;">Kommunikatsiooni
ja turunduskonsultandina julgen välja tuue põhjuse, miks
potentsiaalne“meie raha” turistidega koos Eestist taas välja
rändab. </span></span></span></span><span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span style="font-style: normal;"><b>Me
ei oska turiste viia “turgasmini” </b></span></span></span></span><span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span style="font-style: normal;">–
see on protsess, mis sarnaselt meie füsioloogilsele kõrgpunktile
vajab sageli nii sundimatut spontaanust kui pikemat eelmängu,
tugevamat vastastikust atraktiivsust, väga erilist emotsionaalset
suhet, romantilist keskkonda, üksteise vajaduste põhjalikku
tundmist ja samm-sammulist rahuldamist. </span></span></span></span></span>
</div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br /></div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">Sest
igal turistil on mitte üksnes vajadused magada ja süüa, vaid ka
unistused. Ta tahab külastada kohti, mille lood on huvitavad,
magamisase pehme, toad romantilised, et saaks proovida kaasahaaravaid
pisarateni naerutavaid tegevusi. Või tahab ta kogeda hoopiski
erilist vaikust ja metsamüha. Ja ta tahab, et meie lood ja tegevused
haakuks tema huvide ja seostega, tekitaks äratundmist ja paneks
kujutlusvõime mühama. Kindel on üks: ta tahab tunda ennast sel
päeval teie juures tõeliselt vaimustunult. Jah, kui tal pole
probleemi sõita ka Tallinnast 200km kaugusele, kui tema peas ja ihus
tekivad suuremat mõnu lubavad eelaistingud! Jah, ta on valmis panema
veel 500 eurot selle kõige jaoks kõrvale. </span></span></span>
</div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br /></div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><b>Kuid
kas suudame seda eelaimdust luua?</b></span></span></span></div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">Lubage,
ma selgitan veelkord. Liiga tihti pakume me vaimustust ja emotsioone
otsivale turistile hoopiski majutust, süüa, renditehnikat ja
võimalust ise ringi vaadata. Vaadates ringi visitestonia ja
puhkaeesti lehtedel, paljude meie turismist elatuvate ettevõtjate
kodulehtedel, märkan korduvaid sõnu nagu “unikaalne” ja
“eriline”. Samas ei räägi need lehed ühtegi huvitavat lugu,
mis oma põnevuses tähelepanu haaraks. Me ei oska kirjeldada seda
emotsiooni, mis turiste hulluks ajaks. Ja me ei kipu garanteerima
midagi. Sest me pole endas isegi kindlad. </span></span></span>
</div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">Sageli
võtab meie pakutava kõige paremini kokku sõnaühend “keskmine,
normaalne hinna kvaliteedi suhe”. Ei, sellele järeldusele ei jõua
turist mitte meie ülivõrdes sõnadevahus veebilehti sirvides ja
värvirikkaid emotsioonituid fotosid vaadates, vaid pigem läbi
elementaarse kogemusepõhise välistamisfiltri nende sõnade tagant
sisu otsides. </span></span></span>
</div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br /></div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">Iga
turismisbrändi keskmes peaks olema lugu. Miski, mis köidab
tähelepanu ja hakkab kummitama. Ja lisaks lubadus, olla milleski
kõige parem. See peab kõlama mitte enesekiitmise, vaid ridade
vahelt väljaloetava veendumusena. Eestis on sadu maagilisi paikasid,
kuid pea ühegi turismiedendaja lehelt me maagilist puudust ei saa. </span></span></span>
</div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br /></div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">Ma
räägin teile ühe loo. Seda räägin turistidele tihti.</span></span></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjllRCuFn7GMaKkXKOWA7ziabNTGo5PEcygp-gzVCRBFcY5Hb5H9DnOD_By3Y_UoDW4SyNSS_B4BVYEJHeG8BHKfegMrrQtnbZuYo12LXizD3TeMoMef9p3IT4V69AGevJS1KCgc0yUnYQ/s1600/burch.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="660" data-original-width="745" height="283" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjllRCuFn7GMaKkXKOWA7ziabNTGo5PEcygp-gzVCRBFcY5Hb5H9DnOD_By3Y_UoDW4SyNSS_B4BVYEJHeG8BHKfegMrrQtnbZuYo12LXizD3TeMoMef9p3IT4V69AGevJS1KCgc0yUnYQ/s320/burch.png" width="320" /></a></span></span></span></div>
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"> </span></span></span>
</div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><i>Kunagi
ammu, 15 sajandil, rändas Tallinnasse Transilvaania noor tõmmu
verega kõrgharitud farmatseut Johann Burchart de Belavary. See oli
aeg, mil eestlaste nime mainimiseni ajalooürikutes kulus veel 4 ja
nende asumiseni Tallinna 5 sajandit. Burchartite näol oli tegu ühe
iidse Ungari kuningliku suguvõsa ühe haruga, mille juured ulatuvad
tagasi 9 sajandissse ja kellele kuulusid tänase Ungarid, Horvaatias,
Sloveenia ja Serbia territooriumil palju losse ja kindlusi. Johann
Burchart ostis oma äri jaoks väikese maja Tallinna raadi ehk tänase
raekoja vastas. See oli parim starteegiline valik. Kümme põlvkonda
järjest pärandati selles apteegis peaapteekri amet järgmisele
esikpojale. Nad kõik olid traditsiooni järgi Johannid. Tänaseni on
just seesama maja Euroopa vanimaks järjepidevalt avatud apteegiks.
Soovitan proovida vana retsepti järgi valminud klaretti, et rüübata
end korraks tagasi neisse aegadesse.</i></span></span></span></div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><i><span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">Apteegi
ja linnavalitsuse vahel oleval platsil asuval turul toimus sisuliselt
kogu linna elu, siin asub senini isegi kivi, mille kohal riputati
võlla nõidu, kes kristlikke tavasid ei tunnistanud. Apeegimajas
võõrustasid Burchartid ka Liivimaa vanimat kroonikakirjutajat
Baltasar Russowit, kes just siinsamas oma kroonika kirjutas. Ja
Burchartitest ispireerituna kirjutas omakorda kaasaja Eesti
kuulsamaid kirjanikke Indrek Hargla oma parima ajaloolis-
krimiromaani “Apeeker Melchiorist”. Et apteeker oli keskaegses
Tallinnas, kus elas pea 6000 inimest, linnapea kõrval üks
tähtsamaid isikuid, abiellusid ka Burchartid mõistagi teiste
kõrgaadlitega ja omasid rolle raadi liikmetest suur-gildi
(kaupmeeste tsunft) ja väike-gildi (käsitööliste tsunft)
vanemateni. Burchartid olid suguluses nii kuulsa vene poeedi
Aleksander Puskiniga, nende järetulijate seas on näiteks kuulsa
Lutheri vineerivabriku omanikud. Ja kuulsa Nõmme linnaosa rajaja
Nikolai von Glehni isa Peter von Glehn oli abielus lausa kahe
apteeker Johann Burcharti tütrega, Sophie ja Augustega. Johann
Burcharti kuulsus oli teada üle terve tsaariimpeeriumi, mistõttu ka
juba surev tsaar Peeter Suur lasi viimases hädas just Johann
Burcharti enda juurde kutsuda. Paraku suri tsaar enne kui Johann
peetrilinna jõudis. Apteeker Burchartite rohuaia kohal asuvad praegu
Viru tänava lillemüüjad – kaasegse Eesti tuntuim lillemüügi
koht. Johann Burchartist maha jäänud unikaasest tuhandete esemetega
erakogust Mon Faible sai 19 sajanil alguse Tallinna Ajaloomuuseum.
Burchartite suvekodu kohal laiub täna Tallinna Lauluväljak -
tuntuimaid rahvarajatisi Eestis, kust sai alguse Eesti nõukogude
ikkest vabanemiseni viinud Laulev Revolutsioon.Kui teil eestist käies
üldse mõni nimi meelda tasuks jätta, on see Burchat Belevary de
Sycava.</span></span></span></i></span></div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><i>Pea
iga kolmas maja keskaegses Tallinnas oli kuidagi seotud Burchartite
või nende aadlikest hõimlastega. </i></span></span></span>
</div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><i>Nende
seas on õnnelikke ja kurbi lugusid. Üks lugu näiteks ulatub ka
tänapäeva vägagi erilisel kombel. Et nõukogude ajal ei olnud
kombeks oma põlvnemisest rääkida, seda tuli hoida saladuses, ei
teadnud ka mina oma esivanematest midagi muud, kui et nad olid
apteekrid. Apteekrid olid nii mu vanatädid Nina, Lidia kui Flora kui
kaugel Vladivastokis sündinud vanaisa Paul-Artur-Ernst. Ńing
vanavanaisa, kes töötas 30 aasta jooksul apteekrina nii Odessas,
Moskva vanimas apteegis kui veel kümnekonnas tsaaririigi apteegis.
Hiljem, juba esimese Eesti vabariigi ajal panid minu vanaisa ja
vanavanaisa alguse Eesti edukaima mineraalvee tootmisele Värskas,
mida nad algselt müüsid imerohuna apteegist. (Soovite proovida?!
Jah, see on õudsalt soolane! Aga selline on ka olnud ajalugu!) Alles
nende surma järel ürikuid uurides mõistsin, et tegelikult pärinen
sellestsamast apteekrite suguvõsast minagi. 15 sajandil siiamaale
rännanud ja 10 põlvkonda kestnud apteekrite dünastiale aluse
pannud Johann Burchat oli minu 11 põlve vanaisa. Nagu aru saate, on
mul Tallinna vanalinnaga ja iga siinse majaga oma isiklik seos
kaugest ajast. Olen ka elanud siinsamas vanalinnas ja olen palju
aastaid oma noorusest pühendanud kümnete vanalinna majade
puhastamisele ja renoveerimisele. Tollal tegin seda intuitiivselt,
oma põlvenemislugu teadmata. Usun, et kui keegi üldse, siis suudan
olla teile parimaks giidiks Tallinnas. </i></span></span></span>
</div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_GHKe2avqT2D7fSZCTpGO6P0lkVQOraFP6xFwi1ibLfhjSagXGr2xWHzC5u1DygkhYT2dM5PbImik6lF5fYHysmFBoN4UBBFR-QxrtPr76ddt_Hyf-5ZqG4JtnpjHPvqKv5Mw5gCQSkI/s1600/burc2.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="860" data-original-width="1600" height="344" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_GHKe2avqT2D7fSZCTpGO6P0lkVQOraFP6xFwi1ibLfhjSagXGr2xWHzC5u1DygkhYT2dM5PbImik6lF5fYHysmFBoN4UBBFR-QxrtPr76ddt_Hyf-5ZqG4JtnpjHPvqKv5Mw5gCQSkI/s640/burc2.png" width="640" /></a></div>
<br /></div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">See
on lugu, mille olen teadlikult kujundanud selleks, et olla
turistidele huvitav, mõjuda isiklikuna, veenda neid just minuga
tuurile tulema ja minu soovitusi kuulama. Lood jäävad meelde.
Sageli aastateks. Neid saab rääkida lühemalt ja pikemalt. Sageli
saadetakse minu juurde oma sõpru ja tuttavaid: palun kas teeksid ka
neile Tallinnas oma huvitava tuuri. </span></span></span>
</div>
<div align="LEFT" style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br /></div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Lisaks
suutmatusele rääkida oma lugu, on meie turismiettevõtete väheses
atraktiivsuses süüdi soovimatus või oskamatus ennast selgelt
brändida ja kommunikeerida. </span></span></span></span></span><span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span style="font-style: normal;"><b>Soovides
olla kõigi jaoks midagi, oleme sageli kõigile mittemiski. </b></span></span></span></span><span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Me
ei mõista, et turistid ei otsi mitte juhuslikke emotsioone ja
vaheldust, vaid otsivad seda enda taustsüsteemist lähtuvalt. Kui
hollandlased ihaldavad metsi ja marju, sest neil need puuduvad, siis
lätlasele on see “tavaline” . Kui gurmeerestoranides regulaaselt
toitujad ostivad veelgi erilisemaid maitseelamusi, võib lumises
metsas sütel valmiv kala või seen olla neile tuhat korda suuremaks
laenguks kui suvisel hotelli verandal nauditav keskpärasest lihast
valminud grillpraad. Kui mehele võib Aidu karjääris pakutav
jeepisafari karjääri serval “õhus rippudes” tunduda elu
adrenaalinilaksuna, siis tema naine võib samast seiklusest saada
shoki, eluaegse paranoia ja elu halvima mälestuse. Kui saksa turist
on harjunud, et tema riigi linnades on paljud lõbustusteenused
kõigile tasuta, siis on temas raske tekitada vaimustust tasuliste
teenuste pakkumisega. Venelane on aga harjunud, et kõige eest tuleb
igal sammul maksta ja kahtleb kvaliteedis kuin midagi muidu saab.</span></span></span></span></span></span></div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">Liiga
paljude Eesti turismikohtade reklaam on suunatud suvekuudel nende
juures ja ümber toimuvale, kuid ¾ aastast on turisti jaoks olukord
lubatust erinev. Ilusad liivarannad ja mõnus välisterass on lahedad
vaid suvel, turismi tipphooajal, kuid kuhu ja miks minna puhkama ja
vau-elamusi püüdma ülejäänud 9 kuu jooksul, mil hotellid ja
sööklad tühjusest kummitavad, jääb tihti selgusetuks.</span></span></span></div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">Teadlsed
on ammu kindlaks teinud, et palju mõistlikum on arendada tugevamaks
oma tugevusi, kui püüda higipull otsaees oma nõrkusi järele
aidata. Turismikeelde tõlkides võiks see kõlada nii: kui te olete
leidnud üles oma sügavaima emotsionaalse loo, siis ehitage kogu
kommunikatsioon ja muud teenused selle külge, mitte ärge püüdke
kopeerida natuke siit ja sealt ilma selgeid ükneses teile
ainuomaseid seoseid loomata.</span></span></span></div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br /></div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">Turgasmideni
jõudmine eeldab head inimpsühholoogia tundmist nagu iga turundus.
Näiliselt kaks sarnast tegevust võivad atraktiivsuse seisukohast
erineda nagu öö ja päev. Kui ma 2007 aastal Tallinnas Toompeal
keskaegse vibukooliga alustasin, ei ennustanud mulle mitte ükski
kogenud turismitegija mingit edu. Sest eks ennegi oli proovitud. Kuid
ma ei müünud turistidele niivõrd noolega märkalaua tabamise
elamust, vaid võimalust 20-50 aastastel vene ja ameerika “cawboydel”
suhelda silmipimestavalt kaunites keskaegsetes rõivastes
atraktiivsete ja seksikate tundmatute amatsoonidega. Ja võimalust
koos nendega Tallinna iidse linnamüüri taustal kostümeeritult ja
vibu või ambu käes hoides pilti teha. Kuue aastaga teenindasin
ainuüksi Tallinnas selle atraktsiooniga üle 150 000 turisti. </span></span></span>
</div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br /></div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">Turgasmiga
on nii nagu ka orgasmiga: komistades selleni ei jõua. Eestimaa on
täis tuhendeid maagilisi paiku, sadu ja sadu lugusid, mis ootavad
üleskorjamist ja ülesäratamist. Ning meie turismivankri ette
rakendamist viisil, et neid lugusid on võimalik kogeda mentaalselt
turismiettevõtete ja -sündmuste tutvustusi lugedes ja füüsiliselt
kohapeal seotud rituaale, mänge või kujundeid järgi aimates.</span></span></span></div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br /></div>
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #1c1e21;"><span style="font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;">Elu
on nagu pidevalt eestlibisev muinasjutt. Ja paljud meie seast
loodavad oma muinasjutulisi kogemusi läbi elada just võõrastesse
kohtadesse reisides. Uskuge, see on teie teenimata raha, mille
turgasmini jõudmata kliendid nukralt koju kaasa viivad.</span></span></span></div>
<br /></div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-43715318738181835002019-01-14T04:49:00.003-08:002019-01-14T06:56:56.928-08:00Kas julgeme Danske kriisi abil kogu pangandust reformida?<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<span style="font-size: x-small;"></span><br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgG6qppUzr5-OjzmAPx_83Bk-wFAKUPnD5p0b8B6sT50f7sxaj5komDkARj6h2gswtP7Na2JVibhzaYYKUxSAUiagr834uTq5gfh6dC7JmX1NLxiF1YYgQhpkUE6k9NmYkXWEAYqTcbaRI/s1600/karilaid11.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="974" data-original-width="1600" height="387" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgG6qppUzr5-OjzmAPx_83Bk-wFAKUPnD5p0b8B6sT50f7sxaj5komDkARj6h2gswtP7Na2JVibhzaYYKUxSAUiagr834uTq5gfh6dC7JmX1NLxiF1YYgQhpkUE6k9NmYkXWEAYqTcbaRI/s640/karilaid11.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Energiline Jaanus Karilaid tundub olevat hetkel kõigil nende lootus, kes tahavad kommertspangandust reformida. Isegi Mart Laar panustab just temale tulevas Eesti Panga nõukogus. Kuid kas Karilaid aga Danskest kaugemale pankade kullatud kandadele riskib astuda?</td></tr>
</tbody></table>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b>Kuigi
paljude eestlaste jaoks jäid ehk ebameeldivad pangandusteemad 2018
aastasse ja uue kalendri seinale riputamisega need ka unusid, on
Eestis piisavalt inimesi, keda need ka pärast kuuse põletamist
endiselt magada ei lase. Sõltuvalt oma positisoonist nad kas ootavad
või kardavad ühe veelgi suurema üsna pika süütenööriga pommi
lõhkemist. Küsimus on kogu Eesti kommertspanganduse üle suurema
kontrolli rakendamises. Või siis mitte.</b></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Danske
rahapesuskandaali eredat kärgatust pole mõtet enam ümber rääkida.
Kuigi rahapesu on käesirutus kriminaalmaailmale, terroristidele,
inimkauplejatele jpm ning ohustab kaudselt meie riigi julgeolekut, ei
puuduta need sajad miljonid eurod tegelikult karvavõrkdi tavalist
inimest. Mis meil enam täna kasu teadmisest, et kui pangad oleks
kahtlastest rahakannetest rahapesu andmebürood õigeaegselt
informeerinud ja kui finantsinspektsioon oleks pankade veresoontel
püüdnud ka tegelikku pulssi tabada, võinuks meie riik avastatud ja
rahapesuga seotud sajad miljardid oma eelarvesse konfiskeerida. Aga
mis lännu, see lännu. Ja ega meie isklikud kontod sellest ikka
puudutatud poleks saanud!</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUyhkdYL5Ffv3t7_E-CJBmMXehxZPP_Ydqmx9l8w2PJcyXaL9f_z8VuK9vawTkHp-8xhJQPwa6d9Uq0Jp9D6nAxld3miWRbluHkpSWLPlkrRNHJXh7iyi0mMrh4FPEzCisZ6YaFAUs1cU/s1600/blogisse6.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUyhkdYL5Ffv3t7_E-CJBmMXehxZPP_Ydqmx9l8w2PJcyXaL9f_z8VuK9vawTkHp-8xhJQPwa6d9Uq0Jp9D6nAxld3miWRbluHkpSWLPlkrRNHJXh7iyi0mMrh4FPEzCisZ6YaFAUs1cU/s640/blogisse6.png" width="360" /></a></div>
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Aga
pole halba ilma ilma heata. Danske panganduskriisile peame olema
tänulikud pigem seetõttu, et see näitas meile kandikul kätte
nõrkused valdkonnas, mida olime ekslikult pidanud oma auks ja
uhkuseks. Ühtäkki mõistsime, et pankadele kehtivad ühiskonnas
topeltstandardid. Samuti lähtuvad topeltmoraalist ametnikud ja
poliitikud, kes pankade tegevust mitte kummardama, vaid valvama olid
usaldatud. Mitmed ajakirjanikud ja poliitikud arvasid endid isegi
nägevat aastatepikkust juurdunud vähkkasvajalikku
korruptsioonikolli, mis on pankade miljardite eurode suurusele
kasumijahi pidamise eripäradele allutanud nii erakondi kui
võtmeametnikke.</span></span><span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b><br /></b></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b><br /></b></span></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b>Investeerimiskelmuste
ohvritel uus lootus</b></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_4CJQ6O17tu6zPO0xG9LAAwKKoVq3YVyLPfCbIevKwcncT7rGZQeEq88Jb4If7W1B5RvEB9ow23oh_wKI4NxvK-m8dEdHa_pugNr8GJZ7WiJujjtL-P1l8cveEslI5wheFD_6TgAczE8/s1600/blogisse7.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_4CJQ6O17tu6zPO0xG9LAAwKKoVq3YVyLPfCbIevKwcncT7rGZQeEq88Jb4If7W1B5RvEB9ow23oh_wKI4NxvK-m8dEdHa_pugNr8GJZ7WiJujjtL-P1l8cveEslI5wheFD_6TgAczE8/s320/blogisse7.png" width="180" /></a></div>
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Kuigi
see võib tunduda krotsesksena, rõõmustas Ameerika juudi
järjekindluse abil käima lükatud rahapesuskandaal vähemasti sadu
Eesti inimesi. Võib-olla isegi tuhandeid! Esmalt inimesi, kes juba
mitu aastat ilma piisava avaliku toe ja tähelepanuta on püüdnud
pankade suvale tähelepanu juhtida. Neid inimesi ühendavaks jooneks
on asjaolu, et nad on olnud ühe või teise kommertspanga klientideks
ning neile osaks saanud ülekohtu tõttu pettunud. Need inimesed
usaldasid meie pankadele oma säästud perioodil 2007-2015, paljud
neist olid pankade VIP kliendid ega teadnud sellest, kuhu nende
varahaldurid nende vara suunavad, midagi. Olles Bill Browderi
tegutsemist meenutava iseseisva juurdluse käigus kogunud piisavalt
infot mitme Eesti panga poolt piiritagustesse võlakirjadesse
investeeeritud otsuste kohta, on pankade kliendid pisitasa kosunud
veendumuses, et nendega on tehtud sulaselget rehepappi: pangad on
nende sääste investeerides kogunud kopsakaid, miljonitesse
eurodesse ulatuvaid preemiaid küll vahendus-, küll
juhtimistasudena, ometigi on nemad oma rahast imselt igavesti ilma.
Sest pangahärrade hoolsus võõra raha ümberkäimisel oli samavõrra
nõrk, kuivõrd tugev oli nende tegude konfidentsiaalsus. Me räägime
kümnetest miljonitest eurodest ja Armeenia, Aserbadzaani, Bulgaaria
ja Rumeenia fondidest, mida erinevad pangad eri perioodidel
vahendasid, müüsid ja ka juhtisid. See oli tublide Eesti inimeste
raha, nende säästud. Ja seda raha ei viinud mitte majanduslangus
ega vääramatu jõud, vaid pankade endi küsitavad otsused. Et
kõigil juhtudel oli tegemist just pankade kelmustega, pole kohtud
kinnitanud. Ega saanudki kinnitada, sest paljudel juhtudel saadi
konfidentsiaalsusega kaetud dokumentidele iseseisvalt jälile alles
liiga hilja – sellised kuriteod aeguvad peaaegu sama kiiresti kui
on võlakirjade lunastamiseks aastaid ette nähtud! </span></span><br />
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><br /></span></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEig6NmJUUHOA5zkKhIk05SRv7QGeyvlgRAnYWJp9Mtlt8TgFvVb4I74vSynWxvm1c5aajwyLBlcstnuJkqrICKXTWU09tqzS-8v12SntmuHBMzFM8e83u2Nzu0mAV19oY7QBkslQ1x9ukc/s1600/blogisse3.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEig6NmJUUHOA5zkKhIk05SRv7QGeyvlgRAnYWJp9Mtlt8TgFvVb4I74vSynWxvm1c5aajwyLBlcstnuJkqrICKXTWU09tqzS-8v12SntmuHBMzFM8e83u2Nzu0mAV19oY7QBkslQ1x9ukc/s640/blogisse3.png" width="360" /></a></div>
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Siiski on
märgilise tähtsusega neist esimene, Gild investeermispangas 13
miljoni euro haihtumine, mis kõigis kohtuastmetes ka panga
häbiväärse lüüsaamisega lõppes. Swedbanki Rumeenia fondide
kaasused tiirlevad veel seniajani kohtumajades. Enamus rahakaotanuist
(suurem osa kümnenditagusustest Eesti ettevõtlikematest inimestest)
loodab, et Danske juhtumi arengud pakuvad leevendust ka nende
õiglustunde riivele. Raha, seda ilmselt ei looda enam keegi kunagi
näha.</span></span><span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b><br /></b></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b><br /></b></span></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b><br /></b></span></span>
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b>Pensionifondid
vajavad hoolsamat kätt</b></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Lisaks
eelpoolnimetatud sadadele rahakaotanutele on Danske kriisist </span></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQO4xkfBL-P3dzQDEEHqbdT35hdGL0Ye-SwgMvQEnNhMSBCbFuhG4sKkC67dfh95gyMfGGGFfOKTWQppAgVfK5NPv-rECyDDsEoqaf8pZGDhNOJt2KRQOfywxBOivULrCs7rLvhQ3hr88/s1600/blogisse9.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQO4xkfBL-P3dzQDEEHqbdT35hdGL0Ye-SwgMvQEnNhMSBCbFuhG4sKkC67dfh95gyMfGGGFfOKTWQppAgVfK5NPv-rECyDDsEoqaf8pZGDhNOJt2KRQOfywxBOivULrCs7rLvhQ3hr88/s400/blogisse9.png" width="225" /></a></div>
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">kaudselt
oma võimalust haistmas mitmed kriitilisema mõtlemisega homsed Eesti
pensionärid. Kuidas nii? Teame ju kõik kurba tabelit, mis kuvab
nagu rikkiläinud kell juba pikemat aega teise samba pensionifondide
negatiivset tootlust. Selle taustal ei kipu aga nutikamatel meie seas
ununema, et pensioniraha hoidjatel pole mitte üksnes õnn nende
miljardite eurode pealt kopsakat automaattulu teenida, vaid neil
peaks lasuma ka kohustus nendele usaldatud varaga hoolsalt läbi
käia. Inimesed üle Eesti arutavad juba ammu selle üle, kuivõrd
tark on oma pensionid usaldada nn spetsalistidele, kelle
investeerimisotsuste pädevus kipub võrduma Soodetaga kooli
ajalooõpetaja kompetentsiga. Äkki on pangal peidetud huvid? Äkki
pole kontoll nende tegevuse üle piisavalt läbipaistev ja järelvalve
piisavalt tugev? Miks LHV-l paremini läheb kui nn vanadel rasvunud
pankadel? Miks on välisriikide pangad leidnud üles tulusamaid
investeermisobjekte? Need küsimused on saunalavadel visad jahtuma.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b>Reformierakonnale
hautakse kabelimatsu</b></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Kolmandana
võiks Danske kriisi üle rõõmustamas näha kõiki neid erakondi ja
poliitikuid, kes on oma eesmärkideks eelseisvate valmiste eel
seadnud Reformierakonna tuhastamise. Ja mitte asjata! Kipub olema
paratamatu tõsiasi, et sama sagedusega, kui Lääne ja Ida
uurimispartnerid meie prokuratuurile rahapesu kohta aasattel
2009-2015 vihjeid saatsid, pühkisid pangad, finantsinspektsioon ja
prokuratuur neid sama osavalt töölaualt sahtlisse. Suuremas osas
ajast oli Eestis sel ajal võimuliider Reformierakond.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Kuigi
seadus kohustab igast kuriteokahtlusest teatama ja prokuratuuri seda
kahtlust ka menetluse käigus põhjalikult kontrollima, levis sel
perioodil Eestis pigem vastupidine praktika. Nagu tollased asjapulgad
meile täna südant puistavad, siis oli tollal nii maa külmand kui
kärss kärnas. Polnud </span></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"></span></span><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjE-webpkThErElFDTohx8Rx3ZEKv48INCkH709ghDqLnwGjvzoP6c6ABbTiczkCrjo3DywOm1k03okzc0-kpmeE6xlwiSzrZksBNGZ7buN1JDS8pkWqktFsaBEIC-qoNXlBBxsSGY_Wcw/s1600/blogisse10.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjE-webpkThErElFDTohx8Rx3ZEKv48INCkH709ghDqLnwGjvzoP6c6ABbTiczkCrjo3DywOm1k03okzc0-kpmeE6xlwiSzrZksBNGZ7buN1JDS8pkWqktFsaBEIC-qoNXlBBxsSGY_Wcw/s640/blogisse10.png" width="360" /></a></div>
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">oskustega inimesi, seadused ei võimaldanud
rahapesu kahtlusi lõpuni menetleda, kaheldi Venemaa organite
koostöövalmiduses, ei liikunud info, polnud asja mastaapsusest
piisavat ülevaadet. Sellest, et rahapesu vastu võitlemiseks loodud
valitsuskomisoni esimees, Finantsinspektsiooni nõukogu esimees ning
rahandusminister reformierakondlane Jürgen Ligi sisuliselt mitte
kunagi valitsuskomisjonis nende teemade arutamise juures ei viibinud
ja kuidas ta oma „kaudset kohaolu“ põhjendas, on saanud juba
rahvafolkloor. Lekkinud nõukogu protokollid tõestavad, et infot ja
kahtlusi oli ja seda ka spetsialistide poolt poliitikutele jagati,
kuid see „ei häirinud“ võimutäiust! Olgu siis tegu poliitilise
lintsimise, ülla sooviga lahendada Eestile häbiväärne probleem
sisuliselt ja lõplikult, või mõlemaga samaaegselt, tuleks igal
juhul tunnustada Riigikogu Õiguskomisjoni eesotsas seisva läänemaa
mehe Jaanus Karilaiu printsipiaalsust ja vastuvoolu ujumise julgust.
Ning ka esimesi lahinguvõite. </span></span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b>Konfidentsiaalsus,
stabiilsus ja hoolsuskohustus</b></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Kõigi
ülalmainitud gruppide õnn pole aga veel saabunud. </span><span lang="en-US">Sest
nende vastasleer kaitseb ennast visalt ega lase nii kergesti
</span><span lang="et-EE">ümber</span><span lang="en-US">defineerida
kolme </span><span lang="et-EE">märgililist võlusõna. Mis asi on
konfidentsiaalsus, mis ei luba meil ega ka mitte Riigikogu
komsjonidel piiluda kommertspankades kontrollmenetlusi läbi viima
pidanud Finantsinspektsiooni töölauale? Mis asi on turu stabiilsus,
mille tagamise nimel on Riigikogu Õiguskomisjoni „haiglasest
huvist“ hirmunud suurpangad oma lobimeeskonnaga käinud isegi
peaministri, presidendi ja kaitsepolitsei jutul? Ja mis asi on ikkagi
hoolsuskohustus, mida pangad pole ilmselt sageli piisava
kohusetundega täitnud ei arvatavast rahapesust raporteerimisel ega
ka oma enda klientide säästudega ümberkäimisel? Just nende kolme
sõna taha tundub olevat maetud koer: kas me suudame Danske panga
kriisi poolt meile ulatatud võtmed kätte võtta? Ja seejärel lahti
keerata ka nende salakambrite uksed, mida panagandussektor nii
kiivalt seni vaid enda teada on hoidnud. Või siis ikkagi mitte?</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRMyPUInKCxJ5mhsCbE90ClhHLiC38D4r-2CFbuO3dFAhjDjFrrasz2Cs0G99T88qmAw21hmirtSOvsnIx7BZi7g9Clie3LBszx9eJ9xT1Fzzp9XLBstjq5mHl5NXn2UV-daA7kSV4Yr8/s1600/blogisse8.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRMyPUInKCxJ5mhsCbE90ClhHLiC38D4r-2CFbuO3dFAhjDjFrrasz2Cs0G99T88qmAw21hmirtSOvsnIx7BZi7g9Clie3LBszx9eJ9xT1Fzzp9XLBstjq5mHl5NXn2UV-daA7kSV4Yr8/s400/blogisse8.png" width="225" /></a></div>
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b>Stabiilsus
ei tähenda pankadele pugemist!</b></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Pakun,
et näiteks ühte ust avades võib ilmneda, et </span>rahandusministeerium,
Eesti Pank, Finantsinspektsioon, prokuratuur, pikalt Eesti rahandust
poliitiliselt suunanud Reformierakond, Kaitsepolitsei, hulk erinevate
erakondade juhtivpoliitikuid jpt lugupeetud <span lang="et-EE">isikuid</span>
ja <span lang="et-EE">asutusi on aastaid</span> <span lang="et-EE">kergekäeliselt
kõrgetele konfidentsiaalsusnõuetele hosiannat hüüdes tegelikkuses
pangandusturu stabiilsuse tagamise vajadust sootuks valesti
tõlgendanud. Et seaduste mõte ei seisnegi mitte vajaduses kaitsta
panku turulainetuste eest, vaid hoopis vajaduses nõuda pankadelt
karmikäeliselt palju suuremat läbipaistvust. Kõiges peale
isikuandmete. Nii mõnelegi võib siis tulla üllatusena, kuidas
defineerib </span>Finantsinspektsiooni seaduse kolma<span lang="et-EE">s</span>
paragrahv <span lang="et-EE">selle pehemelt öeldes ülekullatud
palkadega mugavusasutuse rolli</span>: „<span style="color: #202020;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Finantsjärelevalvet
teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja
läbipaistvuse... kaasaaitamise eesmärgil, et </span></span></span></span></span><span style="color: #202020;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span style="font-style: normal;"><u><span style="font-weight: normal;">kaitsta
klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel. </span></u></span></span></span></span></span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm; text-decoration: none;">
<span style="color: #202020;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span lang="et-EE">Kas
võime siit järeldada, et kui pangaklientide rahad on lännu ja
suurte pankade usaldusväärsus aastaid viljeletud rahapesuga seoses
alla kriitilise taseme vajunud, ei peaks ka Finantsinspektisooni
juhtide käsi kõige rõõmsamini käima? Kamoon, me kõik teame ju,
et Vene raha ligimeelitamisega tegelenud nn kinnised osakonnad olid
pea kõigi pankades ja „dansket tehti“ siinmail hoogsalt ja
segamatult palju aastaid kõigi võimuorganite silme all. Kusjuures
ma tõesti ei tea, kas rahapesu andmebüroo ühe endise juhtkonna
liikme poolt antud tunnistus, et „pangad jagasid aastaid
poliitikutele ka nummerdamata krediitkaarte“, kuulub
müstifikatsioonide valdkonda või oli see tegelik igapäevane
praktika, mille vilju tänaseni nopime?</span></span></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm; text-decoration: none;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm; text-decoration: none;">
<span style="color: #202020;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span lang="et-EE"><b>Liiga
suur isikute seotus</b></span></span></span></span></div>
<div style="font-weight: normal; margin-bottom: 0cm; text-decoration: none;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjPAm6q0YF3kSweWRp1xumyyvNo-IkFSC0sANBhSkRixkEHe4amnGjUkhcG3QziRC-xdYpI4nRXqIseI2z73lPEeCrSbcBdz2OgV9zTNLLPtE3-06_6Nvx8zhe6oWIW-K_w8xsj2qhLMk/s1600/blogisse12.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjPAm6q0YF3kSweWRp1xumyyvNo-IkFSC0sANBhSkRixkEHe4amnGjUkhcG3QziRC-xdYpI4nRXqIseI2z73lPEeCrSbcBdz2OgV9zTNLLPtE3-06_6Nvx8zhe6oWIW-K_w8xsj2qhLMk/s400/blogisse12.png" width="225" /></a></div>
<span style="color: #202020;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><span lang="et-EE">Nende
inimeste rindejoont, kes oleks Danske kriisi hea meelega pigem maha
vaikinud, kuna see nende hinnangul kahjustab Eesti riigi mainet, saab
vaadelda ka teisest küljest. Kuigi meil on kombeks mõeldagi Eestist
kui korporatiivsest ühiskonnast, kus kohtusaalis sama kaasust
arutavad advokaat, prokurör ja kohtunik on klassikaaslased, näitab
pankades aastaid toimunud suva selgelt, et me oleme teatud suhteliine
pidi korruptsiooni sissehiilimise vastu hambutud. Konkreetsed näited
kõnelevad meile samadest isikutest, kes veel eile vastutasid suures
kommertspangas investorite varaga tehtud tehingute eest ning juhivad
täna uuel töökohal järelvalveasutuses menetlusi sama panga
tehingutes rikkumiste tuvastamiseks. Isik, kes juhtis varem Rahapesu
Andmebürood, asus tööle suure kommertspanga rahapesu takistamise
valdkonna juhina. Paratamatult ei saa me üle ega ümber kahtlusest,
et pangad on eluliselt vajanud nii oskusteavet, siseinfot kui ka häid
inimlikke suhteid oma positsiooni kindlustamiseks. Kui siia lisada
veel läbianalüüsimata rahastuse mõju ehk asjaolu, et meie pankade
läbipaistvuse üle järelvalve teostaja eelarve ja Eesti
vaieldmatult kõige tipumasse tippu kuuluvad palgad ei sõltu mitte
grammigi ei nende töö efektiivsusest, menetlustuelmusest ega
seadsuega pandud riigi prioriteetidest, vaid üksnes kommertspankade
endi iga-aastatest sissemaksetest, saame kokku intrigeeriva
filmistsenaariumi. Paraku pole see film, vaid meie Eesti elu.</span></span></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8v19UM904MUW5u59c9NwysqFxM8Hg0a21X7g8ifsvQP-_zuKbqre-FMiUp75cw4p5j0Akw42JhKUPIqAN9XfQGLBs71YCB0r2FPzzs3oqVEYMRpW_77LBN8wbDS30QbjfZiD7x9oZmEo/s1600/blogisse2.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8v19UM904MUW5u59c9NwysqFxM8Hg0a21X7g8ifsvQP-_zuKbqre-FMiUp75cw4p5j0Akw42JhKUPIqAN9XfQGLBs71YCB0r2FPzzs3oqVEYMRpW_77LBN8wbDS30QbjfZiD7x9oZmEo/s400/blogisse2.png" width="225" /></a></div>
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><span lang="en-US">Ma
</span>ei imesta, et kogu 2018 vältel on pangandust tabanud kriisi
ja selle võimalike järellainetuste osas kõige kidakeelsemaks
osutunud pangad ise. Korportaiivse vastutustunde kõige
reklaamimaiamatest gladiaatoritest on järel vaid lipsustatud
hiirekesed. Mul oli hea meel aasta viimasel nädalal lugeda ühe
vähese ja põhimõttekindla pankade suva vastu võitleva H.H. Luige
üleskutset argusele lõpp teha. Kas ja kes aga suudab seda argust
halvustada olukorras, kus me kõik suuremal või vähemal määral
sõltume headest laenusuhtest pankadega? Kus on need jõud, mis isegi
meediaäride arakslöömise järel panku Eesti huvidele allutada
suudaks?</span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE">Hetkel
ei näe ma selles õnnetooja rollis suurt mitte kedagi peale
Haapsalust pärit energilise poliitiku Jaanus Karilaiu. Karilaid,
endine KAPO juht Raivo Aeg ja laulja Hardi Volmer on tänases
Riigikogus olnud tulisemad võitlejad panganduse suurte saladuste
ilmsiksaamise nimel. Asjaolu, et samal ajal on Valitsuse pressibüroo
seismas kõigi riigiasutuste koordineeritud seisukohtade
poliitkorrektse sõnastasmie eest ning et õiguskomisjoni
<span lang="en-US">“</span>jonnipunnidele on „võtke hoogu maha“
stiilis sõnumeid saadetud nii kaitsepolitsei, presidendi kantselei
kui peaministri büroo ridadest, ei anna just suurt lootust
kriisiõppetundide käigus kättevõidetu maksimaalseks
ellurakendamiseks. Aga äkki keegi veel julgeb toetada kogu
panganduse reformimist?</span></span></div>
<b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup><strike></strike></div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-30007740383985906242018-09-07T02:40:00.001-07:002018-09-07T03:04:29.643-07:00Miks teha äri Aafrikas ja mida karta tasub?!<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyIF5mOMZ8tSdpXq2qV1SsD_RzOAMv9-psFyPOlf7Zq_1QD3mh8uLOjlW2V4gbGZiSHQAxr0EcG93EA42Hzs8oBM0fUjYY_IdZPyAmzgE5khk9sFt-JgLh3rbdtX5OlxwZ3C-kzNpQnxc/s1600/38765845_220992141875714_6539747505330978816_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="538" data-original-width="805" height="425" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyIF5mOMZ8tSdpXq2qV1SsD_RzOAMv9-psFyPOlf7Zq_1QD3mh8uLOjlW2V4gbGZiSHQAxr0EcG93EA42Hzs8oBM0fUjYY_IdZPyAmzgE5khk9sFt-JgLh3rbdtX5OlxwZ3C-kzNpQnxc/s640/38765845_220992141875714_6539747505330978816_n.jpg" width="640" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 16pt;"><br /></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 16pt;">Seoses
selle, et otsisime hiljuti esimesi julgeid, kes sooviks meie loodud
ettevõtmisse Aafrikas investeerida, tuli mul inimestega rääkides
kustutada mitmeid müüte. Niisiis, kui see teema ka teid huvitab,
siis siinkohal väike ülevaade umbes 2 aastaga kogutud tarkustest!</span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><b><span lang="et-EE">Esiteks:
miks tasub eestlasel investeerida Aafrikasse?</span></b></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Pärast
ligi 7 aastat lähedast sõbrustamist aafriklastega, sh nendega
Eestis bändi (Sunshine Septet) tehes, igapäevaasjades nõu andes ja
lõpeks ka äri tehes (viimased 2 aastat), võin kinnitada 100%
kindlusega, et ainult rumalad ei investeeri mustale kontinentile.
Tooksin ära põhjused, mis mind enim on ahvatelnud:</span></span></span></div>
<ol start="4">
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Tohutu
hulk näljaseid ja ambitsioonidega inimesi. Pean silmas eesätt
soovi teenida raha, saada eurooplaseks, näha välja nagu
eurooplased või ameeriklased. Nigeerias, kus meie praegu tegutseme,
elab 200 miljonit inimest ja selle suurimas linnas Lagoses 20
miljonit. Need numbrid ise ei ütle midagi, sest umbes 50%
inimestest elab linnades ja neist vaid 20% on äri mõistes täna
kõige huvitavam klass. Kui veel arvestada, et kõige suurem osa
rahvastikust Nigeerias on kuni 14 aastased (ligi 43%), siis saame
aru, et reaalse ostujõuga tarbijaid on üsna vähe – ca 4
miljonit ehk. Kuid Aarika elanike arv kasvab igal aastal tublisti ja
koos sellega ka majandus. Õnneks on Aafrikas kokku 55 riiki ja elab
ühtekokku 1,3 miljardit inimest, kellest isegi vaid 10% ostujõulisi
koos tugeva kasvupotentsiaaliga, kingivad meile teoorias 130
miljonit klienti. Jah, täna on nende ostujõud ehk võrdne 10
miljoni Eurooplase omaga, kuid see suhe muutub iga päevaga Aafrika
kasuks.</span></span></span></div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE"></span></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgb9xZwikpjZD7Qdw_4yw1-a0B80KWlzYQQ68UilLHzEGNaem53mDd8IV0y1kMVSYAMnlSZO43iRxdvqlFFlQYClBhOLzL2epDLaWRqMel1bqp-CeTH4IKO6b44_zm_g9zMmh1MEIplaC0/s1600/lagos1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="560" data-original-width="996" height="356" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgb9xZwikpjZD7Qdw_4yw1-a0B80KWlzYQQ68UilLHzEGNaem53mDd8IV0y1kMVSYAMnlSZO43iRxdvqlFFlQYClBhOLzL2epDLaWRqMel1bqp-CeTH4IKO6b44_zm_g9zMmh1MEIplaC0/s640/lagos1.jpg" width="640" /></a></span></span></div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Majanduskasv
ja madalad tööjõumaksud. Unustage 50% väikeettevõtja maksukulu,
millega Eestis olete harjunud! Õigem oleks siiski öeda nii, et
Aafrikas pole kombeks eriti riigile maksta ega sealt ka midagi vastu
saada. Samal ajal tuleb igal ettevõtjal arvestada, et teatud määral
tuleb tal ka ise oma töötajate ja nende perede eest hoolitseda,
aidata arstile, jne. </span></span></span>
</div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Väga
kergesti kaasatavad ja positiivsed inimesed. Vaid üks näide: kui
Eestis laigib sinu reklaampostitust sotsiaalmeedias heal juhul iga
sajas sõber ja tuhandes võõras, siis Aafrikas iga kolmas. Nad
lihtsalt on nii palju avatumad ja haaravad kõike uut lennult.</span></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPBPuX_vQEbfa5zeMY7WApIVdyv6_rztnkwL3h1b0QBVS8B7nHaCps0_R16ONNX1MOMhqv4PpjsvP5I5CRFEavKt0duKdAehf11sN1iNkNo6hVXZfXH3T4H1KFVXXo5967YF8vdGYz_Vs/s1600/38614709_237037343808666_9095123544597069824_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1080" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPBPuX_vQEbfa5zeMY7WApIVdyv6_rztnkwL3h1b0QBVS8B7nHaCps0_R16ONNX1MOMhqv4PpjsvP5I5CRFEavKt0duKdAehf11sN1iNkNo6hVXZfXH3T4H1KFVXXo5967YF8vdGYz_Vs/s400/38614709_237037343808666_9095123544597069824_n.jpg" width="400" /></a></span></span></div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Neid
saab motiveerida raha ja tunnustusega palju lihtsamini kui eestlast.
Nigeerlase jaoks on kõige tähtsam stabiilsus, sest ümberringi on
palju pettureid ja ebastabiilsust. Kui sa suudad maksta palka kord
nädalas ükskõik kui vähe ja suudad seda vähest jupikaupa kogu
aeg suurendada, siis lood väga tugeva sideme, usalduse, sest
naljalt pole neil kuhugi mujale õnne proovima minna. Ärge siis
seda palun kuritarvitage ja leiate kõige lojaalsemad sõbrad ja
kollegid!</span></span></span></div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Nad
on õppimisaltid ja peavad haridust väga tähtsaks.</span></span></span></div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Nad
on usklikud. Olgu islam või kristlus, siis Jumal on neil A&O.
See tähendab, et neis kõigi on olemas mingid põhiväärtused ja
põhimõtted, mille alusel saab luua tugeva ja austusväärse suhte.
Ja nad ei joo!</span></span></span></div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Madalad
palgad. 100 000 nairat ehk 250 eurot on raha, millega saab peaaegu
iga ülikooli lõpetanu endale. Saab ka vähemaga. Heale ja kogenud spetsialistile
tuleks Nigeerias maksta juba topelt: 500 eurot. Kuid võrreldes meie Euroopa
palkadega, on see puhas rõõm, et keegi selle eest tööd tahab
teha!</span></span></span></div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 21.3333px;"><br /></span><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE"></span></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNFzS-i8tGl3Y8-8GDw2Gzu64SNigpYFx3b_IP7zdv4mrSQaNAdWl6T125hKS-K26rLlZVZBeA1qkw-beAIKFCgv3SYnlceLbd7mFIjL8dprglcHxKltlXif1BQHHTR6SsVoJhnOC9uHY/s1600/39748320_2158480414436627_8012532868196597760_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="954" data-original-width="1440" height="424" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNFzS-i8tGl3Y8-8GDw2Gzu64SNigpYFx3b_IP7zdv4mrSQaNAdWl6T125hKS-K26rLlZVZBeA1qkw-beAIKFCgv3SYnlceLbd7mFIjL8dprglcHxKltlXif1BQHHTR6SsVoJhnOC9uHY/s640/39748320_2158480414436627_8012532868196597760_o.jpg" width="640" /></a></span></span></div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Meile
kui taksoärisse sisenenutele, pakub head meelt ka madal kütuse
hind, umbes 35 eurosenti liitrilt. See tähendab, et paagitäiega
saab teha neli korda rohkem tellimusi, kui Eestis näiteks.</span></span></span></div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Nojah
ja viimasena: ilusad ja uhked mustad naised ja mitte midagi maksev
toit. 1-2 euroga päevas saab söönuks ka väljas süües!</span></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
</li>
</ol>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><b><span lang="et-EE">Millised
on probleemid, mis võivad kujuneda äririskideks?</span></b></span></span></div>
<ol>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Igal
nigeerlasel (ka mujal Aafrikas) on soovi korral mitu identiteeti. Sh
nime, passi, autiojuhilube, jne. Neid trükitakse ja prinditakse
juurde, riigil puudub kontroll inimeste üle. Äri tehes tähendab
see, et sul on ideaalne võimalus igal sammul sattuda petturite
otsa, keda sa enam kunagi kusagilt ei leia.</span></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfC2IUyOO53NJVOcljhxCxMuW7eXk7947me70ucIR2IMa9-T2ZeMTXJpXIZt7XooSz4RewGTIB9Of4MWTwwqbFmGrBBPYm1j-nSGn5AvmyQPSPaE-PYjkxghnQeufKXZC2SaB5bmiC7EM/s1600/36905987_10212542772946893_2325724683409817600_n+%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="837" data-original-width="1600" height="208" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfC2IUyOO53NJVOcljhxCxMuW7eXk7947me70ucIR2IMa9-T2ZeMTXJpXIZt7XooSz4RewGTIB9Of4MWTwwqbFmGrBBPYm1j-nSGn5AvmyQPSPaE-PYjkxghnQeufKXZC2SaB5bmiC7EM/s400/36905987_10212542772946893_2325724683409817600_n+%25281%2529.jpg" width="400" /></a></span></span></div>
<br />
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Neil
pole töötegemise harjumusi ega oskusi. See on olnud minu jaoks üks
valus õppetund. Kui meie esivanemad olid sunnitud õppima omale
riideid õmblema ja maju ehitama juba aastatuhandeid tagasi, et
pääseda külma eest, siis aafriklastel pole kunagi külm olnud.
Seega ei oska nad peaaegu midagi teha oma kätega. Räägin massist,
sest eks üksikuid erandeid leiab igalt poolt. Nad oskavad
kaubelda, laulda, hoolitseda laste eest, mängida ja olla rõõmsad.
Seega – kui tahad omale spetsialisti, siis pead selle Euroopast
kaasa võtma, või arvestama väga pika koolitusperioodiga. Aga hea
ja usina assistendi leiad Aafikast iga kell. </span></span></span>
</div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Neil
pole olnud ei põllumajanduse ega tööstusrevolutsiooni – nad on
sisuliselt hüpanud orjapidamisest kohe internetiajastusse. Kõlab
julmalt? Aga nii ongi. See tähendab, et nad ei mõista meid
paljudes meile elementaarsetes asjades. Ka sellst saab üle, kui
natuke taibukam ise olla.</span></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgW43_NH803r78wFvZHTGxahx3D_SGOGzz1WKZqP0yUECARfqDGP6ABOo1_k4G80tFCv4veZ2ndbbGXVHpyOt5tdr_AVxXenueGnEdfiR-lpjB9RbNtMPAXburyF4tNF0S7eqhVrcC5Ga8/s1600/38781036_699230527076810_433216343077027840_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1600" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgW43_NH803r78wFvZHTGxahx3D_SGOGzz1WKZqP0yUECARfqDGP6ABOo1_k4G80tFCv4veZ2ndbbGXVHpyOt5tdr_AVxXenueGnEdfiR-lpjB9RbNtMPAXburyF4tNF0S7eqhVrcC5Ga8/s400/38781036_699230527076810_433216343077027840_n.jpg" width="400" /></a></span></span></div>
<br />
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Nende
stiili ja ilumeel on meist väga erinevad. Ütlen kohe: mulle väga
meeldib Aafika mood!! Kuid mulle üldse ei meeldi, kui pole
arusaamist avalikust korrast, disainist avalikus ruumis. Ja seda on
kahjuks Aafikas palju tänu vaesusele. Leida puhast tänavat, maja,
ümbruskonda, on väga keeruline. Korterimüügi portaatlides ei leia te naljalt ühtegi korterit, kus midagi maas ei vedele või ei kooru või lihtsalt must pole! Samas, enda eest hoolitsemise ja riietumisega näevad nad palju
vaeva – sinna jagub ilumeelt ja stiili küllaga.</span></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigv0CMPAm9tKEkC6xgT3gChW1IL5GMN9EKkxyE5huG9aXli24sZI1KtO-2L6UgBJff1Iz2psIgBDmM4wmg0P09owGKRVOnvsSwPGkEeHEiKd7_2PTrGiKRQU6ZH_lpWgL8Y0EiNhqYsQ4/s1600/38772064_241940616438327_8805779079698579456_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigv0CMPAm9tKEkC6xgT3gChW1IL5GMN9EKkxyE5huG9aXli24sZI1KtO-2L6UgBJff1Iz2psIgBDmM4wmg0P09owGKRVOnvsSwPGkEeHEiKd7_2PTrGiKRQU6ZH_lpWgL8Y0EiNhqYsQ4/s640/38772064_241940616438327_8805779079698579456_n.jpg" width="640" /></a></span></span></div>
<br />
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Korruptsioon: Nigeerias on nii, et kui keegi näeb, et oled valge ja sul on raha,
siis tekib su ümber puukide armee, keda seljast maha raputada on
väga keeruline. Ametkondades mingi tellimuse saamiseks tuleb sul
tõenäoliselt ära toita kümmekond inimest. Kusjuures mitte
ühekordselt, nagu mu kogemus Venemaal äri tehes õpetas, vaid
pikaajaliselt: kõigi pered, keda oma teel kohtad, tahavad saada elu
lõpuni sellest osa! Ja seda ei saa panna pahaks, sest tõepoolest
on see sealmail ainus ellujäämise valem olnud aastasadu. Ajast, mil nigeerlased teisi mustanahalisi Ameerikasse orjadeks kauplesid. Kui
kannatab, võtke kampa, kui ei kannata, tehke muud äri, kus
vahendajaid vähe või pole üldse. Meil just seepärast taksoäri
ongi:)</span></span></span></div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Terrorism.
Jah, musti relvastud mehi, kes püüavad oma peresid
väljapressimisega toita, kohtab teatud piirkondades ikka. Kuidagi
paevad nad ju ka söönuks saama;). Eriti seal, kus valged naftat
puurivad või kulda kaevandavad. Neid piirkondi tasub lihtsalt
vältida. Või kasutada relvastatud turvateenust. Lagoses ja jm
suurlinnades on see risk väga väike ja kui su äri teevad mustad,
mitte valged, siis neid ei hakka naljalt keegi ründama.</span></span></span></div>
</li>
</ol>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><b><span lang="et-EE">Kas
aafriklast saab üldse äris usaldada?</span></b></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><b><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUcqxVZPOZCGAinAEWQNj4IwK1ViHME3YW_PoaXBLPxsupOJcjBI2Xk6T1-A9SI0AAukBvzg0YO2mbMtWP9E518q3fzMnI08m1H4RxDfmNo4X-kHaN-UKgnAK71MgNlW_MT7Dh0ZVG-Mg/s1600/36627155_10212497701820143_6668141678584397824_n+%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1000" data-original-width="1600" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUcqxVZPOZCGAinAEWQNj4IwK1ViHME3YW_PoaXBLPxsupOJcjBI2Xk6T1-A9SI0AAukBvzg0YO2mbMtWP9E518q3fzMnI08m1H4RxDfmNo4X-kHaN-UKgnAK71MgNlW_MT7Dh0ZVG-Mg/s640/36627155_10212497701820143_6668141678584397824_n+%25281%2529.jpg" width="640" /></a></b></span></span></div>
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><b> </b></span></span>
<br />
<ol>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Aafikas
on nii, et kui esimest ettejuhtuvat inimest usaldad, saad kindlasti
petta. Mitte, et see inimene oleks paha, vaid nn õnneotsijaid on
sealmail tohutult palju rohkem kui stabiilseid ja süsteemseid
töötegijaid. Nad on harjunud, et sa tuled neid tõenäoliselt
„lüpsma“ ja kasutavad omakorda võimalust sind kergesti lüpsta.
Kusjuures reaalsustajuga pole neil alati kõik korras. Kui kohtad
ööklubis tütarlast, kel pole isegi mitte töökohta ega
bussisõidu raha, võib ta vabalt paluda sul juba esimesel
kohtumisel endale uus Honda Civik osta.Vms. Ei maksa ehmuda!</span></span></span></div>
</li>
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Et
mitte petta saada, tuleb lähtuda neist põhimõtetest, mida ka
kohalikud ise järgivad:</span></span></span></div>
</li>
</ol>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">a) Raha tuleb kokku koguda iga õhtu või vähemasti kord nädalas.
Seega pikajalised investeeringud kuhugi suurde katlasse tuleks
välistada. Nigeerias ei aita sind isegi mitte poliitikud, kui oled
ise olnud rumal!</span></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">b) Autot ja töövahendeid saab usalda vaid inimestele, kes on sinu või
su vanemate head ja pikaajalised peretuttavad, sest just nimelt
kogukondlik vastutustunne on see, mis ei lase neil inimestel sind alt
vedada. Kui nad tunnevad, et on saanud sult töö või töövahendi
oma perekonna nime ja väärikusega riskides, hoiab see neid
kombekatena. Kui nad peaks eksima (näiteks varastavad su auto)
määrivad nad automaatselt oma perekonnna head nime ja saavad
siseringis selle eest korraliku karistuse.</span></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 16pt;"><br /></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 16pt;">c) Tööle
saab võtta vaid inimesi läbi mitme soovitaja, ideaalis nende
sugulasi või lähedasi tuttavaid. Hea koht otsimiseks on erinevad
kirikud.</span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 16pt;"><br /></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 16pt;">d)
usaldust tuleb kasvatada väikeste sammude haaval, et kogu aeg oleks
kaalul hirm kaotada püsiv ja stabiilne sissetulek ühekordse
pettusega riskimise asemel.</span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 16pt;"><br /></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 16pt;">e)
Kunagi ei tohi maksta turu keskmist või kõrgemat palka kohe uuele
tulijale, sest siis saad omale peagi rahulolematud inimesed, kes
hakkavad arvama, et „teevad sinu heaks liiga palju tööd sama raha
eest juba kaua aega“. Aga kui tõstad palka 4 korda aastas igal
aastal jupivõrra nii, et kogu aeg oleks areng, siis motiveerib see
neid palju rohkem pingutama. Umbes nagu konna keetmisega!</span></div>
<ol start="100" type="i">
<li><div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Nigeerlast
ei huvita homme ega ülehomme, seega ta tahab oma töö eest saada
alati raha täna. Sest lubajaid on sealmail miljoneid, keda keegi ei
usu. Kui seda suudad, oled nende usalduse võitnud.</span></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
</li>
</ol>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE"><b>Kokkuvõtteks:</b>
aafriklased on head ja toredad ja avatud inimesed, valmis sind kõiges
toetama ja abistama, kui sa vaid leiad üles õiged võtmed nende
motiveerimiseks. Sest neil endil pole erilist oskust ennast
motiveerida. Nende geenides pesitseb arusaam, et õues on palav, toit
kasvab või jookseb tänaval ja äraelamiseks tööd tegema ei pea.
Seetõttu ei tööta need motivatsioonimudelid, mis Eestis või
Sknadinaavias. Aga nad tahavad ilusaid riideid, jm, et paista välja
kõrgemas klassis, ja kui sinu motivatsioonimudel neile seda edevust
toita lubab, oled õigel teel. </span></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Siiski: jätta nigeerlast üksi omaette
tööle ja oodata tulemust, võib olla saatuslik viga. Kontroll peab
olema tõhus ja iga tegevus mõõdetav!</span></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjc1dIsFlhx_Td1i0s-LrsUsggQijq6vs-TKY9XUpT_6pkZ6gSEm4vqBOvYRmHReQLNXORPv1IosXlSuulhcDqPDbQyfh8q0ctAKSF-tSaBTX8h85jd-V08r0AG74z2XDxKAbIvKajP6lM/s1600/38020033_10217244537207096_5145535373690011648_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1080" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjc1dIsFlhx_Td1i0s-LrsUsggQijq6vs-TKY9XUpT_6pkZ6gSEm4vqBOvYRmHReQLNXORPv1IosXlSuulhcDqPDbQyfh8q0ctAKSF-tSaBTX8h85jd-V08r0AG74z2XDxKAbIvKajP6lM/s640/38020033_10217244537207096_5145535373690011648_n.jpg" width="640" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE">Kui
see turg teile huvi pakub, siis tulge ka. Hetkel me GoAfrikusse
lisaraha ei otsi, aga uuel aastal võib teema uuesti tõstatuda, sest
kasvud on kiired. Kes tahab aga midagi muud müüma või tegema
tulla, siis ärge kartke: Aafrikas ei jää miski müümata. Kui see
just üle 10 euro ei maksa!;)</span></span></span></div>
<br /></div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-10967763556291950472018-08-14T06:01:00.000-07:002018-08-14T07:18:51.005-07:00Kui enam metsa puude taga näha ei viitsita, ehk kuhu on kadunud ajakirjanduse hambad?<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCfqtlh6hPrEtlEmn_HnMrr7Q-jy-Lj04DXnZGFluM2qe2yVFQALoGfyffeeOrGAcYxva66Z9K7LYPx_ZYJwJrZ8Ypj538xWkg-B3Us7oYyUuCl3c12_2Pn545zmnTi4Ki_wOA2uyEVsg/s1600/39176358_658237114548850_4122523328273448960_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1315" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCfqtlh6hPrEtlEmn_HnMrr7Q-jy-Lj04DXnZGFluM2qe2yVFQALoGfyffeeOrGAcYxva66Z9K7LYPx_ZYJwJrZ8Ypj538xWkg-B3Us7oYyUuCl3c12_2Pn545zmnTi4Ki_wOA2uyEVsg/s400/39176358_658237114548850_4122523328273448960_n.jpg" width="328" /></a></div>
<br />
<br />
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<b style="font-family: "Times New Roman", serif;">Sel
suvel on mind isiklikult väga murelikuks teinud tendents, mida võib
kokku võtta nii: meie ajakirjandus ei oska enam küsida õigeid
küsimusi, et näha meediamullide taga tendentse, mille jätkumine
võib meid kõiki homme valusalt bumerangina puudutada. Need pole
vaid etteheited ajakirjandusele, vaid ka arvamusliidritele,
politiikutele. Võimetus tegeleda valusate, keeruliste ja kogu
ühiskonda mõjutavate ilmingutega, mis kohe populaarseks ei tee, on
valdav.</b></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Millest
jutt? Mõne päeva eest tuli endine pikaaegne ja lugupeetud kohtunik
Leo Kunman välja väga tõsiste süüdistustega prokuratuuri ja
politsei vastu. Tuues konkreetseid näiteid oma tööst, kus nn
riiklik pool kasutas võistlevas menetluses võidu saavutamiseks
ebaseaduslikke võtteid. Manipulatsiooni ja fabritseerimist. Kuigi ka
mina ei tea nende lugude detailseid tagmaid nagu enamus meist, ei
tahaks ma uskuda, et Kunmani kogemusega jurist niisama valimatult
sõnu loopis. Ilmselt oli ta valmis pikaks kohtusaagaks, kus oli enda
sõnu valmis ka kirjalike faktidega kinnitama. Ühtäkki aga valisid
istuv justiitsminister, peaprukurör ja seotud politseinikud üllatava
kaitsetaktika, ja teatasid, et kuigi Kunman valetab ja laimab riigi
õigussüsteemi, ei kavatse nad temaga siiski kohtus vaielda! </span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7Ji09VLYpUfPsP2DBUq14TJhu2nWLJtK-_zNdx9XrE38d8EcvArBmfJj-lSxtN9tO30Qn8WF5b-TUqJ0TmqUCn5YSkP0KgzZdK8G3-AezOmXuoO08n5B8T0Qssm03nE6_jxWEJnrSBwo/s1600/39274587_1781651011882272_6340397757928308736_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1221" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7Ji09VLYpUfPsP2DBUq14TJhu2nWLJtK-_zNdx9XrE38d8EcvArBmfJj-lSxtN9tO30Qn8WF5b-TUqJ0TmqUCn5YSkP0KgzZdK8G3-AezOmXuoO08n5B8T0Qssm03nE6_jxWEJnrSBwo/s320/39274587_1781651011882272_6340397757928308736_n.jpg" width="283" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><b>Aga
mis siis, kui fabritseerimised ongi meie õigussüsteemi osa?</b></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">See
mis edasi juhtus, puudutab minu arktikli peamist mõtet.
<span lang="et-EE">A</span>jakirjanik<span lang="et-EE">ud</span> ei
vaevnud või ei viitsinud küsida <span lang="et-EE">järgmisi
küsimusi</span>. Et miks riik jättis kasutamata võimaluse läbi
kohtunikule vastandamise näidata oma õigusriigi läbipaistvust ja
puhtust? Et mis siis, kui Kunman siiski rääkis faktidest? Ja mis
siis, kui sarnaseid juhtumeid on palju? Ja mis siis, kui tegu on
sügavalt juurdunud süsteemiga, mille ohvriks võime ka ise sobival
hetkel sattuda? </span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Selle
asemel avaldati usinasti riigi üleolevaid seisukohti stiilis
“Kunmanile vaja hullusärki”. Ja kõik. Ma poleks ehk seda nii
südamesse võtnud, kui ma ei teaks mitmeid sarnaseid juhtumeid,
millele Kunman vihjas. Olen ka ise olnud kohtus ja elanud üle
kirjeldamatu valetmise ja manipuleerimise just prokuratuuri poolt
koostöös politseiga. Isegi nimed Kunmani ja minu saagas kattusid.</span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Kas
tõesti pole ajakirjanikud sellistest lugudest kuulnud?! On, muidugi
on. Aga nad pole enam valmis hammustama. Sest politsei ja prokuratuur
toovad lauale stabiilse töö ja kes ikka toitvat kätt näksata
sooviks. </span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Kuid
asi pole hammustamises, salvamises ega puremises. Asi on võimaluses
paljastada sügavalt juurdunud süsteem! Või siis paljastada
ekskohtunik kui valetaja! Mõlemal juhul vääriksid meediatarbijad
selgeid vastuseid. Me ei taha elada vastamata küsimuste, kõhkluste
ja loosungitega. Kunman oli selleks valmis, riik mitte. Ja ka
ajakirjandus mitte.</span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><b>Asi
pole Danskes, äkki hoopis silmaklappidega finantsjärelvalves?</b></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Teine
lugu, mis minu hinnangul kuulub samasse ooperisse ja mis ei tee Eesti
ajakirjanikele au, puudutab võib-olla veelgi suurema bumerangimõjuga
mustrit. Ka selle keskmes on prokuratuur, kuid seekord politsei
asemel koos Finantsinspektsiooniga. '</span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Hiljuti
lahvatanud skandaal Danske panga suurest rahapesuskeemist tõi meie
ette palju enam kui tegelikult keegi lahti kirjutada oleks viitsinud.
Küsimuse sellest, kas üldse on Eestis olemas tegelik järelvalve
pankade üle? Selgitan. See polnud esimene kord kui
Finantsinspektsioonil võttis piltlikult öeldes voodist tõusmiseks
ja Danske panga kontrollimiseks terve armeetäie sõdurite
jõupingutuse. Inspektsioon saadi voodist püsti vaid tänu selle
teistpidi keeramisele.</span></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWafpBr15hVRZKC15THMCcq07ALUC7lD-HXSr61m9uCzetv3lSzcDAb7WaYubdMqDx7oAPgwYBlNNrcjXFCJMN5-3CleumyxxxE1udXqDeDM6ZcfdsUsWgeUa5e4jAr_AhKYXquX53jfk/s1600/39249539_1818617651557384_233371269981011968_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1121" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWafpBr15hVRZKC15THMCcq07ALUC7lD-HXSr61m9uCzetv3lSzcDAb7WaYubdMqDx7oAPgwYBlNNrcjXFCJMN5-3CleumyxxxE1udXqDeDM6ZcfdsUsWgeUa5e4jAr_AhKYXquX53jfk/s320/39249539_1818617651557384_233371269981011968_n.jpg" width="308" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kilvar Kessler, 14 aasttat FI eesotsas</td></tr>
</tbody></table>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">,Kui
hea uni tunbubki olevat selle asutuse kaubamärk. Juba kümne aasta
eest, mil paljud Eesti investorid kaotasid raha Azerbadzaani (muide
sama kaasust mainib just manipulatsioonist rääkides ka kohtunik
Kunman), teatas FI juht, et mingit alust kelmust kahtlustada
inspektsioonil pole. Ometi oleks võinud olla. Kelmus ja kuriteod oma
klientide suhtes said kohtus tõendatud. </span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Kohe
pärst seda tulid Rumeenia ja Bulgaaria investeeringud, mida vahendas
ja juhtis Swedbank. Taaskord rikuti reegleid. Avalike väärtpaberi
emissioonide asemel tehti kinniseid. Kaotati dokumente, jpm. Nagu on
kohtud neis vaidlustes hiljem tuvastanud, oli suur roll pangasiseste
eeskirjade ja mehhanismide puudumises, mis võimaldasid nelja tuule
poole lennutada läbinähtavalt kuritegeliku skeemi alla neelanud
pangal. Kas kujutate ette, et pank paigutas ise oma klientide eest
miljoneid eurosid mustlasriigi põllumaadesse, mille kohta polnud
olemas isegi maade hindamisakti?! On see loogiline? Ei. Aga nii see
oli. <i>Nu is shto,</i> võib võtta kokku Finatsinspektiooni
reakstiooni toimunule. Pikemalt lahti kirjutades <span lang="et-EE">mööndab
panga üle järelvalvet tegeva institustiooni juht täie rahuga, et „</span>pole alust, pole põhjust, me ei
lasku suurte pankade mainekahjustamisse, mida meiepoolne menetlus
kaasa tooks”. </span>
</div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPfJQAd-PF5EtrHXjY-5JjaP-w7WrG-0C9hFE0jLUbJuREhTzsr6lletZ_1Rtf0CIWqtVL2Wo2A_7z94LKcfcy6G-JqndPkWMeuYC9tWt94BwBns6k6k6XcFUFtT8p-NxBv4M8S16E4Cw/s1600/39105808_381149049082586_2645280102887194624_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="626" data-original-width="1080" height="369" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPfJQAd-PF5EtrHXjY-5JjaP-w7WrG-0C9hFE0jLUbJuREhTzsr6lletZ_1Rtf0CIWqtVL2Wo2A_7z94LKcfcy6G-JqndPkWMeuYC9tWt94BwBns6k6k6XcFUFtT8p-NxBv4M8S16E4Cw/s640/39105808_381149049082586_2645280102887194624_n.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kessleri tüüpselgitus, miks Swedbanki ei peaks uurima</td></tr>
</tbody></table>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b>Kui
turvaliselt on investeeritud meie pensionisäästud?</b></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Mina
tõesti ei tea, kui sõltumatu on Finatsinspektsioon tegelikult
suurte kommertspankade uurimisel ja nende osas prokuratuurile
<span lang="et-EE">kuritoekahtuste esitamisel</span>. Küll tean, et
<span lang="et-EE">Swedbank,</span> SEB, Danske kuuluvad kõik
peamiste Finantsinspektsiooni rahastajate hulka. Jah,
<span lang="et-EE">Finantsinspekstioon</span> valvab panku nende
endi, mitte riigi raha eeest. Võib-olla on see okey. Aga võib-olla
on see hoopis sügavama käsi-peseb-kätt korruptsiooni mülgas,
<span lang="et-EE">milles nüüd ulpima peame. </span></span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Milleks
see pikk lugu? Kust paistab siin ajakirjanike hambutus? Lihtne: me
kõik oleme sama mustri potentsiaalsed ohvrid, kuna riik on
pankadele juhtida andnud meie kõigi pensionid. <span lang="et-EE">Sajad
miljonid eurod. </span>Kuni pole olemas <span lang="et-EE">usaldusväärset</span>
järelvalvet, kes ei asuks tegutsema alles siis, kui juba kõik raha
kadunud ja pankurid vangis, oleks absoluutselt naiivne arvata, et
meie endi rahad turvaliselt juhitud on. Piisab vaid mõnest kelmist
panga sees ja nõrgast kontrollmehhanismist, nagu Rumeenia saaga
Swedbanki puhul juba tuvastanud on, ning homme oleme kõik taas
püksata. </span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Vaid
mõned küsimused, mida puude taga metsa aimavad ajakirjanikud küsida
võinuks: Kas ja millal on FI kunagi Eesti suurpankade kontrollimisel
näidanud üles proaktiivset huvi? Miks ei ole FI ka pärast
korduvaid detailseid tähelepanujuhtimisi asunud koostöös
prokuratuuriga uurima Danske Panga, Swedbanki, Gild
Investeermispanga, jt juhtimist, võlakirja emissoonide korraldmist,
jne? Kuidas on tagatud meie <span lang="et-EE">pensionifondide</span>
rahapaigutuse läbipaistvus, kui ainus järvavalveinstitutsioon
suhtub oma rolli kui pankade mainehoidja omassse? Kuidas on tagatud
FI otsustusprotsessides, millal ja milliseid kaebusi ja kuidas
kontrollitakse? Kuidas, kuhu, ja milliste analüüside ja hinnangute
alusel on paigutatud meie pensionifondide raha? Millega on
välistatud, et Rumeenia, Azerbadzaani ja Bulgaaria saagad ning
Danske kriminaaalne <span lang="et-EE">majasisene kriminaaltango </span>on
täna meie suurpankades välistatud? </span>
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span lang="et-EE"><b>Asi
pole usus, asi on hirmus</b></span></span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Muide,
ma arvestan siinkohal, et võin oma kahtlustes rängalt eksida ja
nii prukuratuuril kui <span lang="et-EE">Finantsinspektsioonil</span>
on olemas hulk ammendavaid vastuseid, mis minu kahtlused pühiks.
Kuid selleks peaks keegi enne need teemad tõstatama, läbi
analüüsima. Kes?</span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Kui
te arvate, et ma lahmin niisama, siis eksite. Olen endise
ajakirjanikuna neil teemadel viimastel päevadel vestelnud päris
mitme endise kolleegiga erinevatest meediväljaannetest. Üllatav,
kuid nad jagavad mu kahtlusi ja seisukohti. Isegi kui mitte lõpuni,
siis vähemasti ollakse nõus, et on läbiuurimata alasid, mis
tunduvad imelikud! Näiteks, kuidas on sama mees saanud sisuliselt
juhtida finantsjärelvalve asutust selle loomisest alatest, kui tema
järelvalvatavad finantsasutused on sattunud suurtesse pahandustesse
ja kliendid kaotanud nende süül kümneid miljoneid eurosid.</span></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;">Kuid
vähemasti mulle tuttavad ajakirjanikud esitavad mitmeid esmapilgul
mõjuvaid põhjuseid, miks neid teemasid ei uurita. Kõige levinud
põhjus on hirm mõnes detailis eksida ja siis aastaid valusalt ja
kallilt kohut käia. Nagu ütles üks mu teenekas peatoimetajast
sõber, et “kui toimetustes kerkib üles vähimgi võimalus, et
mõni lugu toob kaasa vihase ja pika kohtuskäimise, püütakse need
teemad eos laua alla pühkida”.</span></div>
<h2 style="margin-bottom: 0cm; text-align: left;">
<b><br /></b><span style="font-family: "times new roman" , serif;"><b>Ja
kuidas siis ikkagi neljanda võimu hambad tervaks lihvida? Kuidas
panna neid puude taha vaatama? Kuidas meelitada meediat esitama
olulisemaid küsimusi kui see, kes kellega käib <span lang="et-EE">või
kui palju aktsiisid õlle hinda kergitavad?</span></b></span></h2>
<br /></div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-41957905604660297032017-03-19T07:42:00.002-07:002017-03-19T07:42:19.257-07:00Spordi"virisejad", ühinegem “Rahva EOK-ks"!<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzJUjjW6m-Yzw0WY8YKsBlhTCXYpiQV766vEZfBvtB2EFB_L3W3Bm9t126_Zdp5p2RJqttIOzGuSG7rIAMfNkWJg-TE7_p-ZfD7Mw_amgUW_mj79yFNqD0kCNHbyZj3UpSNiuqrVYsx-o/s1600/gerd-kanter-martin-kupper-75023405.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="353" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzJUjjW6m-Yzw0WY8YKsBlhTCXYpiQV766vEZfBvtB2EFB_L3W3Bm9t126_Zdp5p2RJqttIOzGuSG7rIAMfNkWJg-TE7_p-ZfD7Mw_amgUW_mj79yFNqD0kCNHbyZj3UpSNiuqrVYsx-o/s640/gerd-kanter-martin-kupper-75023405.jpg" width="640" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<b><br /></b></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Olen juba aasta või veidi enam kogunud
spordiringkondadest kommentaare ideele, et panna alus nn “rahva
EOK”le. Nüüd, mil kogutakse EV100 sünnipäevaks kingitusi,
otsustasin venima jäänud plaani avalikustada. Leidmaks Eesti tipp-sporti juurde 5-10 uut miljonit aastas.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhO2OgaoEwvJ8DYFythNp76lMkDinBeaI25UCJbGJdfnA-EcPh7l-gOhfj_UnpG8KOyoqAlL1C4NCrjTkv5rGbvFW7vi0bNVXNutmGfcAU96nhb7y5RpiBhcuBMiBg0M0SRUp_3_A0hfy8/s1600/10_million_euro_by_pilotaz.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="169" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhO2OgaoEwvJ8DYFythNp76lMkDinBeaI25UCJbGJdfnA-EcPh7l-gOhfj_UnpG8KOyoqAlL1C4NCrjTkv5rGbvFW7vi0bNVXNutmGfcAU96nhb7y5RpiBhcuBMiBg0M0SRUp_3_A0hfy8/s320/10_million_euro_by_pilotaz.jpg" width="320" /></a><br />
<div style="margin-bottom: 0in;">
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Mõte on lihtne: luua riigipoolse
maksumaksja kaudsel panusel baseeruva ja ilmselgelt kasina
spordirahastuse kõrvale teine, rahva rahal püsiv toetussüsteem.
Mitte projekti– ega tükipõhine, nagu Hooandja vt analoogid, vaid
süsteemsem ja pikaajalisem. Andmaks ka telerivaatajast spordisõbrale
võimaluse lisaks virisemisele ka ise aktiivselt oma rahanatukesega
meie tänaste ja homsete tippude ettevalmistusse panustada. Kuid teha
seda teisiti kui seni. Kaasaegsemalt, võrreldavamalt,
kaasahaaravamalt. Ja saada vastu paremad tulemused, ehedamad
emotsioonid, uut jagatud spordirõõmu. Üldiselt olen hulgaliselt
toetajaid juba leidnud nii sportlaste endi kui alaliitude seast.
Isegi investorite seast, kes andnud lubaduse toetusmudeli
väljatöötamist kaasrahastada. Olen ka juba arendustöödega algust
teinud. Siikohal tahaksin aga enne peamise it-arenduse tellimist
testida peamist: kas meil üldse jagub inimesi, kes leiaks võimaluse
ja motivatsiooni regulaarselt Eesti sporti panustada. Näiteks 10
euroga kuus? Keda huvitab, loeb edasi siit või liitub Facebookis
Spordi”virisejate” grupiga.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Kellelegi pole ilmselt saladus, et
Eesti tipp-spordi käsi ei käi hetkel just parimaid aegu. Möödunud
suusatalv oli selle ehedaks tõestuseks. Kuigi treeniti hoogsalt ja
mindi võistlustele suurte ootustega, läks siiski nagu ikka. Ehk ei
mingeid üllatusi. Siin-seal peetakse eestlasi treenimise
maailmameistriteks. Vormi ajastamise jutt ajab juba naerma, kui seda
aastate jooksul kordagi ajastada ei suudeta. Peagi alles
puberteediikka tõusvast Kelly Sildarust, </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpSTc1pbWMTusfuq2yhh1tRR_2JfX_MIKTjP7e4rTABQjNtoatmOTLXRrKcrQobOCaIa_mUCmiIq3x0HCmyp8pRjyvNPpURaLZETOexeeYNN5aFRfUgtwbOv33_BwogZ0u-HLDBhiSvic/s1600/x-wskislopestyle-atd-013016-3-4.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpSTc1pbWMTusfuq2yhh1tRR_2JfX_MIKTjP7e4rTABQjNtoatmOTLXRrKcrQobOCaIa_mUCmiIq3x0HCmyp8pRjyvNPpURaLZETOexeeYNN5aFRfUgtwbOv33_BwogZ0u-HLDBhiSvic/s200/x-wskislopestyle-atd-013016-3-4.jpg" width="200" /></a></div>
kelle viljelevat spordilala
pole 95% eestlastest kunagi proovinudki, on saanud ühtäkki nii meie
talve- kui suvespordialade maskott-päästeingel. Kogu
spordiemotsiooni päästja. Kuis nii?<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhehNCT8RqMG9wTYSbf0hjMAb7gMYiLrLDh1Xe_HZdd78J0snOSWBTSWpybq9yMYvK2yjt0qYxKvwD_tE4NjaLEtRsIcAGdmLRnKb0W4zJ79dS4onG21479jQtavOFngJYQOGJXX94-T3U/s1600/margusader_uritused.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhehNCT8RqMG9wTYSbf0hjMAb7gMYiLrLDh1Xe_HZdd78J0snOSWBTSWpybq9yMYvK2yjt0qYxKvwD_tE4NjaLEtRsIcAGdmLRnKb0W4zJ79dS4onG21479jQtavOFngJYQOGJXX94-T3U/s1600/margusader_uritused.jpg" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Selle hooaja viimase laskesuustamise
etapi ülekande ajal arutles Margus Ader eestlaste kehva seisu üle,
et miks on meil noorteklassis nii palju medalivõitjaid ja kuidas
ikkagi 18 aastased ka edasi täiskasvanute spordis tulemusteni viia.
Et ka mina olen vaid spordivaatleja, siis targutama ei hakkaks. Küll
olen aastatega eri spordialade üles- ja allakäike jälgides jõudnud
teatud arusaamiseni, et oodata pole sealt, kuhu pole piisavalt
panustatud. See põhimõte kehtiks nii sportlaste endi ettevamistuse
kui ka riigi ja kaasaelajate panuse kohta. Nendel, kes ennast
A-koondistesse võidelnud, on kergem, noortel ja sageli andekamatel
tagantulijatel ei jätku sageli motivatsiooni pärast gümnaasiumi
lõppu jätkamiseks. Süüa tahaks.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
Aga asjast. Olen
alustanud sellise “rahva EOK” loomist, mis võimaldaks Eesti
sportlased, meie tegijad ja ka järelkasvu ennekõike
eestimaalsestele endile sõbraks muuta. Sest mida kauem me mõõdame
oma edu või edutust üksnes maailma tippudega, seda suuremasse
masendusse langeme nii meie ise kui ka sportlased. Muide, kas teate,
et Soomes, Norras jpm on kohalike suusasportlaste ja võistkonnaalade
omavahelised jõukatsumised vähemasti sama popid kui MK-d või
riikide mõõduvõtud? Küsigem, miks meil nii pole.</div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
Kust alustada?
Alustada tuleks laiemast mõistmisest, et tipp-sporti ei saa
tänapäeval tulemuslikult teha muude toimetuste kõrvalt
harrastajana. Ehk igaüks, kellelt ootame medalit tiitlivõistluselt,
peaks omama võimalust 24/7 vabastada end elu-olu muredest ja
keskenduda vaid ühele. Erkki Noole</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXLRfNJWwxVh-tlFgcMVyqNbpKuDcm1l3g0RS7N5c8b62IpArgcE_WGVZmFBztwpFPpOWtWQjK2hL5wKZXMwPFRcvcgH7osO2pQnLQ5t9z9jQJ9f_vIrZ0XtePYY28hwNqlqUMSbsKPHQ/s1600/erki-habemega.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="189" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXLRfNJWwxVh-tlFgcMVyqNbpKuDcm1l3g0RS7N5c8b62IpArgcE_WGVZmFBztwpFPpOWtWQjK2hL5wKZXMwPFRcvcgH7osO2pQnLQ5t9z9jQJ9f_vIrZ0XtePYY28hwNqlqUMSbsKPHQ/s200/erki-habemega.jpg" width="200" /></a></div>
poolt toodud võrdluses, et
edukas sportlane peab olema egoist, kes ka bussis istet ei paku, kui
see tema treeningplaaniga ei sobitu, on paraku suur ja sügav
tõetera.
<br />
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
Kui saame aru,
millist pühendumist ja tööd tippsport eeldab, mõistame ka
vajadust ühiskonnana koheselt panustada kõigi
treenijate-pingutajate märkamisse ja tunnustamisse. Näiteks kõigi
üle 16 aastaste, kelle puhul on juba üht teist muutunud selgemaks.
Seejärel tuleks neile kõigile anda võimalus ise ennast läbi
adekvaatsete plaanide ja lubaduste turundada. Siis eristada andekamad
ja töökamad ning need, kes suudavad aasta-aastalt omale võetud
edenemiseesmärke kõige realistlikumalt täita. Eristada need, kelle
suhtumist saab kokku võtta sõnaga “professionaalne”. Tähendada
võiks see mitte vaid treeningplaani järgimist, vaid ka söögisedeli
ja uneaja kokkusobitamist eesmärkidega.</div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
Kui jagub
annetamisvalmisolekut, saab praktikas seda kõike peagi loodetavasti
teha vastavas portaalis, kus iga sportlase andekust, füsioloogilist
ja psühholoogilist valmisolekut ja panust saaksid hinnata nii
proffid kui ka rahvas. Ühed ühtede, teised teiste parameetrite
alusel. Kokku annaks see pildi, mis reastab meie sporditipud ja
-lootused mitte selle alusel, kuhu koondisesse nad on valitud
eelmisel hooajal tabanud sähvatuse alusel, vaid pigem selle põhjal,
kas ja kuivõrd rahvas neisse usub. Ja kas nad pakuvad vastu,
suhtlevad, kirgastavad meie spordielu oma isiksusega. “Rahvas” on
konkreetse “rahva EOK” mõistes aga veidi kitsam seltskond, kui
tavapäraselt. Hinnanguid anda saaksid vaid profid ja need, kes oma
rahaga sportalsi kasvõi piskuga toetavad. Sest nende virisemine, kes
piisavalt ei süvene, ei anna paraku mingit lisaväärtust.</div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
Selleks, et Eesti
tippsport saaks areneda, ei ole vaja lammutada klanne ega tiime,
alaliite, klubisid, onupoegadel või klassikaaslastel ega muudel
rohkem või vähem objektiivsetel tegutrite koospüsivaid mudeleid.
Pigem vajame siia kõrvale alternatiivset, erinevat, kaasavamat.
Sellist, kus paksude onude kõrval saavad rahakotirauad lahti lüüa
ka nääpsukesed koduperenaised. Muide, kui te täna tahaks oma
lemmiksportast 10 euroga kuus toetada, siis kui kerge see oleks?
Igaljuhul oluliselt raksem kui kasside varjupaigale annetada.</div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
Mida annaks meile
rahva poolt koostatav reiting “Rahva EOKs”? Toon näite. Aivar
Rehemaa või kes iganes, võib veel kauaks ja hea meelega jääda
Suusaliidu palgalehele (kus toetused ületavad </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOWMxY1gPam8tA_WEQkOI1jjYg76BaDsg24LHLlLUP2t2dPMYiRT6UvQYnSkGnoArgmnUJ0S8qSYsUNeGLDUi6GeqBKRH6-by4yEX9TdTQdf4YnlulU6OCwAiCzez4LATLuQsftouojcc/s1600/aivar-rehemaa-70589361.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="257" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOWMxY1gPam8tA_WEQkOI1jjYg76BaDsg24LHLlLUP2t2dPMYiRT6UvQYnSkGnoArgmnUJ0S8qSYsUNeGLDUi6GeqBKRH6-by4yEX9TdTQdf4YnlulU6OCwAiCzez4LATLuQsftouojcc/s400/aivar-rehemaa-70589361.jpg" width="400" /></a></div>
mitmekordselt Eesti
keskmist palka), sest ta endiselt usub, et parimad ajad on alles ees.
Ja võib-olla usub temasse ka tema treener, kes sama rahastusega
otsapidi seotud. Seda kõike seni, kui me ei loo mudelit, kus rahvas
ja profid annaks sportlase delikaatselt reitinguga märku, et ta võiks
oma palga pigem mõnele taganttulijale jätta. Olgu, las EOK toetab
teda, aga rahvas võiks luua ka taganttulijale need võimalused, mida
EOK ei suuda. Ja EOK ei suuda paljut: keskmiselt panustab iga
eestimaalane meie tipp-sportlaste palgafondi ja hakkamasaamisse täna
umbes 10 senti kuus. Just need 18 aastased, kelle andekust vargsi
imetleme, ongi kõige suuremad senise süsteemi ohvrid. Tunnen
isiklikult mitut avalikku spordilootust ja ka paari tippu, kelle
igapäeva mureks pole mitte treeningeesmärgid, vaid see, kust leida
raha viinerite asemel liha söömiseks.<br />
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
“Rahva EOK”
ideaalmudelis peaks Eesti tipp-sportalne muutuma heas mõttes
eeskujuks ja staariks, kes mitte vaid ei treeni ja ei unista, vaid
kes julgeb oma professionaalsusega ka välja lubada mõõdetavat
arengut. Vastutuse arengu eest nii iseeenda kui toetajate ees peaks
ja saabki ainsana võtta vaid sportlane. Mitte alaliit ega treener,
nagu meil senini kombeks. Ei Jaanus Teppan ega Mati Alavar ei saa
paraku vastutada selle eest, mitu pitsat nende hoolealune pärast iga
trenni nahka pistab. Ja mida parem on sportlane, sead parema treeneri
ja varustuse ta omale hankida saab.</div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
Niisiis. Usun, et
aeg on muuta tippsport oma eesmärkides ja saavutustes
läbipaistvamaks ja meile lähedasemaks ning anda see info ühest
kohas rahva kätte. Saagem tuttavaks uute nimedega ja hakakem neid
jälgima. Ja nende reitingut. Nagu virtuaalses FIFA jalgpallimängus.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3BtYlsXAUdIgF0bedz35VRwd8Tem_AscSC7mi0-DvZ41iKquPA5YL_bh5Avhh9u4uwrF6uVwupnbAst2ZNMzbx80MWHaJUjnsPOWeJk6yaCy0ry4BGQ_qrmYEDZQRXW8oHEr5jw4n9_k/s1600/fifaaaaaaaaaaargh.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3BtYlsXAUdIgF0bedz35VRwd8Tem_AscSC7mi0-DvZ41iKquPA5YL_bh5Avhh9u4uwrF6uVwupnbAst2ZNMzbx80MWHaJUjnsPOWeJk6yaCy0ry4BGQ_qrmYEDZQRXW8oHEr5jw4n9_k/s320/fifaaaaaaaaaaargh.jpg" width="320" /></a></div>
Ja kaasa elades hakakem ehk ka ise regulaarselt panustama just sinna,
kus areng kõige selgem või vastusaadavad emotsioonid kõige
vahetumad.
<br />
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
Kuidas “rahva EOK”
töötama hakkaks? Igal sportlasel oleks oma reiting (nii üldine kui
spordiala keskne), mis koosneb eri kaalukatekooria hinnangutest ja
hindajate taustast. Samuti on igal sportlasel näha tema eesmärgid
ja saavutused ja aasta-eelarve koos puuduoleva summaga. Seda
puuduolevatsummat, mis hakkab arvutiekaanil muutuma reaalajas,
saavadki spordisõbrad katta. Kui mõni sportlane kogub liigse
populaarsuse tõttu rohkem raha kui vaja, liigub ülejääk edasi kas
sama ala järgmisele reitinguomanikule või annetaja poolt valitud
teisele isikule. Kui mõne tipu reiting langeb, väheneb ka toetajate
hulk. Eraisik saaks valida ühekordse või püsiannetuse vahel,
määrata summa ja astuda alatiseks välja spordivirisejate pundist
spordiroetajate omasse. Sama võimalus on ka ettevõtetel. Kui
jätkuks huvilisi, võiksime võtta ülla eesmärgi: tõsta läbi
rahvarahastuse keskmise eestlase panust tippspordile kümme korda ehk
1 euroni kuus. See tähendaks, tippspordi rahastuse üleüldist
mitmekordistumist. Miks mitte tehale 100 aastaseks saavale eesti
vabriigile selline püsiv kingitus!</div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
Ning nüüd kõige
olulisem küsimus: miks üldse peaks keegi toetama Eesti
tipp-sporti? Selles trikk ongi, et ei peagi! Aga kõik need, kelles
elab soov näha eestlasi arenemas, võitlemas ja võitmas, saavad
isegi aru, et kui meie oma osa ei tee, siis jääb mõni meetrike või
sekundike puudu ka neil, kelle peale me panustame. Ja kui me siis
lihtsalt õlleklaasi taga viriseda tahame, on see meie valik. Kes ei
taha, tulge spordi”virisejate" gruppi Facebookis ja andke teada, kas
teie tahaks midagi muuta! </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtbD40FIC7wtK4OJiPqsRet8uGbZdQnUwxjBWb4LwuhZy88KPm4X02GW7n1CWn_uMrktIp5FZUIeuprI2E6zdzkvaRePO8vrCTKibdl05HPWFzsaGOVmBEG6nVSWi4LpkZzOoHtG4b1dw/s1600/45544h687bt28.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtbD40FIC7wtK4OJiPqsRet8uGbZdQnUwxjBWb4LwuhZy88KPm4X02GW7n1CWn_uMrktIp5FZUIeuprI2E6zdzkvaRePO8vrCTKibdl05HPWFzsaGOVmBEG6nVSWi4LpkZzOoHtG4b1dw/s640/45544h687bt28.jpg" width="640" /></a></div>
<div style="line-height: 200%; margin-bottom: 0in;">
</div>
<b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup><strike></strike></div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-31609506592473762022017-03-17T03:01:00.001-07:002017-03-17T05:17:05.594-07:00Oo, mõttetu mood!<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4fHgZrV77j8uNfTaa1uFHHRSO5KkRUUncSZkrNc0E6Vxgspm0TR7Vdu_YDBDQd7B9yX9gL0pLepQU5knYltkbNoiu0Uv01Vyxzlbe7nbck_9P-ic1tbT-lGJ8wHl10qd_SFAkJ_A0obk/s1600/aafrika1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4fHgZrV77j8uNfTaa1uFHHRSO5KkRUUncSZkrNc0E6Vxgspm0TR7Vdu_YDBDQd7B9yX9gL0pLepQU5knYltkbNoiu0Uv01Vyxzlbe7nbck_9P-ic1tbT-lGJ8wHl10qd_SFAkJ_A0obk/s640/aafrika1.jpg" width="611" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td></tr>
</tbody></table>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Tervitades taaskord moerahva kihevile
ajanud Tallinna moenädalat, tekkis mõte korraks visata kinnas kogu
valdkonnale ja selle andunud järgijatele. Nimelt väidan, et mida
vähem me tegeleks moega, mida me ei mõista, seda kasulikum meile
kõigile. Ja vastupidi, mida rohkem me moest mõistaks, seda rohkem
oleks meil sellega tegelemisest kasu.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<b>Paar sõna endast</b></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Enne rünnakusse sööstmist pean
möönma, et moevaldkonda kiindusin tegelikult esimest korda
pooljuhuslikult 2000 aastal, mil minu leedulannast sõbranna ja
ülikoolikaaslane Irja palun mul aidata kokku kirjutada tema
Concordia ülikooli baka lõputöö rahvusvahelise moebutiigi
äriplaanina. Et luua edukas äriplaan, tuli kümneid tunde
analüüsida edu- ja põrumislugusid eri riikides,
tootmispotentsiaali ja rõivakandmise hoiakuid eri turgude. Ja hakata
teema mõistmiseks igapäevaselt jälgima Fashion TVd. 16 aastat
hiljem, mil Irja on jõudnud lõpetada veel paar moekooli Itaalias ja
USAs ning tegeleb juba aastaid erinevate maailma tippdisainerite
abistamisega Itaalis, Dubais, jm, vaatan mina siin Aegviidus
harjumuslikult endiselt sama telekanalit. Selle erinevusega, et olen
nüüdseks tuttav ka enamuse viimase paari sajandi jooksul
läbikirjutatud moeteooriatega, näinud kõiki olulisemid moeshõusid
viimasest aastakümnest ja jälgin igapäevaselt huvipakkuvate
moedisaineri tegemisi Jaapanist Nigeeriani. Professionaalses plaanis
olen muuhulgas aidanud oma abikaasal nullist üles ehitada väikese
moeateljee ning seega detailideni tuttav eesti moemaailma võlude ja
valdudega.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Kuid selle artikli mõte on muus.
Nimelt küsimuses, kas ja milleks meile on moodi vaja 21 sajandi
eestis?</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
On ilmne, et kuuldes sõna mood, mõtleb
iga inimene millestki erinevast. Kellele meenub ilu, kellele, kole,
kellele kallid hinnasildid, kellele 17.sajandi kohvikannusoojendajaid
meenutavad kullatud tikanditega kleidid. Imestada ega pahaks panna
pole siin midagi, sest tegelikult pole moeteoreetikud senimaani ühel
meelel, kas mood on kunst või tehnoloogia. Kas ta peab olema
esteetiliselt ilus või shokeerivalt jäle. Ega ka selles, kust see
tekib ja miks sureb.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Põhjuseid, miks moodi senimaani
ühtselt defineerida pole suudetud, peitub ilmselt tema haaramatuses
just sotsiaal-psühholoogiliste ning esteetiliste ilmingute pidevate
muutuste tõttu. Näiteks kui veel 150 aastat tagasi sümboliseerisid
kõrgklassi naiste riided tema “omaniku” rahakoti suurust ning
nende sõnumiks oli “ma võin kanda niivõrd ebapraktilisi rõivaid,
millega ei saa teha ühtegi kodust tööd”, siis 150 aastat hiljem
võiks moeka kaasaja naise riitusmisstiil rääkima hakatas pigem
hüüda: “ma teen mida tahan ja teie kõik olge vait”.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<b>Mood vajab staatusekultust</b></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Üks on aga kindel: on olemas mood kui
staatuse sümbol ning mood kui igapäevane rõivastumise viis. Julgen
väita, et seda esimest, millega käivad kaasas kord aastas
erinevatesse maailma moepealinnadesse koondunud (kahjuks vaikselt
kokku kuivanud) pompöössed moeshõud eliidile, surematu haute
couture religioon kummardamine, jpm, Eestis me ei näe.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Tõsi, vähenenud on see ka mujal
maailmas, kuid disainerite kultus seleebritite seas aitab
päästerõngana ka pööblil oma unistusi sättida ja hoiab
valdkonna müügikäibe rekordkõrgel. Siiski, staatusmoe sajandite
pikkune nurgakivi, mis lubas viimase moesõna järgi riietujale alati
üleolevat sära ja tähendas eelmise kevade moekandjale teatud
kõrgseltskondades vaieldamatud häbi, on üldjuhul ajalugu. Koos
sellega on kukkunud rõivaste hinnad ja hääbunud <i>haute coutur.</i></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Kuid mood kui sümbolite keel, milles
on ajaproovile ehk enim vastu pannud suure Karl Marxi poolt
mõtestatu, et mood on lõige lihtsam ja kiirem viis ennast
klassiühiskonnas järgmisele pulgale upitada, ei ole veel kaugletki
surnud. Paned selga sama logo või tegumoega särgi, mida kannavad
rikkad ja astud hetkega oma tutvusringkonnas liidri staatusesse.
Selle tõe kinnituseks on Venemaal ja Hiinas toimuv
brändirevolutsioon, kus orginaalse Louis Vuittoni kandmise nimel
ollakse valmis terve kuu või isegi kauem nälgima.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Kuid Eestis ei ole staatusmoodi. Ei ole
seleebriteid ega neid keda matkida. Ka meie nn kõrgmood, mida
üksikud ellujäänud disainerid veel aeg-ajalt tükikaupa ja
vananevate käsitöömeistrite-rätsepate värisevate käte abil elus
hoida püüavad, on pigem klassika ja üksnes klassika. Ei midagi
moele omast ega inspireerivat. Sest pole üritusi, kus näidata oma
staatust. Ja pole ka staatusekultust. Ja pole ka üritusi, kus
inspireerida. Vähemasti nii väidavad meie naised ise. Ja see kõik
on tegelikult moeärile surm. Vähemasti mandmine.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Elulootuse on leidnud need üksikud,
kes on tabanud, et kuna kallile, eksklusiivsele ja inspireerivale
moele puudub tarbija, siis tuleb õmmelda võimalikult lihtsaid
lõikeid ja kopeerida lääne moezurnaalides nähtud hilpe veidi
lihtsustades. Sedasorti mandumist toetavad omakorda Eesti rõivamoes
prevalveerivad minimalism ja konservatiivsus. Ja kui sellele kõigele
joonistada juurde oma bränd, näiteks Pierre Fevrier vm, saabki H&M
lettidel uputamiseni ladustatud kaubale äravahetamiseni sarnast
massinodi millegi kodumaise ja erilisena 5 korda kõrgemate hindadega
müüa.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Andekate Eesti moedisainerite
loominguliste arnegut pärssiv õnnetus ja samas kohalike moebrändide
ainus õnn on seesama rumalavõitu tarbija, kes odavaid koopiaid
tõelisest kunstist eristada ei oska. Ega ka taha, sest tal poeks
iialgi raha käsitöö tellimiseks. Ega piisavat taipu isikupära
tähtsustamiseks. Ta on selle hindamiseks liiga praktiline.
Riietusest ei sõltu ei tema jaoks midagi. Vabandan nende üksikute
ees, kes nüüd end riivatuna tundsid. Kuid üldpilt on just selline.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<b>Pangem moemajad kinni</b></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Vahel on mu kahju, et ma ei ela
Pariisis või New-Yorkis, kus üks alexandermcqueen teise järel mind
jalust suudaks rabada ja pakuks magamata öid täis rõivaloomingu
kõrgpilotaazi üle mõtisklemist. Ma ütlen ausalt, et Eesti moe
toetajana on mul olnud raske meie kohalikke moenädalaid vaatamas
käia. Valus. Sest kuigi ma tean, et meil on ilmelisi noori ja
vanemaid disainereid, on meie mood suuresti meie vaesuse nägu. See
ei ispireeri ei kunstilselt ega tehnoloogiliselt ega lavastuslikult.
Mul pole ühtki etteheidet meie tippudele, kes on näidanud aeg ajalt
vägagi erilisi ja iseloodud käekirjaga rõivaid, seda ka seekord.
Kuid need sähvatused on tänaseks marginaliseerunud ega kõneta enam
kedagi peale 100 moetudengi. Või siis nende naiste, kes igapäevaselt
moemaailmas piisavalt sees pole ja armetuid koopiaid ära ei tunne.
Vaatad ja tagad küsida: no ja siis.....</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Sest kõik paneb paika raha ja turg.
Turunduseelarve. Põhimõtteliselt on meie moedemmide ja -nädalate
puhul tegu kaubamaja müügikollektsioonide tutvustamisega, mis oli
omane ka juba nõukajal, mitte elamusüritusega, mis ta ju sootuks
loomingulisema ja inspireerivama ERKI Moesõu kõrval olla võiks.
Kuigi ilus, ei kõneta 100 eurose garderoobikauba nägemine moefänne.
Ja võib-olla neid fänne enam polegi.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Just siin tahaksin teha pöörde. Ja
veenda meie moeloojaid oma moemajasid kinni panema. Või mujale
turgudele kolima. Eesti on vale koht, kus moega kui loominguga raha
teha, sest siinne tarbija on selleks liiga praktiline. Temaga
töötades te hääbute. Nii nagu on välja surnud rõivatööstus,
on välja surnud haute couture, on välja surnud staatuselembus. Ja
on välja suremas ka Eesti moemajad. Kiiret ja odavat nn 5 euro moodi
pole aga võimalik teha ilma massilise turu ja skaleerimiseta, seda
näitab isegi Baltika moebrändide jätkuv ahastamapanev rännak
(vaatmata Aasias toodetud rõivaste madalale omahinnale)
majanduslikus surmavarju orus.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Kui aga kinni panna ei soovita, tuleks
teha midagi sootuks teisiti. Midagi, mis paneb ahhetama ja kutsub
inimesi üles oma tarbimisharjumusi muutma. Näiteks koonduda kokku,
testida oma ideid neuroteaduse moodsaima tehnoloogiaga erinevate
tarbijarühmade peal eri riikides. Äkki kusagilt sähvatab uus
valgus!</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<b></b><br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<b>Ärge järgige moodi!</b></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Mida aga soovitada meie moetarbjale?
Ärge järgige moodi, sest sellest ei sõltu teie jaoks mitte midagi.
Tühi ajaraiskamine. Vähemasti seni kuni te ei tunne ega adu seda
selliste peensusteni, mis lubaks teil enda enesetunnet moeteadliku
inimesena tublisti tõsta. Ja seejärel ka oma välimusest
väljapeegelduvat sõnumit peenhäälestada.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Pigem jälgige kuidas te välja näete!
Mõtestage enese garderoobiga seoses vaid kaks-kolm olulist momenti.
Millised rõivad mulle sobivad ja mind
ilusamaks/vastupandamatumaks/targemaks muudavad. Ja milliste rõivaste
ja stiiliga ma tööl või eraelus rohkem saavutan. Ja pange rõhk
naturaalsetele kangastele, välistades polüesteri jm. Keskunduge oma
stiili leidmisele ja selle värskendamisele. Muutke oma stiili
vähemasti kord 5 aasta tagant! Ärge unustage naiselikkust ja
soenguid. See kõik, andke andeks, on aga moeväline. Kuid rõivad
võite vabalt osta ka kaltsukast, kui teate kuidas neid enda seljas
mängima panna.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Jah, te võite leida suurepäraseid
rõivaid ka viimastest kollektsioonidest, millega oma
garderoobiklassikat täiendada. Kuid ärge neist liigselt vaimustuge.
Eestis kindlasti mitte. Ilmne raharaisk. Sest niipea kui te tahaks
hüpata peale moekiirrongile ja osta omale Marc Jacobsi või Mcqueeni
viimase mudeli teksad, lootes nendega kevadiselt tuulises Pirita
rannas laineid lüüa, avastate peagi, et kogu raha oli maha visatud.
Sest mitte keegi teie tuttavatest ei tea midagi Marc Jacobsist, ei
tea viimasest moest ega ka sellest, et need püksid teile 1000 eurot
maksid. Lisaks võivad nad oma peas teie jalas halvasti istuvaid
pükse seostada kehva maitse vm. Ja kõige hullem on see, et sel
hetkel, kui nad sellest trendist teada saavad, on Marc Jacobsil juba
välja tulnud kaks uut kollektsiooni ning teie teksade hind langenud
19 euro peale.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Lõpetuseks küsiks: kas on mõtet osta
Eesti disainerite loomingut, kui selles puudub isikupära, sarm ja
erilisus ning maksta selle eest kordades rohkem kui mis iganes
kiirmoebränd samaväärse eest küsib? Kui vastate pigem ei, siis
tähendab see, et Eesti moetööstusel seisavad ees rasked ajad ja
tublisti nuputamist. Kui aga vastate jah, olen hoopis mina mõttetu
mees, sest kõik hästi ja isegi suurepäraselt ning meie moeelu
võib jätkata oma tähelendu!</div>
<b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup><strike><br /></strike>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgM9Xo2yr-IRloVqPLFHHXb7sXDK9MIpokVKBHcB46WSZN3ALOGI12Z8UHuMhcrabi1JB7t17_CHayktbiMmh8sAUHuHjUpzo6IYGfJ3XAzhVr5wqEzSYF1QTwd-JJqQQsqeccPDLa5DAk/s1600/aafrika7.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="273" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgM9Xo2yr-IRloVqPLFHHXb7sXDK9MIpokVKBHcB46WSZN3ALOGI12Z8UHuMhcrabi1JB7t17_CHayktbiMmh8sAUHuHjUpzo6IYGfJ3XAzhVr5wqEzSYF1QTwd-JJqQQsqeccPDLa5DAk/s640/aafrika7.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ilona Abdullajeva moelooming "African stile" 2017, Tallinn</td></tr>
</tbody></table>
<br /></div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-31526357889301559632017-03-14T04:30:00.001-07:002017-03-14T04:48:22.643-07:00Igal rõival on sõnum ehk kui hakkaks õige ehitama silda moe ja praktilise riietumistaju vahele?<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-pDL5gC7pOUqqQV-hX14XlG3vWtWe4P3xzaeUkQJNEEvpUSnqEvtKjrmPh5jqiQ_eiFD35u2aCLc_xEA3FxIbsW8jAdOq85BJw54kWZKbjK2aLcpw374VcMuwb0q9h_zMe0nA474M4nU/s1600/17350896_10155074680828486_2106964956_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="398" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-pDL5gC7pOUqqQV-hX14XlG3vWtWe4P3xzaeUkQJNEEvpUSnqEvtKjrmPh5jqiQ_eiFD35u2aCLc_xEA3FxIbsW8jAdOq85BJw54kWZKbjK2aLcpw374VcMuwb0q9h_zMe0nA474M4nU/s400/17350896_10155074680828486_2106964956_n.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Pärast minu kirjutise “Kummardus
Naiselikkusele” üliaktiivset ja mulle ootamatut lugemiste arvu
eesti naiste (ja ehk ka mõne meesisendi poolt), olen saanud vestelda
ja ka kuulata tagasisidet. Õnneks on arvamusi seinast seina,
mistõttu saavad tõeotsingud siinkohal jätkuda.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Siiski olen juba paar järeldust
teinud. Esiteks, et moeajakirjandus ja ka laiem moekirjandus on
jätnud tähelepanuta sillaloomise rõivastuse, moe ja igapevaste
eluprobleemide lahendamise vahel. Ei mitte ameerikas, aga meil! Need
probleemid on tavaliselt sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Ja
teiseks, et kuna seda silda loodud pole, jagunevad ka inimesed oma
arvamustes laias laastus kahte leeri. Need, kes igapäevaselt
tegevad disaini, stilistika jms, mõistavad riietumise kaalu ja
selle iga detaili tähtsust peensusteni. Need aga, kes
asuvad teisel pool jõge ning kelle jaoks mood on vaid huvitavad
trendid, mida aja ülejäädes sirvida, arvad pigem, et tegelen
psedoprobleemiga. Nii nagu kirjutas üks kommentaator, et naisel on
oluline näha inspireeriv ja ahvatlev välja vaid perioodil, mil ta
omale meest otsib, sest pärast laste sündi ei suuda ta niikuinii
enam 20 aastastega samaväärselt ilus välja näha, hoolitsegu või
enda eest 12h päevas!
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Muide, vahelepõikena, eile näitas ERR
saates Eesti Lood lugu 12 lapsega pereemast Mallest, kelle puhul nii
minul kui mu kaasal tekkis väga sügav respekt, sest tõesti oli
tegu naise ja emaga suure algustähega. Ainus, mis jäi natuke segama,
oli see, et kogu eluraskus oli temast teinud mitte just kõige enda-eest-hoolitsevama inimese. Kuigi paratamatu kompromiss, tekkis suur
soov prouaga ühendust võtta, talle üks kleit õmmelda, soeng
meisterdada ja anda talle võimalus ka ennast kord aastas tõeliselt
ilusana ja tähtsana tunda. Kasvõi selleks, et mees temasse uuesti armuks!</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Aga tagasi algusesse. Seda, et osad
naised asuvad ülel pool jõge ja teised teisel pool, pole keeruline
mõista. Kõik sõltub, millises inforingis sa liigud ja kellega
suhtled. Ja mingis mõttes tahaksin isegi kivi moeloojate endi
kapsaaeda visata, sest nad liiga vähe räägivad ja liiga palju
loovad. Sageli võib see aga viia vastupidiste tulemusteni.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Toon näite. Me teame, et üks olulisi
inspiratsiooniallikaid moeloojatele on uued trendid, mis sageli
tekivad just tänaval, getodest, jm, kus noored ringi hängivad.
Kujutame nüüd korraks ette, et moelooja tähelepanu on pälvinud
katkiste pükstega poolkodutud noored kusagil Bronxy linnaosas, kes
on oma kamba tunnusena otsustanud hakata kandma erivärvilsi
püksisääri, mida saadakse erinevatelt pükstelt ja kinnitatakse
ärarebitud säärega mudeli külge haaknõeltega. Põhjused, miks
selline lahendus leiti, hõlmab endas kodutust, vanemate hoole
puudumist, riiete kulumist ja soovi rasketes oludes oma räbalat elu
lahedamaks muuta. Liigume oma kujutluses edasi ja näeme seda stiili
veidi rafineeritumal moel juba New Yorki moenädalal ja veidi hiljem
ka paari suurbrändi kauplustes, kus pakutaksegi teksasid koos
äravõetava teisevärvilise lisasäärega. Lahe! Nüüd aga
kujutagem ette, et sama stiil vallutab suure osa koolinoortest ja ka
20 aastastest. Sest matkimine on moeäri alus.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Ja nüüd jõuamegi paradoksini.
Noored, kes seda uut stiili kandma hakkavad, on trendikad omas
ringkonnas, omas subkultuuris, kuid mittemõistetavad laiemalt. Kui
nad selliste pükstega tööintervjuule saabuvad, ootab neid ees
fiasko. Kui nad selliseid pükse ka 20-30ndates eluaastates
otsustavad kanda, võib nende võimalus leida omale väärikaid ja
sobivaid kaaslasi saada samamoodi piiratud, nagu on see juhtunud nn
motomeeste moe subkultuuri esindajatega. Ja kui nad peaks
abielumeeste või naistena sellise stiili kaudu “ennast pikemalt
identifitseerima”, võib see tähenda, et see ei jäta mõjuta ka
nende peresuhteid ega üldist toimetulekut elus.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Kogu loo moraal on lihtne: mood on lahe
ja erinevad stiilid on värskendavad, kuid selle kõige väljakandmine
eeldab arusaamist, kellele, miks ja kuidas on see mõeldud. Ja seda
nn <i>common sensi</i> inimestel liiga sageli napib. Napib ka
lihtsamas olukorras, kus tarvis otsustada, millal panna ette punane
lips, millal kanda punast kleiti ja millal sellest kategooriliselt
hoiduda. Sest sama värv, mis sobib ideaalselt partnerite erutamiseks
ja võrgutamiseks töövälises õhkkonnas, paneb töökontekstis
inimesi meist eemale põrkuma.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Veelgi praktilisem näide puudutab nn
kaasaegset parkate, teksade ja tutimütsi moodi. Ok, sel mugavusest
dikteeritud vaba aja stiilil on ehk oma koht ja kui see on saanud
valdavaks trendiks, siis ilmselt ei kaasne sellega ka enam
sotsiaalselt diskrimineerimist. Kuid, lubage mul olla aus. Kui ühel
mehel on naine, kes seda püksistiili liiga tõsiselt võtab, siis võib vabalt
juhtuda, et ootamatuks kõrvalehüppeks piisab tema meespartnerile vaid ükskõik millise
seeliku nägemisest.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Vahepõikene mõtteharjutus rõivaste
mõjust meie mõtlemisele ja käitumisele. Kas teadsite, et mehed,
kes kannavad ülikonda või muud vormirõivast, on oma jutus
enamasti abstraktsemad ja ebakonkreetsemad. Ja piisab neil vaid selga
ajada teksad ja kampsun, kui nad muutuvad detailsemateks, soojemateks
ja hoolivamateks. Niipea aga kui nad unustavad need teksad selga ka
tööle minnes, kukub aga nende autoriteet alluvate silmis kordades
ja kolinal. Ehk: igas rõival on oma sõnum!</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Ma tõesti ei tea, kuidas tänased
noored moodi, stiile, värve, ja oskust neid vastavalt oma
kehatüübile, positsioonile, ambitsioonidele ja vajadustele
kombineerida mõistavad, kuid mul vähemasti tekkis mõte. Et hakkas ehitama seda
silda.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Alustuseks selliselt, et püüan hakata korraldama inspiratsiooniõhtuid naistele (ja
meestele), keda huvitab arusaam, kuidas läbi rõivaste oma suhteid,
karjääri ja ka enese ego rahuldamist teadlikult suunata. Kuna see
teadus ei ole matmaatika ega ökonoomika, vaid pigem psühholoogia ja
keemia kombinatsioon, siis võiks formaadiks olla huvitavate
uuringute tutvustus ja vestlus. Lisaks kutsuks iga kord ühe teisel
pool jõge asuvast kogukonnast kellegi tugevama stiilitajuga praktiku
rääkima oma kogemustest ja arutaks siis üheskoos kohvi, tee ja
gluteeni- suhkru- ning rasvavabade koogikeste taustal, kuidas iga
inimene seda silda teadmatusest teadvustamisse luua võiks. Saaks ehk
EV100 ajaks meie kaunile kodumaale juurde 100 uut stiiliteadlikumat
inimest, kes siis juba omakorda vabatahtlikuks sillaehitajateks
hakkaks! </div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Asun planeerima:). Kas oleks huvilisi,
kes sooviks oma kogemusi jagada või teistelt kuulata?!
</div>
<b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup><strike></strike></div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-50351647283479995152017-03-10T02:48:00.001-08:002017-03-10T03:06:47.476-08:00Kummardus naiselikkusele<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhARSs6vdHsLMEOG_U42NgFOydE9gVG6feDeeO91Kek_QE5RYm_O3faLfck5igr9hv6Sqdk8T9PMcbOfXMTsGM5O3Yh_LbfjRHhE_FcyWEKL9kU7hnZaUzjd9JYOV4kx7MEhokajqXbyLs/s1600/woman2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhARSs6vdHsLMEOG_U42NgFOydE9gVG6feDeeO91Kek_QE5RYm_O3faLfck5igr9hv6Sqdk8T9PMcbOfXMTsGM5O3Yh_LbfjRHhE_FcyWEKL9kU7hnZaUzjd9JYOV4kx7MEhokajqXbyLs/s640/woman2.jpg" width="288" /></a> </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Vabandan juba ette kõigi naiste ees,
kelle arvates naiselikkus tähendab vaid erinevakujulisi suguelundeid
ja soovi olla alati ja kõiges meestega võrdselt koheldud. Jätke
palun see kirjatükk lugemata, sest siinsed mõtted võivad teid
riivata oma meheliku primitiivsusega.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Niisiis oli meil taaskord naistepäev.
Toodi lilli, söödi torti ja räägiti naiseks olemisest. Cathy
Korju-Tullkvist lausus lehes, et iga naise esimene eesmärk ongi olla
ilus. Nii vajusin minagi mõttesse.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Minu ema, tõeline nõukogude aja
vihkaja, kes keelas mul mitte ainult pioneeriks astumast aga ei
lubanud ka endale kunagi naistepäeval lilli tuua, tugines oma
seisukohtades arusaamale, et töölisnaiste teema on kunstlik ja
taunimisväärne. Tema jaoks oli oluline rõhutada emaks olemise
tähtsust. Ja ma tõesti uskusingi sellesse mudelisse kaua. Liiga
kaua. Kuni ühel päeval mõistsin, et olen suurt osa naiseks olemise
väärtustest alateadlikult eiranud. See juhtus siis, kui kohtasin
oma praegust elukaaslast ja kahe tütre ema. Ilona jaoks oli naine
pigem kõike muud kui ema. Ja kindlasti mitte koristaja, nagu ülistab
meie tuntud poetess Leelo Tungal seda voorust üsna detailset ühes
oma luuletuses. Mittekoristajalik naiselikkus köistis ja inspireeris
mind.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Möödunud on aastad ja olles
igapäevaselt tegev väikeses pere-moemajas, kus meie ülesandeks on
naisi ilusamaks teha, neile läbi riietuse enesekindlust juurde anda,
olen naiselikkuse olemusest mõtisklenud vägagi palju. Sest nii
paradoksiaalne kui see pole, on koos läänetuultega meile saabunud
vabadusega olla sina ise, käituda ja riietuda nagu sina ise, meie
naised oma naiselikkuse suuresti sootuks unustanud. Sealjuures ka
isikupära. Ajades taga võrdsust, on nad oma töö, palga,
materiaalse heaolu ja sõltumatuse esiplaanile asetamisega muutunud
robotiteteks. Mitte enam vaid kodus koristades ja emaks olemises, aga
nüüd ka majanduskasvu ja võrdsusesse panustades.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Minul, meessoo ilmselgel esndajal on
sulaselgelt kahju, et mõiste naine ei tähenda tänapäeval enam
naiselikkust selle ülimas ajalooliste patriarhaalsete kultuuride
tähenduses. Nõrk olemist, mehest sõltumist, ilus olemist,
seltskonda ja koduseid oma välimuse ja sisemusega inspireerides.
Muusaks olemist. Kui ma vaatan meie naisi, olgu nad siis poliitikud,
ärijuhid, disainerid või ajakirjanikud, või isegi suurpere
rekordemad, siis mul on kurb. Sest ma näen, et neil pole enam aega
enda jaoks, pole aega ennast ilusaks teha, pole aega ega jõudu ei
teisi naisi ega mehi inspireerida. Poeedid ja laulukirjutajad on
naise ilu kummardmisest sootuks loobnud. On ilmselt praktilisemaid ja
köitvamaid teemasid. Laulda armumise rõõmust ja lahkusmisvalust.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Palun, ärge saage must valesti aru, ma
olen kaugel arvamusest, et naised ei võiks teha karjääri või
rabada tööd 24/7 nii, et veri ninast. Ma lihtsalt juhin tähelepanu,
et kui nad siis püünele ilmuvad ja ennast pildistada või filmida
lasevad, tahaks nii mõnigi kord pilgu ära pöörata. Nagu näiteks
parlamendiülekandeid jälgides või mullusel presidendi Roosiaia
üritusel. Kammimata juuksed, tegemata meik, valesti valitud või
juhuslikud rõivad. Sageli ka väsinud pilk, kotid silme all. Olgu
siis nende suurte või väikeste simade all ükskõik kui tragi suu
ja ükskõik kui teravad mõtted. Üks ei kompenseeri teist. Kahjuks.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMGB9XfIdTIWvtJAH3mIpRtoOlXOIO-8Jrjp_jyra6ISDAKOiimjl0IwGpzjUUxqWGlrTeDxoQC8If4FjL2kqghcJQ3eHyUBFyZO5tZaFltF-6Y9prIlZN3zRtyt6BZdUrajVAs55bYfE/s1600/outfit.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMGB9XfIdTIWvtJAH3mIpRtoOlXOIO-8Jrjp_jyra6ISDAKOiimjl0IwGpzjUUxqWGlrTeDxoQC8If4FjL2kqghcJQ3eHyUBFyZO5tZaFltF-6Y9prIlZN3zRtyt6BZdUrajVAs55bYfE/s320/outfit.jpg" width="214" /></a>Meie moemajas satume sageli klientidega
vesteldes teemani, mis puudutab uute, uhkete, stiilsete ja
väljapaistvalt isikupäraste rõivaste õmblemist. See on teema, mis
on naisi aastatuhandeid köitnud. Köidab endiselt Aafrikas, Aasias
jm, kus igaks väljaminekuks (mis toimivad enamasti kord nädalas),
õmmeldakse uued rõivad, tehakse uus soeng, uued pildid instagrammi.
Keegi ei karda, et kui keegi naist välimuse alusel imetleb, on see
samal ajal vihje tema harimatusele või nn blondilikkusele. </div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Aga mitte meie ühiskonnas. Praktiline
meel, teksad, parkad ja kootud tutimütsid on asendanud naiseliku
sära. Sära, mis ennekõike pidi olema naise enda enesetunde
tõstmiseks, alles seejärel näitamiseks. Siiras rõõm ilust on
asendunud kompleksidevirnaga, mis teatud puhkudel on viinud isegi
veendumuseni, et mida inetum ja mida vähem hoolitsetud on naine,
seda targemaks teda peetakse. Siiski, riietumispsühholoogia on peen
teadus, mis on ammu tõestanud, et läbi riietumise (ja ka laiemalt
enda nn üleslöömise kaudu) ei mõjuta me vaid meid ümbritsevate
inimeste arvamust endist, vaid ka endi arvamust iseendast. Naine, kes
ei võta piisavalt aega enda jaoks, on ja jääb rahulolematuks ka
siis kui ta pangakontol on miljonid ja ta on minister.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Hiljuti vestlesin ühe oma Pakistanist
pärit sügavalt islamiusku sõbraga, kes on naine, kannab
nägukatvaid pearätte ja töötab eesti ühes tuntuimas
IT-ettevõttes programmeerijana. Tema pere kuulub Pakistanis
kõrgklassi, kus naised ise midagi tee, kodudes toimetavad teenijad.
Ta kurtis, et kuus aastat Eestis elamist on teda muutnud
tundmatuseni. Kui kodumaal oli iga päev pidu, siis eestis käitub ta
sarnaselt oma kolleegidega: samade riietega voodisse, samadega
hommikul üles, samadega tööle, samadega pärast kohvikusse, jne.
On see siis kliima, läänelik kombelõtvus, kuid igatahes ei
rahuldanud see teda. Kuid jõud midagi üksi ette võtta oli juba
kadunud, sest sotsiaalsed normid dikteerivad harjumusi.
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Miks on see siis ikkagi nii, et seistes
Tallinna tänavatel ja vaadates 10 minutit järgi kõigile
mõõduvatele naistele, on haruharv juhus, kui keegi millegagi
ispireerivalt silma torkab. Ei kõnnak ega riided kipu reetma
naiselikku uhkust, elegantsi, iseteadvust. Aga seda ma just otsin.
Mulle on öedud, et meil on külm, seepärast. Mulle on ka öeldud,
et me oleme maa- mitte linnarahvas, mitte preilid ja härrad, vaid
tavalised töörügajad-pärisorjad oma mentaliteedis. Isegi kui
selles mingi osa tõtt peaks olema, ei rahulda see mind. Sest miks
peaksime ammutama jõudu orjameelsusest, mitte ilust? Kas tõesti on
kapitalism oma vabaduste rohkuses suutnud meie naistega teha seda,
mida isegi nõukogude kolhoosid ei suutnud – tappa nende soovi
inspireerida.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Kui me siis oma Tallinna moemajas
keskmisest palju teadlikumate eesti ja vene soost naiselikkuse
kandjatega (keda on õnneks kõige kiuste alles sadu ja ehk
tuhandeidki) aeg-ajalt lobiseme, ilmneb, et tegelikult pole ka nemad
Eesti naistena endiga rahul. Nad tahaks näha välja hoopis
teistsugusemad. Tahaks neid värvilisemaid või satsilisemaid
kashmiirist kleite ja hõberebase kasukaid. Kalleid ehteid. Aga neil
pole nendega kuhugi minna. Tööl on omad ootused ja liiga kerge on
sattuda kadedate pilkude alla ning kogu kollektiiviga tülli minna.
Ja pidusid..jah, vabandage, selliseid nagu vanasti, lihtsalt ei
toimu. On ju avalik saladus, et poole kõigi eesti moemajade käibest
annab üks üritus veebruari teises pooles. Ning sinna satuvad vaid
paar-kolmasada naist. Ülejäänute aasta pidulikum sündmus on
rakettide laskmine vana-aasta õhtul sulejopedes ladistava vihma
käes. Ja oma mehe või lihtsalt iseenda jaoks ilus olemise mõte
ringleb tänapäeval ehk iga kümnenda ja realiseerub iga sajanda
naise peas. Mis tähendab, et minu siira kummaduse on ära teeninud
siiski tuhanded viimsed mohikaanlased!</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Kui te nüüd arvate, et sell loo mõte
oli naistele ära panna, siis te eksite. Vastupidi. Ja päris
kindlasti ei kutsu ma ka üles keskaegsete tradistioonide taastamise
juurde, milles naise rõivad pidid väljendama oma ilus ja
ebapraktilisuses tema abikaasa positsiooni ja jõukust ning millest
<i>haute couture</i> alguse saigi. Küll aga tahaksin tagasihoidlikult
juhtida meie kõigi tähelepanu neile naistele, kes vaatamata
ühiskonna survele manduda, suudavad iga päeva 1-2 tundi üksnes
enda ilule pühendada. Jah, ma usun, et see on miinimum, mis annab
meile tagasi naiselikkuse energia oma võluväes. Kui teis, head
naised, on see alge ja soov veel säilinud, palun ärge seda
kustutage. Puhuge see taas tulele! Alustuseks minge kasvõi ja
revideeriga oma garderoobi, visates minema kõik need riided, mis ei
väljenda teie soovi olla isiksus, ei kanna naiselikkuse igikestvat
pitserit olla kõige ilusam. Ja mõelge, et võib-olla tasuks
meestega võrdse palga eest võitlemise asemel keskenduda väiksema
palga juures väiksemale töökoormusele? Tulete tööle kümneks ja
lähete kell kolm? Särades ja enesekindlalt! Ptüi, las kadestavad,
las lasevad lahti! Kui vaja, siis teeme naiselikkuse toetamise fondi,
kust hakkame ülal pidama ilusaks olemise tõttu töö kaotanud
daame!</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Kummardades maani nende naiste ees, kes
mõistavad kaasajal veel naiseliku sarmi ja selle rõhutamise
olulisust, ei saa ma ka mööda meestest. Sest nagu ütles kunagi üks
mu suuri eeskujusid, Ameerika jutlustaja Ed.Cole, algab naiselikkus
sellest hetkest, mil mehed võtavad vastutuse meestena. Ma ei tea, kuid
kuidagi on meie kaasaegses ühiskonnas see vastutussoov ja uhkus, mis
on iseloomulik maskuliinsetele meesisenditele Azerbadzaanis,
Saudi-Araabias ja isegi osaliselt Venemaal, asendunud meie
kultuuriruumis lõdvakäelise leppimisega, et “ah, see minu
kasimata ja räsitud eit peab ise vaatama, kuidas hakkama saab, mina
vaatan, kuidas mersuliisingu makstud saan.”
</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4IVbhQf3Z5AGjQnOzAPe74tXse4rRLeNl-4YoWrevqQOUrRMMEOsMx22v9FjqTHuXu-pvz253uKWnf-_50Wgc1tLXFObWxyfV5mYYgUBSUdT4dQHiTAvKoM99NgmjFdZW0UuqNs0zBF0/s1600/women.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4IVbhQf3Z5AGjQnOzAPe74tXse4rRLeNl-4YoWrevqQOUrRMMEOsMx22v9FjqTHuXu-pvz253uKWnf-_50Wgc1tLXFObWxyfV5mYYgUBSUdT4dQHiTAvKoM99NgmjFdZW0UuqNs0zBF0/s320/women.jpg" width="211" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br />
On selge, et mehed ja ühiskond
tervikuna oma elukorralduses ei pea naiste pärast hoolitsema ja
neile suuremat vabadust pakkuma mitte seetõttu, et naised muude
asjadega hakkama ei saaks. Sest nad saavad ja sageli meist meestest
palju paremini. Enam pole vaja seda tõestada! Sellest, kas me
suudame naistele tagasi kinkida nende õiguse ja aja olla naiselikud,
sõltub hoopiski meie endi heaolu, perede püsimine ja ühiskonna
õnnelikkus. Sellest, kui me suudame naistele kinkida tagasi õiguse
ja võimaluse olla lihtsalt ilusad, sõltub palju rohkem kui
tuimkramplik kinnihoimine mingitest mees-naine traditsioonilisest
pereväärtustest ja nende taustal samal ajal endi hingelisi ja
füüsilisi vajadusi pudelipõhja imetledes või punaste laternate
tänaval hullates rahuldades.</div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0in;">
Mehed, ärgem kartkem võtta vastust
oma naiste naiselikkuse nimel! Ja ennekõike on see postitus meeldetuletus mulle enesele! Alatiseks, so help me God!</div>
<b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup><strike></strike></div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-78418201324529851242016-11-28T03:06:00.001-08:002016-11-28T03:06:17.222-08:00Kuidas kasutada mainerünnakut poliitikas tõukeplatvormina<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisi3Au6GL5qPYO-0gHMh6JVY0_zkCwgIDLrB8wxqY5tk2hroZlhhmEsrhcOd-t9N53_ApbkzL4SbAVJuat4hMvUK9ikp-YJ96sPewmPEDW1srpqJVfHjbwDPT9t3-v0wSY44TQZAA3J84/s1600/slide_2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisi3Au6GL5qPYO-0gHMh6JVY0_zkCwgIDLrB8wxqY5tk2hroZlhhmEsrhcOd-t9N53_ApbkzL4SbAVJuat4hMvUK9ikp-YJ96sPewmPEDW1srpqJVfHjbwDPT9t3-v0wSY44TQZAA3J84/s640/slide_2.jpg" width="640" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Eeldame, et valituses ei tehta mitte propagandat, ei
manipuleerida avalikkusega, vaid kommunikeeritakse avalikult ja korrektselt
tegelikkust. Tegelikkus on aga siiski mitmekesisem, sest meie erakondade ja
poliitikute poliitiline kultuur on üsna keskmise kodaniku nägu. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Niipalju kui ma olen aastate jooksul
märganud, kasutavad meie ministrid ja poliitikud laiemalt erinevaid loogikaid
oma avaliku kommunikastiooni ülesehitamiseks. Sageli püütakse ka üksteiselt
õppida. Peamine küsimus selle kõige juures ei tundu siiski olevat „Kuidas
mainet suure kahju eest päästa ja rünnakut enda huvides tööle panna“, vaid
pigem lühiajalisem ja pragmaatilisem „kuidas säilitada võim muudatusi tegemata“.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Konsultandina võiksin pikalt analüüsdia erinevaid
strateegiaid ja taktikaid, nende plusse ja miinuseid, kuid tavainimesele
muutuks see igavaks. Seetõttu lühidalt olulisemast, puhtalt minu praktika poolt
läbiproovitud soovitused kehva olukorda sattunud poliitikule.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->1.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Olge rünnakuteks valmis.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Pole midagi lihtsameelsemat kui nimetada poliitiliste
vangerduste tulemusel ametisse isik, kelle tagala on piltlikult öeldes auklik
ja kapid luukeresid täis. Tark juht oskab neid ette näha ning laseb isegi
sõbrale teha taustakontrolli. Sest poliitika on pidev sõda võimu ja raha
pärast, kus eilne sõber osutub homme vastaseks ja iga siseinfost saadud näpukad
või lohakused teie vastu ära kasutab. Igaühel meist on oma nõrgad kohad, kuid
valmisolek rünnakuteks tähendab, et teame vastuseid ette ja suudame rünnakutele
vastata veenvalt minutite jooksul. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->2.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Võimalusel enneta rünnakuid.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Veelgi parem taktika on rünnakuid ennetada läbi info andmise
enda kontrolli all. Näiteks saab enne uue telefoni turuletoomist rahulikult
spekuleerida, et tolle taskussemahtmise nimel on tehtud kompromisse kaamera
suutlikkuse osas. Poliitikas võiks paralleel olla, et mõne küsitava taustaga
ministri ametisse nimetamise eel antaks ise infot stilis, et „tal on suured kogemused
valdkonnas, samas on tal olnud probleeme nagu need, mistõttu tuleb enne
lõplikku otsust kõki plusse-miinuseid veekord kaaluda. Kui rahvale miinused
korda lähevad, saab alati inimest vahetada. Kui aga rahvas tuure üles ei võta,
on edasiminek võimalik ka olemasoleva persooniga.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->3.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Tajuge konteksti. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
See on koht, kus üldjuhul tuleb olla väga kaine ning mitte
lasta end emotsioonidest liialt mõjutada. Kui üks ajakirjanik kisab ja
uudisteportaalis on 100 vihast kommentaari, ei tähenda see veel midagi. Kontekst
tähendab võimet aru saada, millised teemad hakkavad pilvi teie pea kohal laiali
ajama ja mis teemad neid sinna koondama. Ääremärkusena tuleb tõdeda, et iga
patt, mis on patt ajakirjaniku silmis, pole veel patt avallikkuse silmis. Ja
vastupidi. Meenub Kalle Klandorf, kes linnavalitsuse ees oma tütre solvajale
füüsilise õppetunni andis ja seda julgelt reklaamis. Olnuks noomitusesaajaks
mõni mõni liiga lähedalt pilti teinud fotograaf, vm, olnuks rahva reaktsioon hoopis
teine ja ilmselt tulnuks ka kriminaalasi peksmise alusel ära teha.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Teisalt: ei tohi unustada, et oleme tulnud nõukogude
väärtusruumist ega pole veel jõudnud ameerikalikku „mina vastutan oma ametiga,
sest ma lapsepõlves kodutöö pinginaabrilt maha kirjutasin“ ajajärku. Seega on
meil loominguks palju rohkem mänguruumi. Kuid me juba oleme nõukogude
väärtusest ka piisavalt kaugenenud. Just seetõttu on oluline mõista mitte vaid
juriidilist, vaid ka moraalset vastutust. Kui sa oled saanud haridusministriks
võltsitud haridusdokumendi või CVga, siis anti see veel 10 aasta eest andeks,
tänapäeval aga mitte.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kui olete siiski endas kindel ja suudate probleemist
veenvalt läbi astuda, on mäng teie. Siin
kehtib põhimõte, et homme on meedias uued teemad ja rahval haugi mälu. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->4.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Ärge alahinnake vastast. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Pole vahet, kas rünnakut alustab ajakirjanik, mõni lugejakiri
või raevunud vastasleeri poliitik. Teie asi on alati olla valmis, et üks
paljastus viib teiseni. Kui tahate olle edukad, arvestage, et vastasel on
varuks veel 5 suurema kaliibriga paljastust teie aadressil kui see esimene,
mida kergekäeliselt ümberlükkama ruttate. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->5.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Ärge kommenteerimisega kiirustage. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kui olete kindlad, et teie tagala on puhas ja vastaste
kriitika alusetu või fabritseeritud, siis andke rünnak kohe ja veenev. Kui aga
arvate, et vastased on saanud kätte mõne tükikese teie tegeliku luukere
sääreluust, tasub vasturünnakuga oodata. Olge nõupidamisel, leppige kohtumine
järgmiseks nädalaks. Paluge küsimusi kirjalikult ja paluge neid täpsustada. Andke
endale võimalus vastase motivatsiooni ja energiat hinnata koos tema laskemoona
ülelugemisega. Mida rohkem vastane oma
infost vahepeal paljastada suudab, seda põhjalikuma vastuse saate anda. Ärge
unustage: võitja pole see, kes teie mainet 2 nädalat suudab mustata, vaid see,
kes suudab mustamisele ühekorraga lõpu teha. Venivad avalikud vaidlused ilma
veenvate vastusteta on paraku vesi teie oponentidele.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->6.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Jääge kindlaks ühele versioonile. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Pole midagi hullemat kui uued luukere tükiksesed, mis
järgimööda pinnale ujuvad ja teie eelmist versiooni naeruvääristavad. Seega:
mis iganes versiooniga te välja tulete, oleg valmis sellest kinni hoidma
lõpuni. Kui te seda ei suuda, pole te poliitikaks valmis.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->7.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Ärge kartke konstanteerida vigu.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Inimestele meeldib,
kui poliitik oma vigu tunnistab. Mitte suuri ja kuritegelikke, vaid pigem
väikesi ja inimlikke. See, et olete
olnud ebatruu abikaasale, on parem kui tunnistada riigi raha taskusse
toppimist. Riigi raha taskusse toppimisest hullem on ehk avalikkusele
valetamine. Jne. Kui teie juhitud firmas on makstud aastaid ümbrikupalku, kuna
teistmoodi pole olnud võimalik majandada, siis on see suur probleem. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kuid enne, kui kedagi
ründate, konstanteerige avalikult ja tõeliselt oma vigu, näidates, et olete
neist aru saanud. Kas rahvas nõuab alati maksude optimeerijalt verd? Ei. Olulisim
on vassimised ja kuulujutud lõpetada ning teemale kiire punkt panna. Enese
õigustamine saab tulla alles pärast patukahetsust!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kujutage ette, et olite eelmises elus taksojuht, kes oli sunnitud
omale miinimumpalka maksma, et suuta madala hinna konkurentsis ellu jääda, ja
et sedasama tegi kogu sektor, siis kas seda ei mõistetaks? Teie asi on aga
esmalt tunnistada, kahetseda, lahkumisavaldus esitada. Las see jääb esialgu
teie ülemuse sahtlisse.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->8.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Rünnake, ärge jääge kaitsesse.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kui olete veendunud
oma õiguses või vastupidi, veendunud, et vastasel pole teie vastu veenvaid
fakte peale oletuste, siis selles olukorras pole mõtet suurt taktikalist mõtet siiral
patukahetsusel. Nii teeksite end lihtsalt lolliks. Et võita inimesi enda poole,
võite vaid võtta enda pelae midagi üldist stiilis „olen kindlasti teinud vigu,
pole olenud ehk alati kõige parem suhtleja“. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Ja siis tuleb asuda rünnakule. Seda saab teha mitut moodi. Esiteks
tuleb leida võimalus naeruvääristada teie ründajat. Teiseks tuleb võtta kokku kogu
julgus ja näidata ära teise poole nõrgad kohad.
Neid on alati. Ajakirjaniku allikaks võivad olla sattunud
kriminaalkorras karistatud isikud, allikad või ajakirjanik võib olla lähedalt
seotud mõne teie oponendiga, jne.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Ja siis tuleb ise rünnata. Mida kindlam te olete, mida
veenvam, seda kiiremini võidate enda poole meedia. Jätke meelde: isegi kui kohus otsustab, et te olete mõrvar
või dopingutarvitaja, kuid otseseid pealtnägijaid pole, on teil alati võimalus
väita vastupidist. See peaks olema teie suhtumine olukorras, kus teie vastu on
hinnangud ja spekulatsioonid, mitte aga faktid.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->9.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Leidke alati vastutaja<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Rahvale ja meediale on rahunemiseks vaja punkti kogu loole.
Kui teie ei taha vastutada, peab seda tegema keegi teine. Aga see peab olema
loogiline vastutus. Sageli lahendatakse neid asju mõne tunnistajaga kokku
leppides, et tema võtab vastutuse. See võib teile maksta palju või vähe, kuid
see peab toimima kirjalikult ja avalikult. Ja veenvalt. Niisama oma armukest lindistamistes
süüdi lavastada on nõrk plaan. Sellega võite ennast mängida väljakuäärde
terveks igavikuks. Aga teine juhtatuse liige, kes vastutav, raamatuoidaja, kes
on eksinud andmete esitamisel, jne, võib olla sobiv taktika.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->10.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Võtke vastutus õigel ajal<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kui olete saanud aru, et teie tegelikud luukered on
kohe-kohe avalikuks tulemas, kaaluge kiiret tagasiastumise taktikat. Mida rutem
teete sammu tagasi, seda väiksem mainekahju , seda kiirem unustamine ja seda
suurem võimalus tagasi mängu tulla. Neid poliitikuid, kes võtavad vastutuse pärast
pikka avalikku survet poolvastumeelselt, ei austata. Hinnake oma seisu kainelt
ja ärge laske asju nii kaugele. Astuge tagasi suurelt ja siiralt.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->11.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Tajuge ära õige tagasitulemise hetk.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kui olete tagasi astunud, pole see maailma lõpp. Teete aastakese
muud kasulikku ja sotsiaalset heamainelist tööd vaikselt ja tulete siis
aasta-paari pärast tagasi. Uskuge, siis ei mäletata enam seda, et te kunagi olite
mingit poolkõva juustu poolvedela pähe müünud, pigem on meeles teie suutlikkus
vastutust võtta. See teeb teid tuegevamaks teie konkurentidest.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
Kokkuvõttes: kui küsite, kas poliitikuid valetama õpetamine
on eetiline, siis vastan niimoodi: eetika on iga inimese põhine ja
relvakäsitlmiseoskust on meile kõigile tarvis. Kindlasti on ausus enda ja teise
vastu palju olulisem, et saaksime öödel rahus magada. Kuid kui keegi on juba
läinud sõtta, siis seal kehtivad ka paraku teised reeglid kui rahuajal:
pettemanöövrid on praktiline osa nii malamängust, sõjast kui poliitikast. Ja neid
manöövreid tuleb sooritada veenvalt.<o:p></o:p></div>
</div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-36111505274392380322016-10-26T04:48:00.003-07:002016-10-26T04:48:28.232-07:00Jagamismajandus võib osutuda feodaalmonopolismi vormiks <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-0VdTHMcqFn7VxcP2AqRcnei-ii1guD30lbBACouKxq0XgJD4HxiZyRPQoPCeELsUfkQnc07_slT00p2DPkhANGlPv1ZhPamMxzs1b3ez1FNi6Gs67n4rPVyQhAvhUaSylVzX5nOQp6U/s1600/rsa-networkmonopoly-sharing-economy-aw-1000.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="332" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-0VdTHMcqFn7VxcP2AqRcnei-ii1guD30lbBACouKxq0XgJD4HxiZyRPQoPCeELsUfkQnc07_slT00p2DPkhANGlPv1ZhPamMxzs1b3ez1FNi6Gs67n4rPVyQhAvhUaSylVzX5nOQp6U/s640/rsa-networkmonopoly-sharing-economy-aw-1000.jpg" width="640" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Minu sõprade ja tuttavate seas küllaltki palju lugupeetud ja
tarku inimesi, kes usuvad uude majandusvormi. Jagamismajandusse. Olen aru
saanud, et üks osa nende usust baseerub tehnoloogia kõikvõimsuse tunnistamisel.
Teisalt aga paistab neile imponeerivat idee, et kui seni jõude eraomanduses
seisvad ressursid ära kasutada ja teenima panna, on leitud uus majanduskasvu
mootor. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina seevastu olen olemuselt skeptik. Ma ei usu fiktiivsesse
majanduskasvu olemasolevate ressursside lihtlabase ümberjagamise või
elektroonsest kanalist läbikupatamise teel. Ja veel vähem imponeerivad mulle
erinevate äpp-võlurohtude religioonid. Seepärast arvan, et järsk pööre
jagamismajandusse võib teha rohkem halba kui head. Põhjuseid tasuks otsida
tegeliku ja näilise jagamisäri printsipiaalses erinevuses. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Me teame juba
niikuinii, et paarikümne aasta eest USAs hoogustunud jagamine kui
keskkonnasäästlik eluviis on tänaseks kasvanud mastaapseks äriks, mis
traditsioonilisi reguleeritud majandusruumis tegutsevaid ettevõtteid ebaausate
võtetega ründab. Ehk sellest ajast, mil jagamine tähendas üksteise bensukulu
osalist kinnimaksmist, on saanud romantiline nostalgia. Sest seda ei saa
vahendada. Tänapäeval kasutatakse küll sama sõna, kuid sisuks on teenuste müük
võimalikult kõrge kasumimarginaaliga. Enamasti läbi kopsakat vahendustasu
nõudvate äppide. See on nüüd nende äri, mitte enam inimeste vaheline siiras
kokkuhoiule suunatud ponnistus. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kuid ka jagamismajanduses on laias laastus
kahte tüüpi ettevõtteid. Esimesed, keda esindavad näiteks Airbnb korterite
renditurul ja Eesti suurim taksode vahendaja Taxigo taksoäpp, paistavad silma
sellega, et nad ka päriselt toetavad erainitsiatiivil tehtavat äri ega sekku
selle korraldamisse. Iga inimene määrab ise, millise hinna või
komplekteeritusega ta oma korterit pakub või mis hinnaga ja millise masinaga
taksot sõidab. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Seevastu teine ettevõttetüüp, mida esindavad nii Uber kui üha
enam ka viimast kopeeriv kodumaine Taxify, on jagamise mõiste piire venitanud
nii kaugele, et neist on saanud tavalised suurettevõtted. Konkreetsel juhul
taksoettevõtted oma brändi, hindade ja töötajaskonnaga. Neil on oma kindlad
hinnad ja kokkulepitud teenuste tase, mida rangelt kontrollitakse. Ükski juht
ei saa sõita oma hindadega. Ükski taksoklient ei saa valida konkreetset
teenusepakkujat, vaid peab lootma ettevõtte enda valikule. Juhid ei tee üha
enam tööd oma autodega, vaid rendivad need Uberilt või Taxifylt. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Olgu
täpsustuseks öeldud, et Taxify on hetkel sellele süsteemile üleminemise faasis,
Uber aga juba ammu kohal. Klassikalisest majandusest eristab Uberi-Taxify tüüpi
ettevõtteid vaid sotsiaalselt vastutustundetu käitumine: nad ei võta
teenusepakkujaid palgale ega jaga tööjõumaksude riske, nad nõuavad oma
õnnelikelt uusorjadelt üha järjekindlamalt isegi töövahendite rendile võtmist.
Kui unustada hetkeks kogu muinasjutt jagamisest a’la Kalle Pallingu võtmes,
siis võime neid tehnoloogilisi platvorme vaadelda vabalt kui õmblusvabrikut,
mis kulude optimeerimise eesmärgil on palunud kõigil töötajatel hakata FIEdeks,
seadnud neile riigi madalaimad teenuse hinnad, rentinud neile õmblusmasinad ja
palunud vaadata ise, kuidas oma maksud makstud saavad. Kui osadele
tehnofriikidele see mudel meeldib, siis minule ja kogu tänasele taksosektorile mitte.
Sest see hägustab ausa konkurentsi. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Sellise ärimudeli puhul tuleb hakata
valvsalt jälgima, millist turuosa antud jagamisettevõte oma sektoris omab.
Kusjuures absoluutselt oluline pole mitte liitunud jagajate hulk kõikide
taksoteenuse pakkujate koguarvus, sest nad ei konkureeri enam ammu iseseisvalt
ega oma hindadega. Kui Taxify kontrollib üle poole Eesti taksoturust, lubamata
klientidel endil ise teenusepakkujat valida ja seades ette ühtsed hinnatasemed
juhtidele, siis on ta vähemasti oma sisult tavaline monopolist või isegi turgu
valitsev ettevõte, kellele peaks rakenduma konkurentsiameti järelvalve ja
kooskõlastatud hinnakujundus. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Monopolismi hinnang on kont juristidele, kuid
päris kindel on üks: ei Taxifys ega Uberis sõitvad juhid pole enam ammu mitte
eraisikutest ettevõtjad oma äriplaani, hindade ja konkurentsi eelistega. Nad on
tavalised vaba graafiku alusel tööd rügavad töölepingu kaitseta töötajad, kel
pole õigust iseseisvalt luua kontakti ühegi kliendiga ega kliendil nendega. See
on mitme garmmi võrra suurem pärisorjus kui pakuvad neile klassikalised
taksofirmad. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Äpid pole aga ammu mingid tehnilised torud nagu me eBay eeskujul
eeldada võiks.Natuke nagu feodalismi poole kaldu. Nende äppide-feodaalide poolt
juurdeloodav majanduskasv on kindlasti küsitav, kuna iga jagamine võtab ära töö
ametlikult taksolt, püüdes seda teha samal ajal veelgi odavamalt ja
kindlustades vähemasti Uberi mudeli puhul ka sisuliselt kogu vahendustasude
rände helgesse maksuvabadusse. Viimase arvelt teatavasti Eesti majandus kunagi
kasvanud pole. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Just nii kaugele oleme jõudnud keskkonnasäästlikust üllast
jagamismõttest.<o:p></o:p></div>
</div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com238tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-41433822311346381402016-09-27T00:51:00.002-07:002016-09-27T00:51:41.997-07:00 Härra Palling, kus on lubatud seadus?<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_VFXTkZlRjdhNREgYCnvx5ahxhrcjPxZS4EjHxUs3m_dWKGp-KTcsYBdKvsOwmW9d8CItLk3yAs17uojGKO3MYOhScbLD5-lhdqaizq3FR1PWB-6Wlk33yuBZtENXjh-zwGCxRziASz4/s1600/Anti-Veermaa.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="253" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_VFXTkZlRjdhNREgYCnvx5ahxhrcjPxZS4EjHxUs3m_dWKGp-KTcsYBdKvsOwmW9d8CItLk3yAs17uojGKO3MYOhScbLD5-lhdqaizq3FR1PWB-6Wlk33yuBZtENXjh-zwGCxRziASz4/s400/Anti-Veermaa.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ma vabandan oma rutakuse pärast, aga mure ei anna häbeneda.
Nimelt oleme Eesti Taksoettevõtjate Liidus juba alates maikuust alates pidanud
kuulma siit ja sealt riigi ametitest, et „ärge muretsege, kohe-kohe tuleb uus
kokkueleppevedude seadus ja kõik seni ebaseaduslikud sõidujagajad saavad
ametlikult ja võrdsetel alustel hakata taksodega konkureerima“. Seda jutu räägiti meile politseis, tarbijakaitses,
parlamendis, jne. Ühesõnaga igal pool, kus oma ebavõrdse konkurentsi juttu
kurtmas käisime. Olgu, me siis ootasime.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Esmalt oli jutuks, et seadus juba enne suve vastu võetaks.
Siis oli jutuks, et enne suve tehakse ära vähemasti teine lugemine. Siis
mööndi, et oodatakse ära Euroopa Komisjonist saabuv suunis. Nüüd on aga juba
kõigist tähtaegadest möödas ja seadusest ei kippu ega kõppu! Samal ajal kaotab
taksosektor igakuiselt sõidujagajatele ca pool miljonit eurot.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Miks siis ikkagi taksosektor seda seadust, mille vastu me
algsel kujul häälekalt võitlesime, nüüd nii väga ootab? Põhjust tuleb otsida
jätkuvas ebaausas konkurentsis, mis meile ja kõigile taksojuhtidele elu mõrudaks
teeb ning sektori tulusid nagu kevadine päike lund sulatab. Ma ei räägi ainult
nendest ametlikult turule sisenemise ligi tuhandeeurostest kuludest, mida
taksojuhtidel kanda tuleb ja mille peale nn jagajad vilistavad. Ma ei räägi
isegi sellest, et nagu selgus hiljutisest statistikast, siis deklareerib oma
jagamistulusid vähem kui 15% nn piraatjuhtidest ning nemadki teevad seda ca 10
korda tagasihoidlikumas mahus tublimate taksojuhiga võrreldes. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Sõiduhinna
kalkulatsioonid erinevad nagu öö ja päev<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Pigem räägin ma sellest, et kuidas ikkagi on võimalik, et
riik vaatab rahulikult pealt kahele paralleelselt tegutseva sõiduhinna
arvutamise meetodile ja põhimõttele. Nimelt tundub meile karjuvalt ebaõiglane, et ametlikult ja seadusekuulekalt
oma asju ajavad taksojuhid (olgu siis nahkjopedes ja vuntides või lipsuga
valges särgis ja raseeritud) tohivad sõita ainult ühe hinnatariifi ja taadeldud
taksomeetriga, mis arvestab hinda seadusest tulenevalt, samas sajad
sõidujagajad aga vuravad ringi nagu tahavad:
tõstavad hindu suvaliselt 2-3 korda, langetavad jälle 2-3 korda, lisavad
kilomeetrile pideva ajatasu, jne. Muide, kas te ikka teate, et sõites Toompealt
Viimsisse, tuleb keskmise sõidujagajaga hind kliendile tavatariifiga sõites ca
20% kallim kui keskmisele taksole istudes? Ja reede õhtuti tuleb sageli maksta
topelt? Ja kui te seda teate, siis kas peate seda mõistlilkuks lubada
(eeldusel, et saate ju targa inimesena aru, et see sunnib igat taksojuhti
taksomeetri asmel eelistama samuti nn taatlemata „isemuunduvat“ äpimeetrit, takso asemel plafoonita sõidukit,
jne.)?<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Jah, taksosektor on täna olukorras, kus oma kohustust ehk
seaduslikku järelvalvet mitte teostav riik on lubanud suure suuga turul uusi
reegleid, kuid tegelikkuses jätkub kõik vanamoodi. See tähendab, et ühed lollid
täidavad seadust ja lasevad ennast pügada, teised innovaatilised ajavad pappi
kokku täies mahus reeglitele vilistades. Selles situatsioon on iga õiglane kord
parem, kui seesugune ebavõrdset konkurentsi hoogustav korratus. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Härra Palling, kas te ikka teate, et taksofirmadel pole täna
võimalik enam inimesi ei palgata ega niisama lepinguliselt oma brändi alla
sõitma võtta, sest kes peaks tahtma sõita madalamate fikseeritud tariifidega,
kui saab ka metsikult ja ilma igasuguse seadsuliku kontrollita? Kujutage ette,
et samal meetodil hakataks riigikogu liimetele konkurentsi pakkuma suvaliste
inimeste poolt, kes pole läbinud valimisi, pole andnud ametivannet, kuid kes
soovivad näiteks ka jagada oma kogemusi riigi seadusloomes ja on hea meelega
valmis teie tulude ja kuluhüvitistest sirgekslöömisest poole oma õlule võtma? Kui te arvate, et näide oli kohatu, siis mõelge
hetkeks sellele, kas on olemas seaduse eest võrdsemaid ja vähemvõrdsemaid
ameteid. Või kas on olemas veel ameteid, mida riik eelistab reguleerida kuni
viimse kruvi vindini (nagu taksojuhid), kuid mille kõrval julgustatakse kõiki
teisi sama teenust pakkuma ilma igasugu reegliteta?<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
Eesti Taksoettevõtjate Liidu oleme seisukohal, et Eesti
vajab kiiresti kas uut kokkuleppevedude seadust, või tuleb Reformierakonnal astuda
julgelt välja ja öelda selge ning valju häälega: me ei ole veel uueks korraks
valmis, täna kehtivad Eestis tänased seadused ja need kehtivad kõigile. Kõik
vahepealsed keerutamised, mille hulka kuulub ka vaikmis- ja venitamistaktika,
ei ole riigile auks. Ligi 5000 nii vuntsidega kui raseeritud taksojuhti ootavad selgust, kas
kruvida plafoonid maha või täita seadusi ka edaspidi. Või äkki lepime kokku, et
nii kaua, kui uut seadust pole, võivad ka taksod pakkude teenust suvaliste
kokkuleppehindadega? Äkki juba homsest?<o:p></o:p></div>
</div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-50584187272210319442016-09-19T12:40:00.000-07:002016-09-19T12:40:18.550-07:0016 punktine optimistlik protogoll Aegviidu valla liitumiskõnelustest ja arengukavast<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRBh_HWTMFFz5iRwVlMtatUflHk0uAkZ7yZaqV4doi2tVVyLxIwfk0BviyoowjmDIeuD9PUyemY3vOc7GxhGLgSrkGtf2ODLoVzfFWRelA0AMY3YIYfNyJI_6I8uJSizY1578S2mAhqg0/s1600/bal10308.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="363" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRBh_HWTMFFz5iRwVlMtatUflHk0uAkZ7yZaqV4doi2tVVyLxIwfk0BviyoowjmDIeuD9PUyemY3vOc7GxhGLgSrkGtf2ODLoVzfFWRelA0AMY3YIYfNyJI_6I8uJSizY1578S2mAhqg0/s640/bal10308.jpg" width="640" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Alustuseks taaskord vabandan, et jätan ülima pessimisti
mulje. Aga noh selline ma kord olen).</div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Niisiis sai täna käidud Aegviidu vallajuhtide korraldatud humoorikal
jutupuhumisel, kus muuhulgas tutvustati arengukava ja liitumikõnelusi Anija
vallaga. Jube ette aiman, kuivõrd mõnigi volikogu liige ja vallatöötaja minu
märkusi isiklikult võtab ja öösel magada ei saa, mõni aga otsustab mind kui
rahva rahu ja helge tuleviku õõnestajat elulõpuni vihata. Jäägem ikka
sõpradeks!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Et mitte mõjuda donaldtrumbilikult, püüan
siinkohal keskenduda vaid kuuldud faktidele. Mõistagi esitan neid enda kastmes
ehk nii, nagu ma asjadest aru sain (mitte ehk nii, nagu sooviti, et ma aru
saaks)</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">1.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Aegviidu vald on ühena vähestest Eesti valdadest
seni ajanud läbi võlgadeta, kuna pole olnud ühtegi ideed, milleks laenuraha
taotleda.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">2.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Tegelikult on vald alati avatud vallaelanike
arvamustele ja ideedele, et võtta ette uusi ja põnevaid asju. Kuid kuna Kalled
ja Malled neid eriti valda saatnud pole, pole ka vallajuhid, töötaad ega
volikogu liikmed ise suurt ajusid pingutada viitsinud.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">3.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Seetõttu on nii, et kunagisest 1000 elanikust on
saanud tasapisi 700 ning kaugel enam see kuuesaja piirgi. Sestap olla volikogus
valminud kaval plaan, kuidas ellu jääda.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">4.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Ellujäämiseks otsustati alustada
liitumisläbirääkimisi meist suurema ja tublima vallaga, Anijaga.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">5.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Aegviidu vald olla liitumiskõnelusi just Anija
alustanud, kuna kunagi 4 aastat olla juba rahvalt Tapaga liitumise kohta
küsitud ja saadud vastuseks „ei“. Järelikult polnud enam mõtet uuesti küsida,
tuli tegutseda.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">6.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Põhimõtteliselt võinuks ju ka Tapaga kasvõi
taktika huvides (ja meie hinna väljaselgitamiseks) läbi rääkida, aga sõna „tapa“
kõlab nii halvasti ja negatiivselt ja Kehra on ikkagi 4 min rongisõiduteed
lähemal, seega ei hakatud liigse tööga vaeva nägema.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">7.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Liitumiskõneluste käigus ei hakatud pead ka
selle üle vaevama, mida ja kuidas Aegviidu oma arengus juurde võiks saada,
peaasjalikult keskenduti sellele, et see olemasolevgi kohe laiali ei laguneks. Maadlejate
keeli võeti kohe alguses matil käpukil asend sisse, kuid loodeti sangarlikult,
et ehk õnnestub parterist vastast vähemasti salaja kõdistada.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">8.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Tegelikult ikka oli ka mõni vinge asi, mida vald
siis ka välja kauples. Suurim neist oli raamatukogudele minev eelarverida uute
raamatute igaaastaseks hankimiseks. Kahjuks ei täpsustatud, mitusada või mitu
tuhat eurot see saavutus väärt on.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">9.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Teise suure võiduna (elu läheb ju ainult
paremaks-sic!) tutvustati edasist veesüsteemiga liitumise odavust inimestele,
kes juba on ammu Aegviidus selle hingehinna eest liitunud (tõdedes vaikselt, et
tasukaalu saavutamiseks võib see tähendada veehinna tõstmist senistel veeklientidel).
Kusjuures uusarendustest, kes liitumishinna langemisest võita võiks, juttu ei
tehtud.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">10.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Nojah, nagu kombeks, korrutati ka seekord, et
senised valla teenused minevat ikka palju paremaks. Millistega neist praegalt
mure on ja mis osas nad paremaks lähevad, sellest seltsimmehelikult vaikiti.
Kui mitte just ehk see, et valda jääb alles sotsiaaltöötaja, muud asjapulgad
hakkavad asuma Kehras.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">11.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Üheks suureks murekohaks paistis olevat </span><span style="text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">10 korda suurema Anija valla ca 45% võlakoorem
(suhtes eelarvesse) ja Aegviidu vastava suhtarvu puudumine. Et asi ikka
liitumisel viks ja viisakas paistaks, lubati ka Aegviidule nüüd ajaloos esimest
korda kiirkorras laenu võtta ja kulutada see kooli katuse remondiks. Vähemasti
näilinegi võrdsuse loomine, sest sellist võimlaust enam kunagi ilmselt ei
tule......</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">12.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Muide, kuigi on ilmselge, et uues liitvallas
lähtutakse investeeringute, haridusasutuste töö jms tagamisel ikka ka tänasest Aegviidu
valla arengukavast, mööndi samas, et mingit garantiid pole, kuna 2/3 või ¾ uue
liitvolikogu häältega võib asjakesed kenasti kohe pärast liitumist ümber
otsustada. Ja uues 19 liikmelises volikogus oleks hea kui Aegviidu volinikud saaks
2-4 kohta. Et neli kohta, muide annavad Kehra kontrolli all olevas volikogus vähem
kui 25% häältest (millega õnnestuks ehk kuidagagi oma investeeringuvajadusi
kaitsta), soovitati aegviidukatel teha ka sõpru ka Kehra ja Alavere
rahavasaadikute seas. Näiteks kosides sealtkandist omale mõni rikkam
korteriühistu esimehe tütar.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">13.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Aga kui ikkagi kipuvad meilt kooli ära võtma,
vms, siis oli vallal ka olemas rahustav tabletike: „seda on väggga raske teha“,
kõlas korduvalt peamise argumendina.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">14.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Ja üldse, soovitati ka siinkirjutajal vähem
pessimist olla, sest tegelikult on ju vallal suuremas koosluses vaid võita.
Mida ja kuidas, seda targu taas ei täpsustatud. Aha jaa, juttu oli ju suuremast
laenuvõimekusest ja ühekordsest 300 000 eurosest liitumistoetusest
(kolmandik valla aastaeelarvest), mille eest tuleb türkkida uus valla nime
kandvaid silte ja infovoldikuid.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">15.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Lõpetuseks mainiti uhkusega, et kuigi kõik on
niikuinii juba targemate ajudega paika pandud ja ära otsustatudki, siis
näidatakse pööbli suhtes üles üllameelsust ja kutsutakse nad kolmel oktoobrikuu
päeval liitumisele „jah“ või „ei“ ütlema. Et kui tuleb „jah“, siis saavad vallajuhid
kõnelusteks kamaluga uut indu juurde, kui aga „ei“, siis õnneks pole see
seaduses ette nähtud küsitlus volikogu jaoks siduv..</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;">16.</span><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;">
</span><span style="text-indent: -18pt;">Oleksin juba unusutanud: uus vald vajab ka nime.
Selgus, et võib pakkuda nii Kõrvemaad kui Anijat aga soovitavalt mitte
Aegviidut. Ja üleüldse pakkugu mida tahavad, niikuinii hääletavad Kehra
elanikud oma lemmikvariandi kehtivaks.'</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="text-indent: -18pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-left: 18.0pt;">
Kui paaritunnine nii hästi alanud
ja lõpuks kontrolli alt väljuda ähvardunud koosolek läbi sai ja liitumises ja
selle garantiides kahtlejad maha rahustatud, siis igaks juhuks süüa ei pakutud,
joogist rääkimata. Et äkki läheb veel kähmluseks, mine neid ürginimese ajudega
inimesi tea. Igal mehel oli vaba inimesena voli saba sorus või lipp püksis
isekeskis kodus neid teemasi edasi arutada. </div>
<div class="MsoNormal" style="margin-left: 18.0pt;">
Tänan siis minagi vallajuhte suure
pingutuse eest. On tõesti, mille üle mõelda!<o:p></o:p></div>
</div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-59938096494221689362016-08-29T07:40:00.004-07:002016-08-29T07:40:35.775-07:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<h2 style="text-align: left;">
<b><br /></b></h2>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfOol_fkbI5rJE6owtX14yvlnCGKL-B7k5p_iu2fMvuxuFFJjiktu_THxNFHBOUOYJtl3MUTWNNHVREhJmZpqEsAJKzuDoskuvMI2TkFlS8n1Bp9PnssPf1dSJFC_TURHOccDYnU8nAL0/s1600/aegviidu1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="411" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfOol_fkbI5rJE6owtX14yvlnCGKL-B7k5p_iu2fMvuxuFFJjiktu_THxNFHBOUOYJtl3MUTWNNHVREhJmZpqEsAJKzuDoskuvMI2TkFlS8n1Bp9PnssPf1dSJFC_TURHOccDYnU8nAL0/s640/aegviidu1.jpg" width="640" /></a></div>
<h2 style="text-align: left;">
<b><br /></b></h2>
<h2 style="text-align: left;">
<b>Primitiivne unistus:
kui tõstaks Aegviidu elanike arvu viiele tuhandele?!</b></h2>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
Tänan iga silmapaari, kes utoopilisele pealkirjale vaatamata edasi vaevusid lugema.
Siinkohal tahaks vaid pilduda mõtteid viisil, mida tavapärane raamis mõttelaad
meile ei paku. Olen oma professioonilt just sedasorti keeruliste ülesannete
lahendaja läbi mitmekihilise turunduse- ja kommunikatsioonimaatriksi, seetõttu
ei võta see ideede loopimine mult ka just liiga palju energiat. Ei midagi
reaalset, rahunege! Laske mul unistada!</div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Niisiis: kui võtaks eesmärgiks kasvatada Aegviidu 5000
elanikuuga vallaks? Ja arutleks, mida selleks tegema peaks. Esmalt aga tahaksin
rahustada neid, kes juba hirmuga ette kujutavad, kuidas rahulikust
metsarajoonist (oih, kui palju seeni, kõik korjamata!)võiks üleöö mingi
idiootliku agitatsiooni tulemusel kujuneda ülerahvastatud kärarikas asula, kus
kellelgi enam komfortaabel elada ei ole. Tõsi, ma usun, et vald ja
ümbruskaudsed metsad peaks umbes 20% oma pinnast eramutele kinkima ja et
Aegviidu keskusesse tuleks tõepoolest rajada suuremad kauplused, kohvikud,
restoranid ja parkimisalad, kuid muus osas võiks rahu ja rahulolu jääda samaks.
Ainult et valikuvõimalusi, mida oma päevaese ja öise ajanatukesega peale hakata
ja kui kvaliteetselt seda kulutada, tekiks märkimisväärselt juurde. Skeptikutele: muide, ega ka mina pole nii
kindel, et ma väga tänasest suuremat Aegviidut tahakski, kuid vähemasti
mõtteharjutusena võiks selle ju läbi mängida. Kui muud kasu pole, saaksime
korraks ette kujutada, et oleme elanike arvult sama suur kui Tapa ja topelt
suurem Kehrast, ega peaks oma asjade otsustamist neile ära kinkima!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>500 uut eramut, 14
kortermaja, kümned ridaelamud<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Alustaks siis sellest, et kujutaks ette, mida tähendaks ca
10 kordne elanike arvu tõus praktikas. Eeldades, et täna elab igas eramus
keskmiselt 2-3 inimest, siis esimest kasvuvõimalust näeksin selles, kui
vanainimeste kõrvale ja asemele tuleks rohkem noori, kes tahaks oma lapsi kasvatata
looduslähedases keskkonnas. See võimaldaks elanike arvu ilma lisaehitusteta
tõsta 30-50% noorte ja laste arvelt. 700lt 1000ni.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Teise tuhande jaoks tuleks juba hakata metsa raiuma. Kui
luua juurde 1500 ruuduseid krunte, mis asuksid 20-25 gruppidena ca 4ha aladel
ja selliseid alasid oleks tänasel Aegviidu territooriumil 10, siis saaksime
juurde ca 1000 inimest (kokku 250 maja, igas 4 inimest). Oluline on
nõrganärviliste jaoks rõhutada, et kui järgida planeerimisel Soome kogemust,
kus linnad ja asulad on sageli peidetud metsadesse ja järve kallastele 5-10 km
pikkuselt (Aegviidu mõistes siis näiteks võiks teekesed keerata sisse juba
Kõrvemaa spordikeskusest alates ja neid võiks jaguda ka teisele poole
Nelijärvet), siis keskuses poleks ülerahvastust tundagi. Kokku oleks inimesi meil siis 2000.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kuid teatavasti on Aegviidul kasutada vaid 12
ruutkilomeetrit maad. Niisiis tuleks paratamatult kasvu nimel alustada
läbirääkimisi Jäneda kandi rahvaga, võib-olla ka Anijaga, et näiteks
Pillapaluni piire nihutada. Eduka kauplemise tulemusel juurde saadav täiendav
12 ruutkilomeetrit mahutaks metsade vahele teist samapalju uusi eramaju (veel
kümme rajooni 250 maja kokku 1000 inimesega). Kokku siis juba 3000.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ja lõpetuseks tuleks mõelda ka neile, kes ei taha elada
eramutes, vaid eelistavad paariselamuid, kortereid, jms. Piisaks seitsmest kolmekorruselisest kokku 27
korteriga majast Aegviidu keskuse läheduses ja teisest seitsmest Jänedal, et
saada kokku veel 1000 inimest. Ongi 4000 nagu niuhti koos! Viimase puuduoleva tuhande
hajutaks ma paaris- ja ridaelamu tüüpi majadesse, mida rajaks kokku 20
erinevasse eramute piirkonda. Igaühte 3-4 maja. Saaksime juurde ca 240
korterit, igaühes 4 inimest. Ja ongi 5000 käes.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kas vald julgeb
unistada!?<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Unistada on lihtne. Aga me kõik teame, et selleks, et midagi
ehitada, on vaja kahte asja. Need on valla valmisolek visiooni, usu ja
planeeringute näol ja uute inimeste valmisolek Aegviidusse elama tulla.
Viimased tahavad tööd. Olemasolevate elanike vastuseisu ma hetkel
kaardistamisväärseks ei pea!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kujutame ette, et vald on julge, visionäärlik ja suudab oma
osa ära teha. Kust tuleks siis inimesed ja kuidas neid selleks motiveerida?
Niisiis on küsimus, kui paljud neist rajatavatest eramutest ja korteritest on
mõeldud puhkuseks, kui paljud igapäevaseks elamiseks. Pakun umbes, et üksnes
puhkamise otstarbel soetatud omandid katavad 10-20% ulatuses juurdekasvu.
Ülejäänud 4000 inimest tahavad, et neil oleks mugav kas Aegviidus töötada või
siis siit tööl käia. Võimatu? Kui unistada ühest suurest saapataldade tehasest,
siis küll. Aga õnneks pole me oma unistustes piiratud!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Pole saladus, et Eestis toimub mitmesuunaline ja
mitmekihiline tööjõu liikumine. Mitte üksnes
Tallinna suunal. Loovamad ja ennast juba kindlustatud inimesed suunduvad
ka Tallinnast välja, tagasi loodusesse. Mitte ainult mere äärde prestiizi ja
tuult nautima, vaid isegi Kagu-Eesti elektriliinideta pärapõrgusse. Kusjuures,
kui vaadata näiteks muude riikide nagu Rootsi näiteid, siis teatud hetkel
piisavalt kiire ja tiheda liiklemisvõimaluste juures on enam kui võimalik, et
just pealinna ülerahvastus ja kõrged kinnisvara hinnad peletavad noori peresid
sadade kaupa kuni 100km kaugusele väikelinnadesse (loogika, et saaks 30-60
minutiga tööle ja koju näiteks rongiga või kiirteed mööda). Kui siia juurde
lisada, et 10 aasta pärast on töökohtade struktuur juba nn üle interneti
tehtavate tööde kasuks, kerkib silme ette tänane Holland, kus inimesed käivad
isegi panka tööle 2-3 nädalas ning elavad-töötavad pigem kodust. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Aegviidu on täna absoluutselt turundamata piirkond, seetõttu
pole võimalik hinnata, kas ja mis argumendid millistele elanikkkonna kihtidele
nende ligitõmbamiseks mõjuksid. Kuid julgen pakkuda, et kui võimaldada
kinnistuste ja korterite hankimist ca 50% soodsamalt kui pealinnas samaväärse
eest küsitakse, oleks see igal juhul argument. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Pooled töökohad
Tallinnas, pooled Aegviidus<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Tagasi töökohtade juurde.
4000 elanikku tähendaks ca 2000 puuduolevat töökohta. 100 leiaksime
hotellide, restoranide ja kaupluste avamisest.
Vald, selle infra hooldus,
kultuuri ja hariduse jms neelaks 100. Kibekiire elamuehitus tooks juurde
töökohti ehitusel. Vähemasti 100. Väiketootmine, puidutööstus, jms annaks veel
100. Puhkekülad, matka, jm teenused veel 100. Aga ikkagi on õhus veel 1500
töökohta. Nüüd tuleks mõelda realistlikult: 1000 inimest hakkab niikuinii käima
tööl Tallinnas, sest seda saab teha sama mugavalt või mugavamaltki kui Viimsist
kesklinna sõites! Ülejäänud 500le pakuks võimlaust töötada Eesti
Keskkonnaministeeriumis, mis on üle
toodud Aegviitu, Eestimaa Looduse Fondis, Keskkonnahariduse keskuses, PRIAs,
vm. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ja kui olla päris aus, siis ma püüaks Aegviitu rajada ka 1-2 tõelist
unikaalset rajatist. Miks mitte alustada siis loodusressurssi aluseks võttes
uudset mahedat metsasaaduste tootmise tehast?
Miks mitte koondada siia Eesti ja Põhja –Euroopa suurimaid
alternatiivravi (looduslähedase ravi) keskusi, mille rajamiseks saada toetusi
Hiinast, jm? Ja kui veel rääkida spordist, siis oleks tarvis vaid ühte suurt
unikaalset SPA-saunakompleksi metsade vahele, et anda tööd veel 100 inimesele. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kas pea käib juba ringi?! Muide, ma ei tee sugugi nalja vaid
usun, et nii ühe piirkonna arendus käima
peakski. Aga see selleks.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kuidas turundada?<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Olgu, aga kust alustada. Mina alustaks sellest, et laseks
kõigepealt meie peadest lahti mõtte, et keegi ei taha Aegviitu tulla. Teiseks
unustaks hetkeks läbirääkimised valdade liitmiseks. Ja mõtleks korra, mis tüüpi
inimesed võiks ikkagi tahta Aegviitu tulla. Siis aga võtaks kätte ja rajaks
Aegviidu ja Põhja-Kõrvemaa turundamise keskuse ning hakkaks välja mõtlema
sõnumeid ja kampaaniaid,mis erinevaid inimesi kõnetaks. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Alustagem sellest, et promogem endid iga päev mööda Piibe
maanteed kulgevale enam kui tuhandele sõidukijuhile, et neil tekiks kihk
korraks sisse keerata. Edasi: kui meil oleks iga kuu pakkuda välja üks lahe
kontsert või laat, suudaksime aastas enda juurde meelitada
50 000-100 000 inimest. Ka neile võiks me oma plaane ja unistusi
julgelt esitleda. Kui siis võtta ette spordirahvas ja muuta Kõrvemaa üritused
Aegviidu-Kõrvemaa ühisüritusteks, lisades jooksule, rattale, suusale ja
taldrikuheitmisele muid atraktiivseid formaate, mis algaks ja lõppeks
Aegviidus, saaksime juurde veel mõnikümmend tuhat klienti. Siis võiks juba
korraldada seente, mustikate ja pohlade korjamise võistutalguid Aegviidu
karikatele, pakkuda tuhandele tallinlasele välja tasuta 100 hektarit metsa või
põllumaa kasutust isiklike mahesaaduste kasvatamiseks (100rm inimese kohta, vms). Nojah, ja
meenutades kunagist nõuka-traditsiooni, võiks taastada ka suuremate asutuste
puhkekülade traditsioonid, pakkudes neile aga mitte enam kogu küla rajamise materiaalset raskust
kleenukesi rahakotte kurnama, vaid müüa näiteks igale asutusele suvel 2 nädalat
ja talvel 2 nädal ca 200 kohalistes
kaasaegsetes pisikämpingutes, mida nad omakorda ise meeskonnatöö harjutusena
kordamööda ehitamas käiks. jne, jne. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Siis tuleks need inimesed endaga siduda. Iga inimene, kes siis
satub, võiks saada ID kaardile digitempli, võiks saada püsikliendina
klubiliikmeks, võiks sattuda positiivselt mõtlejate võrgustikku, võiks saada
järgmise Aegviidu ürituse pealt 10% hinda alla, võiks saada iga 10 ürituse
tasuta, võiks saada korterit või krunti ostes eelise krundi valikuks, jne, jne.
Peaasi, et tahaks tagasi tulla ja pärast ka elama jääda!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Aegviidu on etem
igast mererannast<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Aga kõik need on
detailid, mida juba iga konkreetse turunduskampaania korral kaaluda. Uskuge,
Aegviidul on kordades suurem sanss saada tõmbkeskuseks just loodust, tervist,
sporti, perekonda ja arengut väärtustavate inimeste silmis, kui sadadel meist
tuntumatel linnadel ja asulatel üle Eesti. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kuna kolisin Aegviitu ise alles mõne
aasta eest, müües eelnevalt maha nii tervet korrust katva korteri Tallinna
kesklinna ühes ihaldusväärseimas asumis kui maja Jägala jõe suudmes imelise
liivarannaga Ihasalu lahe ääres, siis võin need väärtused üle nimetada: kiire
ja ülimugav ühendus linnaga, rõvedate nõukaaegsete elamurajoonide puudumine,
piiritu harmoonia loodusega ilma liigse külma meretuuleta, igapäevast
elukorraldust toetav piisav infa( kool, lasteaed, poed, staadion, apteek,
perearst), sõbralikud ja avatud inimesed.
Ma ei tea, kas neid eestlasi, kes hinges sama ihkavad, on just 4300,
kuid keegi ei keela meil endid promomast.
No seda muidugi vaid juhul, kui me 5000 pealiseks kasvada ja ise otsuseid
vastu võtta tahame!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="MsoNormal">
Aga ma usun, et kui püüda taga ajada mitte vaid eluheidikuid
ja neile tööd otsida, vaid positsioneerida oma valda teadlikult
kvaliteetpuhkuse ja -elukeskkonnana, siis polekski ehk mingi ime, kui suvalisel
2025 aasta kolmapäeva õhtul pärast väsitavat seenekorjamist ja jooksutrenni
võib kogu perega elavat mustanahaliste jazzmuusikte kvartetti kuulama minna
jala või jalgrattaga vaid 1km kaugusel asuvasse kohalikku sushirestorani.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
No selline utoopiline unistus siis! Kes viitsib, vaidleb vastu!</div>
</div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-78013905442705245382016-08-24T05:10:00.000-07:002016-08-24T05:10:01.358-07:00<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTOG3qTh88amdiSWzPhKVivIAHJEWzbr5_P8j3UeeSmPTNT9Q4eeao3yhHrqFA6bm_Dv1hGaQJctSsV53mY0eugkLpFxs-NrKcnAxD-Vu3_T2Tl9k2D9-7TTP0-EwAmm_RmhacBAIYsaw/s1600/aegviidu.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="262" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTOG3qTh88amdiSWzPhKVivIAHJEWzbr5_P8j3UeeSmPTNT9Q4eeao3yhHrqFA6bm_Dv1hGaQJctSsV53mY0eugkLpFxs-NrKcnAxD-Vu3_T2Tl9k2D9-7TTP0-EwAmm_RmhacBAIYsaw/s400/aegviidu.jpg" width="400" /></a></div>
<b><br /></b>
<b>Halduskorralduslikust
ühteheitmisest esimese vastutulijaga</b><br />
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
Hiljuti potsatas minu postkasti ülekutse Aegviidu
vallvalitsuselt: aita uuele ühendvallale leida nimi! Olin pehmelt öeldes
sellisest pöörudmisest üllatunud, sest mitte kunagi varem pole minu postkasti
saabunud ühetgi meili, mis kutsuks üle arutama, kas ja kellega ja miks on
Aegviidul mõtekas ühineda. <o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Asja lähemalt uurides sain vastuseks, et asi on ju
sisuliselt juba otsustatud: et niikunii tuleb liituda ja kuna haldusreformi
idee on liituda tõmbekeskuse ehk pealinna poole, siis järelikult tuleks liituda
Anija vallaga. See tähendab Kehrat. No olgu, mõtlesin, aga mis on meie
platvorm, milleks me liitume? Mida uus liit meile annab ja mida võtab? Kus on
see analüüs? Vastus oli sarnane: praegu lihtsalt vallad liituvad ja kuna uusi
ideid pole, siis kõik jääb nagu enne. Et
eks pärast valimisi paistab. Paistab siis mis? <o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Tegelikult olen ka mina suht passiivne vallaelanik, ei
viitsi reeglina kaasa rääkida. Põhjus nimelt selles, et tavapäraselt kaasab
vald elanikud kampaanikorras mingi tühise ehk tähtsusetu asja arutamisse nagu
näiteks nimi, kivi, vms. Põhimõttelielt võib ju aru saada, et ülalpool
arvatakse kogemusele tuginedes, et ilmselt keerulisemad skeemid inimesi ei
huvita. Kuid olles oma elus aidanud korraldada erinevaid edukaid valimisi üle
eesti erinevatele poliitilistele grupeeringutele, tean ka imehästi, et sageli
tahetaksegi magusamad otusused võtta vastu segamatus vaikuses.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Vähemasti seekord tärkas minus vaist, mis samuti kogemusele
tuginedes teadis mulle kõrva sosistada, et pärast Kehra suuruse magalaga
liitumist ei ole Aegviidul alles enam ühtki trumpi, millega seista oma arengu
eest, võideldes ühise eelarvenatukese pärast sootuks teistsuguse maailmaatega
inimmassiga. Meie maksud rändaks suurde potti ja ilmselt saaks sellest
tulevikus Kehrasse rajada ujulaid ja kultuurimaju, Aegviitu aga ehk veel ühe
kiigeplatsi. Nn proportsionaalselt ja JOKK põhimõttel. Olen omal ajal Jõelähtme
valllas Neeme külje all elades seda juba kogenud: valla asju otsustati Tallinna
laia kämbla alla asuva Loo elanike häältega. Ja see polnud sugugi jätkusuutlik
hääl kaugematele valla nurkadele. <o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Saage palun õigesti aru, ma pole selle vastu, et vallad
liituks. Aga mind ei rahulda seisukoht, et me peaksime halduskorralduslikult
ühte heitma esimese ettejuhtuva kaaslasega vaid seetõttu, et juuste juuri närib
hirm sattuda sundabielusse sellesama juhusliku vastutulijaga. Sõbrad, ärgem
kartkem sundliitmist! Ma olen enam kui kindel, et kui riik peaks jõudma
sundliitmisteni, tähendab igaüks neist riigile pikka ja kulukat kohtuteed
rahulolematute valdadega, kes on kaotamas õigust omi asju ise otsustada. Ja
kuniks me ei räägi valdadest, kes endaga toime ei tule, teenuseid pakkuda ei
suuda, vms, on ka reaalne, et kohtud hakkavad selliseid sundliitmisi
põhiseaduslikule printsiibile tuginedes takistama. <o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kui nüüd hirmud maandatud, võiks astuda veelgi sammukese
tagasi ja küsida, mida me liitumiselt saada tahaks. Ma julgen pakkuda, et
vähim, mida nõuda, on Aegviidu arnegukava jätkuv täitmine ja selleks vahendite
leidmine. Kuid kui me arvestame, et oma potentsiaalilt on kunagi ühe suurtööstuse
ümber koondunud Kehra võrreldes Aegviiduga pigem surev kui arenev piirkond,
saame aru, et Kehra vajab meid rohkem kui meie neid. Seda muidugi juhul, kui
Aegviidu võtab ambitsioonikalt ette ja arendab ennast Tallinna lähimaks ja
popimaks looduslähedaseks puhkepiirkonnaks koos kõige sinna juurde kuuluvaga.
Vähemasti võiks see olla liitumisläbirääkimiste alguspunkt. <o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Teine oluline küsimus on, kas meil on alternatiive. Nagu
näha, siis on. Esiteks Tapa. Võrreldes Kehraga on Tapa puhul tegu selgelt
perspektiivikama piirkonnaga, kuna just sinna suunab riik oma kaitseeelarvest
suure osa. Ja sellest rahast Tapa ka mühinal kosub. Julgen prognoosida, et 10
aasta pärast on Tapa eelarve kolmekordne, Kehra oma aga pigem tänases mõõdus. Lisaks
on Tapal kasutada sadade välissõdurite füüsilist rammu, olgu siis talgute vm
läivimiseks, mida Aegviidul kahjuks pole. Need on spekulatsioonid õhust, mingit
ennustusmudelit mul peale iskliku loogika pole. Aga kuna ka muid analüüse pole,
siis miks mitte spekuleerida!<o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kuid Kehra ja Tapa ei ole tegelikult ainsad variandid. Kui
vaadata ringi, võiks möönda, et Aegviidu oma perspektiiviga sobiks kõige
paremini kokku teatud küladega nii Anija kui Tapa vallas. Püüdes Jäneda Tapa
alt lahti haakida ja liita veel ka Ambla, Käravete ja miks mitte Albu valla
lõunast ning mõned külad Tallinna ja Aegviidu vahelt Anija vallast, saaksime
paljuski palju atraktiivsema ja homogeensema piirkonna, kus saadaks ühistest arenguvajadustest
selgemini aru. Kas keegi täna neid läbirääkimisi peab? Või oleme leppinud
olukorraga? Et tulgu, mis tuleb?<o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mida teeks mina Aegviidu valla kingades täna? Kasutades
talupojalikku loogikat, jätaks ma alustuseks sundliitmise mure koheselt ukse
taha. Siis võtaks ette valla arengukava ja püüaks iga plaanitud objekti
rajamise ja rahastamise välja pakkuda ühise uue valla liitumislepingusse. Ja
kasutaks seda hetke ka korraks endalt küsimiseks, et äkki tuleks rikkama
vallaga liitumisel koheselt ka oma soove paarikordistada?! Et miks ainult
võimla, kui saaks ka basseini. Seejärel
käiks selle nägemuse välja nii Tapale kui Kehrale kui ka üksikutele asumitele
meie ümber. Vastu küsiks nende aregukavu, analüüsiks ühisosasid ja
erisusi. Ja siis formuleeriks oma
pakkumised selliseks, et just need partnerid, kes meie arengut enim mõistavad
ja toetavad, satuks läbirääkimiste laua taha. Kuid see pole kõik. Liitumisel
tuleks ka kokku leppida selles, et ühinemisleping saab aluseks ühtse uue valla
arengukavale ja selle eiramine ükskõik millises punktis muudaks õigustühiseks
ka liitumise. See lukustaks paljud otsused ja sunniks tulevasi rahvasaadikuid
oma eelkäijate leppeid austama. Veel lisaks ma ükskõik kellega liitudes sisse
korra, kuidas üheks valmisringkonnaks muutuvas piirkonnas tagada erinevate
piirkonade esindajate kaasatus. Siinkohal tuleks juba kaasta juristid, kuid on
selge, et kui sellest punktist täna üle libiseda, saame pärast järgmisi
valimisi ja uusi prioriteetide sättimisi vaid nurgas nuuksuda.<o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ma olen liiga kogenud selleks, et mitte teada vallajuhtide
kiusatusest leppida liitumisel kokku vaid oma sooja koha säilimises. Mitte, et
see oleks mul fakt Aegviidu ja Anija kohta, kuid see on üleüldine praktika.
Väga tihti ollakse nende polstriga taburetikeste eest valmis oma rahva huvi
peenrahaks vahetama. Mäletan, kuidas Tallinn surus omal ajal Jõelähtmele
Rebalasse linna prügilat ja „jah“ sõna saamiseks piisas vaid sellest, et
prügilat rajav firma paar korda vallajuhte Saksamaa vahet sõidutas ja hea-
paremaga nuumas. Kui siis rahvas küsimuse tõstis, et ok, saame omale Tallinna
prügi koos keskkonnariski, kajakate ja haisuga, aga et mis me vastu saame,
leppisid vald ja prügila rajaja kokku 6km mittekuhugi viiva kruusatee
(Rebala-Kallavere) ühekordses asfalteerimises, mid kasutab päevas umbes 50
autot niisama ringiuitamiseks endiste fosforiidikaevanduste vahel. Sõbrad, see
oli puru vallaelanike silma, mitte soov valla huvides tulevaselt
miljoniprojektilt korralikku andamit välja kaubelda! Needsamad riksid hõljuvad
üle Eesti iga valdade liitumis kohal.<o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kokkuvõttes: Aegviidu ja Põhja-Kõrvemaa on liiga suure arenegupotentsiaaliga
kohad selleks, et nende üle otsustamine jätta viiekorruselise kortermaja
neljanda korruse töötule Sashale. Igati väärikas ja endast lugupidav oleks
esitada kõigile ümbritsevatele kavaleridele oma läbimõeldud ja kaalutletud
tingimused nii põhimõtete ja väärtuste
klappimisele kui kaasapandavale kaasavarale. Sest kui me täna ei liitu, ei
kaota me niikuiinii midagi. Ja kui tuleb sundliitmine, siis saab selle
tõenäoliselt kohtus edukalt vaidlustada. Ja kui ka ei saa, oleme vähemasti
võitnud aega enda soovide setitamiseks. Samal ajal aga miks mitte pidada plaani
teiste väiksemate ja meie arengust enim võitvate asumitega? Keeruline? Aga kes
ütles, et valla juhtimine peaks kerge olema?!<o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Või mis siis on ikkagi Aegviidu valla plaan? Tahaksin väga
loota, et kõik mu kahtlused ja kriitika tühjaks osutuksid ja siinsamas
leheveerul kuu aja pärast valljuhtide suurepärasest plaanist lugeda saaksime!<o:p></o:p></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
</div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-27826849090251527502015-11-09T11:17:00.001-08:002015-11-09T11:17:34.067-08:00Lyonessist ja soovitusturundusest laiemalt ehk kuidas vältida pettumist<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlVsa_fGNyxi2v7yTRUslNbGM-STJ_2eAMhbCWRBSbXfIR4Ie3_a1T1USHKKacrC_5Crneq44PKPCfmlR5lhx_dbNkNcZacTI6_g-9u8-iHx-yp7Hbk4hOcdpvBcWWdEieHJyI1UJq8B4/s1600/radar.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="188" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlVsa_fGNyxi2v7yTRUslNbGM-STJ_2eAMhbCWRBSbXfIR4Ie3_a1T1USHKKacrC_5Crneq44PKPCfmlR5lhx_dbNkNcZacTI6_g-9u8-iHx-yp7Hbk4hOcdpvBcWWdEieHJyI1UJq8B4/s640/radar.jpg" width="640" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Paari nädala eest telesaates Radar plahvatanud lugu sellest,
kuidas grupp kuulmispuudega inimesi pettus soovitusturunduse abil levivas
maailma suurimas ostukogukonnas Lyoness, on hea õpikunäide ükskõik millise
soovitusturunduse firmaga lävimiseks.
Loodan, et aitan paari näitega tulevikus ära hoida suuremaid apsakaid
kui seekordne kurtidepoolne ca 2000-2500
euroga altminek. Olen aastate jooksul puutunud kokku mitmete soovitusturundusel
baseeruvate firmaga <o:p></o:p></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXkn3R3Ifkh1hdN1mGFq6AKsVle9v-isTYLswidH7hUxSdTbCJmcbcUN0Zu3JFK-gbAxWNixs9w1S7BV-OOtUeeqBLf6xgN02daQuIlRtCHN-Vq2TihdvvWAYFpraAUezlwELhHp2N90A/s1600/lyoness-72692875.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="154" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXkn3R3Ifkh1hdN1mGFq6AKsVle9v-isTYLswidH7hUxSdTbCJmcbcUN0Zu3JFK-gbAxWNixs9w1S7BV-OOtUeeqBLf6xgN02daQuIlRtCHN-Vq2TihdvvWAYFpraAUezlwELhHp2N90A/s320/lyoness-72692875.jpg" width="320" /></a></div>
turunduskommunikatsiooni
nõustajana, teiste seas ka Lyonessiga. Ühegi soovitusturunduse firma klient ega
edasimüüja ma pole, seega isiklik huvi udu ajamiseks puudub. Küll aga olen
pidanud end nende firmade hingeeluga üsna hästi kurssi viima. Siiski, siinkirjutatu
on minu subjektiivne arvamus.<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kas soovitusturundus
on kahtlane äri?<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
See on enim mulle kõrvu kostunud küsimus. Kui üks
koolitusfirma eelmisel aastal selleteemalist konverentsi soovis korraldada, et
soovitusturundusest ja telefonimüügist kui normaalsetest ja teatud ärimudeli
puhul otstarbekatest nähtustest rääkida soovis, ei julgenud enamik selle
valdkonnaga tegelevaid inimesi isegi mitte esinema tulla – ilmselt tunnetavad,
et neid ei armastata.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Siiski on maailmas sadu soovitusturundusel baseeruvat
firmat, kes müüvad tublide ja vähemtublide agentide vahendusel lilledest
pesuvahenditeni, kööginõudest tolmuimejate ja mahladeni, toidulisanditest
raamatute ja prusskatõrjevahenditeni.
<o:p></o:p></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrMYPW_bdQuYjMfLrHsukjTuzplcUSI-BA-X_9jJDyMs22QuarNTQvJ_cYTCkOxu74MObA1QzBGkWLMiH-HeyJ0lxFmD-PcRcjurSQwtrQR0Cjed2imZNLULYWiWU5whXY8phB17xjBOI/s1600/avoncalling.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrMYPW_bdQuYjMfLrHsukjTuzplcUSI-BA-X_9jJDyMs22QuarNTQvJ_cYTCkOxu74MObA1QzBGkWLMiH-HeyJ0lxFmD-PcRcjurSQwtrQR0Cjed2imZNLULYWiWU5whXY8phB17xjBOI/s320/avoncalling.jpg" width="227" /></a></div>
Avon, tuntud kosmeetikafirma, on ehk enimtuntud. Paljude nende firmadega
käib kaasas hulk müüte ja vandenõu teooriaid nende kahjulikkusest, ülespuhutud
hinnast, agressiivsusest, jne. Tegelikkuses
on see tavaline alternatiiv poe-või turumüügile, kus ei ole võimalik või ei
taheta toote reklaami ja turundusega võtta liiga suuri riske või tähelepanu.<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lisaks kaine majanduslik arvestus: poed võtavad tavaliselt
suurema vahendusprotsendi kui üksikud agendid, samuti pole vaja suurt reklaamieelarvet.
Soovitusturunduse kaudu võib põhimõtteliselt müüa, mida iganes. Fakt, et mõni
tuttav sulle seda väikese omakasu nimel soovitab, ei muuda ühtki müüdavat kaupa
ega teenust kahtlaseks. Minu kogemus mitme tervisetoote, näiteks Foreveri ketis<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiP_Pjzj6ryM-33ZlDiad7eXKMNOqUPeRFxuRGC_Fyd-M0iO0L2JDxirmJdEvAmKHzhja8-88F4I33C6ZLdAqydow_rY6pxP3U-MEmGTAdJYfIpdFD0cm7Gft4FcWK3BHG7Ty-gezPKtCM/s1600/1235072_552469198139790_602077407_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; display: inline !important; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em; text-align: center;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiP_Pjzj6ryM-33ZlDiad7eXKMNOqUPeRFxuRGC_Fyd-M0iO0L2JDxirmJdEvAmKHzhja8-88F4I33C6ZLdAqydow_rY6pxP3U-MEmGTAdJYfIpdFD0cm7Gft4FcWK3BHG7Ty-gezPKtCM/s320/1235072_552469198139790_602077407_n.jpg" width="320" /></a></div>
müüdava puhul, on pigem vastupidised: need tooted on tegelikult päris head ja kvaliteetsed. <br />
<div class="MsoNormal">
Samal ajal on soovitusturunduse üks nõrkadest kohtadest
asjaolu, et meile pakuvad kaupa/teenust meile emotsionaalselt lähedased isikud.
Ja teevad seda tavaliselt ajal, mil me pole ennast „poodiminekuks“ häälestanud.
Ja see võib olla ebameeldiv kogemus. Mõnigi
vähem delikaatne agent on sedaviisi kaotanud suurema osa sõpru.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Teine miinus on võrreldava hinna puudumine, mistõttu võivad
soovitusturunduse kaudu müüdavad tooted olla oluliselt kallimad poeriiulitel
lebavatest analoogidest. Võivad, aga ei pruugi. Sest inimesi saab reeglina vaid
petta ühe korra.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kolmas selle müügistiili miinus on aeg-ajalt asjaolu, et
soovitusturunduses tegutsevad meie tuttavatest agendid pole enamasti firma
ametlikud palgalised esindajad, mistõttu sõltub nende tulu otseselt kas müüdud
kogustest ja viimane kaudselt ka liitujate arvust ning just seetõttu võivad nad
toote tegelikkusest atraktiivsemaks rääkida. Selle vastu aitab ISESEISEV firma
ametliku veebilehe ja toodet tutvustavate materjalidega tutvumine. Siiski -
tavaliselt on soovitusturunduse agentide puhul tegu palju teadlikumate ja
professionaalsemate müüjatega kui suvalises tavapoes töötavad müüjad seda on.
Kui suudad olla tähelepanelik ja kontrollida, ka<b>s müüdaval tootel on olemas ametlikud sertifikaadid, mida on
tunnustanud Eesti riik (tarbijakaitse, toiduamet, tehnilise järelvalve,
ravimiameti, jt), siis võid ka rahus neid tarbida.<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioR3VyCtAV9l_ObC2GjYP4T_FbQ1kA-h3yLUgxEZLKvDZWgU6Hq8j5M7BhkqX1WwNcwhvDPunz8XI0X1fPosbk6THC27SL2a6-gx4O3-TWnaBsse7HMKBPYUHx3OKUeNoWS9hkOxbBU2w/s1600/20110412110137_76982_162124640484575_100000611215125_363570_4199330_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioR3VyCtAV9l_ObC2GjYP4T_FbQ1kA-h3yLUgxEZLKvDZWgU6Hq8j5M7BhkqX1WwNcwhvDPunz8XI0X1fPosbk6THC27SL2a6-gx4O3-TWnaBsse7HMKBPYUHx3OKUeNoWS9hkOxbBU2w/s640/20110412110137_76982_162124640484575_100000611215125_363570_4199330_n.jpg" width="640" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kas Lyoness on
püramiidskeem?</b> <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Nüüd siis lähemalt Lyonessist, kuigi sama analüüs kehtib ka
teiste firmade puhul, kes soovivad teid kaasata mitte vaid tarbija, vaid ka
edasisoovitajana. Kas ta on püramiidskeem? Püramiidskeemiks peetakse sellist
ärimudelit, millega liitumisel eeldatakse liitujalt rahalist panust, tavaliselt
suuremat investeeringut. Samuti on skeemi tunnuseks asjaolu, et inimese
teenistus hakkab kasvama uute inimeste liitmisega (kes kõik samuti maksavad
liitumistasu). Sellise skeemi puhul on ilmne risk, et sissepandud raha ei
pruugi inimene enam kunagi tagasi saada. Sest liitujate hulk võib pidurduda,
omanikud võivad kogutud rahaga jalga lasta, vms.<o:p></o:p></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWLcVFc0omgurJtDKhNqhxAnlvQLujrIeg9-eGMdY-aJj0r0PbG4FAMK50vX_I6lcT9KKobuXbXPh0f_2D7sPpWaDP6Dj61sUKiD9pPDTC9kBg5L5geH8hvSTqi3fChPBbklen9ogvZIM/s1600/mlm-vs-traditional.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWLcVFc0omgurJtDKhNqhxAnlvQLujrIeg9-eGMdY-aJj0r0PbG4FAMK50vX_I6lcT9KKobuXbXPh0f_2D7sPpWaDP6Dj61sUKiD9pPDTC9kBg5L5geH8hvSTqi3fChPBbklen9ogvZIM/s640/mlm-vs-traditional.jpg" width="640" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Erinevalt Herbalifeist või Avonist ei tooda Lyoness midagi,
vaid üksnes vahendab tarbijaid ettevõtetele. Samuti olen korduvalt kontrollinud,
et Lyoness ei küsi ka liitujatelt raha liitumise eest. Seetõttu pole ka midagi
kaotada, pole millegagi riskida. Järeldan, et tegu ei saa olla ohtliku
püramiidskeemiga, kus investeeritud eurod võivad ühel hetkel haihtuda. Samuti
ei teeni Lyonessi soovitajad mingit raha teiste inimeste liitmiselt. Kui see
oleks teisiti, poleks tänaseks juba 12 aastat kokku 46 riigis ja mitutkümmend
tuhandet ettevõtet kaasaval firmal avalik tegutsemine võimalik. Nad istuks
trellide taga.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kust siis tuleb raha Lyonessi süsteemi, mis motiveerib
soovitajaid-agente selles äris tegutsema? Süvenedes saab selgeks, et see on
vaatmata keerukale pealispinnale üsna lihtne: Lyoness ostab tänu suurele klientide
arvule (üle 5 miljoni inimese) ettevõtetelt nende tooteid ja teenuseid hulgikliendi
soodustusega ja suunab saadud raha omakorda klientidele pakutavatesse
soodustustesse, soovitajate vahendustasuks ning heategevusse. 100% Lyonessi
süsteemis keerlevast rahast saabub sinna ettevõtetelt, kes annavad ära teatud
protsendi igalt Lyonessi kaardiga sooritatud ostult. Näiteks kui keegi ostab Sportlandi
kinkekaarte 100 euro eest Lyonessi kaardiga, siis annab Sportland ( näites
kasutan suvalisi numbreid, sest Sportlandi lepingu detile ei valda) selle eest
ära 10% ehk 10 eurot, millest 3 eur läheb kohe tagasi ostjale, 2 eurot läheb
Lyonessile ja osa heategevusfondi, veel 0,5 eurot kaardi soovitanud isikule ja
sama palju ka tolle soovitajale ning ülejäänud 4 eurot muundub punktideks.Need
aktiveeruvad uute lisasoodustustena ostumahu kasvades klinetidele ja ka lisateenistuseks
usinamatele soovitajatele. Lühidalt: mida rohkem Lyonessis on inimesi, kes
kasutavad soodustuste ja hüvede saamiseks elektroonilist kaarti, seda suurem on
nende ühine käive (2014 aastal ca 3 miljardit eurot) ja seda rohkem raha liigub
kõikidele süsteemi osapooltele.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kas Lyonessi võib
usaldada?<o:p></o:p></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhalEdK6sMGQk4VcQi48snVuVHkSMVafIBt_lL7qGcNhiReaH9mOV82Anf6dsWVRQaKCfGa43JGYS2yHPVQ3H5rLwA5EoS2PxhW4qbijqT_uw0fEfcsrF1ltYEOrcLM-CjWU5nW8C631bY/s1600/large0.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="136" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhalEdK6sMGQk4VcQi48snVuVHkSMVafIBt_lL7qGcNhiReaH9mOV82Anf6dsWVRQaKCfGa43JGYS2yHPVQ3H5rLwA5EoS2PxhW4qbijqT_uw0fEfcsrF1ltYEOrcLM-CjWU5nW8C631bY/s320/large0.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
Seda küsimust küsitakse samuti pea iga soovitusturundaja
kohta. Minu väide on, et alati tuleb kõiki ärilisi lubadusi korrutada
tõepärasuse koefitsendiga. See kehtib nii tarbimise kui edasisoovitamise osas.
Lyonessi puhul on hea asi, et 99% nendega seotud ettevõtetest saab koheselt 2%-
5% raha tagasi. See laekub automaatselt kliendi Lyonessi kontole ja lisab
kindlust. See on maast leitud raha. Kui summa jõuab 5 euroni, siis edastatakse
see kliendi pangakontole. See on kindel kaup. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Keerulisemaks läheb see osa, mis puudutab nn Shopping
Pointide kogumist. Olen aru saanud, et kokkuvõttes on aja jooksul tarbimist
kasvatades võimalik jõuda välja oluliselt suuremate <o:p></o:p></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXXH6K4unBUIgcB4XH5S-NFsqIWZM3JT5PIyvINtIgNUfb2YuEw3wIG2hKLl0fToIJ0Ja4gUyaNYoMmlL8o3t_EHBVvZSHuPuXHd4WbyadHBZ0qMeM5qgdd63_uThWBMBR3UZk0kEJol0/s1600/lyo-easyshopping-small-gb.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="149" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXXH6K4unBUIgcB4XH5S-NFsqIWZM3JT5PIyvINtIgNUfb2YuEw3wIG2hKLl0fToIJ0Ja4gUyaNYoMmlL8o3t_EHBVvZSHuPuXHd4WbyadHBZ0qMeM5qgdd63_uThWBMBR3UZk0kEJol0/s320/lyo-easyshopping-small-gb.jpg" width="320" /></a></div>
soodustusteni. Kuid see on
lubadus neile, kes viitsivad rohkem kaasa mõelda. Kaotada pole aga taas
võimalik, kuna raha tuleb mitte inimeselt ega ka mitte Lyonessilt, vaid siiski
tavalistelt partnerettevõtetelt. Nagu näiteks Sportland. Selle eest, et olete
sealt midagi ostnud. <br />
<div class="MsoNormal">
Kuna Lyonessi puhul on tegu juba 12 aastat Euroopas ja
maailmas tegutsenud firmaga, siis võib järeldada, et nende ärimudel ei ole
suunatud kiirele kasumile ja sellega jalga laskmisele! Samuti räägib Lyonessi
elujõulisuse kasuks asjaolu et nad ise midagi ei oma ega tooda, vaid valivad
vaid uusi ja üha usaldusväärsemaid partnerkauplusi. Seega on riskid hajutatud. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kuid nagu ikka, tuleb teatud ulatuses alati olla valmis
selleks, et üks või teine ettevõte pankrotistub. Kui see peaks juhtuma Lyonessiga,
siis tuleb olla valmis, et sinna jääb kinni teatud hulk sooduspunkte ja kuni 5
eurot.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kuidas oleks kurdid
saanud vältida pettumist?<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Nüüd siis kõige delikaatsema teema juurde. Väidetavalt
pakkus Lyoness kurtide kogukonna esindajatele liitumist 2300 ja 2500 euro eest.
Varem on ajakirjanduses räägitud ka 500
ja koguni 5000 eurost, mida liitujatelt
küsitakse. Näidati ka videolõiku
vastavast koolitusest, kus koolitaja selliste numbritega (2500 eur) opereeris.
Kas kurte peteti?</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Väidan, et ei petetud. Nii Lyonessil kui ka mitmed teised
soovitusturunduse firmad motiveerivad oma liikmeid rohkem tarbima ja pakuvad
selle pealt suuremaid soodustusi. Samuti motiveeritakse soovitamisest huvitunud
eraettevõtjaid, kes üldjuhul on ka ise tarbijad, kaasama süsteemi uusi inimesi.
See on iga äritegevuse alus. Nii oli ka Lyonessis mõeldud välja nn kuldkliendi
staatus, kuhu on võimalik tõusta vaid läbi suurema ja sagedasema tarbimise
partnerkaupluste juures. No käid näiteks
piima-leiba ostmas iga kord Maximas, mitte pooltel kordadel Maximas ja pooltel
Selveris. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Samuti liidetakse esmapilgul keerukasse konstruktsiooni
soovitajate (kes soovitas kedagi teist Lyonessiga liituma) alla reastunud
klientide käive. Kuigi esmapilgul keeruline, pole see siiski kõrgem matemaatika: kui ostad ise“ õigetest“ poodidest ja ostavad
need, kellele kaarti soovitasid, siis kasvab kaupluste läbimüük ja koos sellega
ka kaupustelt ümberjagamiseks saadav hulgisoodustuse maht. Kõik osapooled
saavad rikkamaks.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Eraettevõtjatel-soovitajatel, kes ihkavad kiirendada enda jõudmist
kuldkliendi hüvedeni ja teenida soovituste pealt juba korralikumalt, piisvab
vaid tormata poodi oma sääste kulutama ja naabrite juurde tasuta liitumist
pakkuma. Kes aga ei malda oodata või kellel pole võimalik kohe poest nii palju
asju koju tassida, saab osta poodide kinkekaarte. Seesama detail , mis omane
samuti paljudele soovitusturunduse firmadele (osta ise rohkem, tarbi ise või
kingi edasi) on olnud ilmselt ka mitmete Lyonessiga liitunud inimeste
komistuskiviks: nad on valmis kohe välja käima mitu tuhat eurot kinkekaartidele
kohustudes hiljem rohkem tarbima, et saada suuremaid soodustusi ja hüvesid
rutem! Me võime seda nimetada ahnuseks või ärivaistuks või kuidas iganes, kuid
ühelgi juhul ei investeerita seda raha kuhugi. Ei, selle eest saadakse vastu
kinkekaarte või kulutatakse see jupi kaupa „õigetes“ kohtades ostes. Kes on
õppinud finantse, see teab, et tegu on raha ja kauba ekvivalendiga, mida saab
iga kell kaupmehe juures kauba vastu vahetada.Või ka kellelegi edasi müüa.<br />
Ma isiklikult kahtlustan, et valdav enamus sellele „etteostetud diilile“ läinud
inimesi on seda teinud väga hoolikalt kaalutledes. Pettumust saab vältida vaid
siis, kui ennast mitte ülehinnata. Ei enda ostuvõimet ega ka suutlikkust kedagi
teist klubisse värvata. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kas kurtide kaasamine
oli eetiline?<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Sellele küsimusele ei saa anda ühest vastust. Igasuguse
kaubandusliku tehingu puhul on olemas risk, et ostsime toote, mida me päriselt
ei vajanud või saime teenuse, mille puhul oleksime eeldanud midagi muud. Teatud
puhkudel pakub seadus kaitset taganeda tehingutest, kus lubatu ja tegelikkus
selgelt vastuolus on. Ilmselt nõustub enamus minuga, et iga toote/teenuse puhul
peaks saadav toode/teenus olema võimalikult detailselt lahti kirjutatud, et inimese
ratsionaalsel ajupoolusel ei tekiks vääritimõistmise võimalust. Kuid kas on
ebaeetiline oma toodet/teenust kiita, tuua positiivseid näited elust ja
mõjutada sellega ostjat vasakus ajupoolkeras tärkavaid emotsioone rohkem usaldama
kui ilmseid fakte? Mina arvan, et kui see oleks ebaeetiline, oleks kogu
kapitalism ebaeetiline.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Tean, et pea kõik soovitusturundusel baseeruvad firmad
annavad oma edasimüüjatele-soovijatajatele kaasa mahukad juhised, kus täpselt
puust ja punaseks tehtud skeemid selle kohta, mis ja kuidas toimub. See pole
100 leheküljeline pisiskeses kirjas juriidiline jutt, mida toódavad pangad ja
juristid ja millele armastavad viidata vandenõuteoreetikud. Olen näinud ka
Lyonessi juhendeid ja võin kinnitada, et kõik on mustvalgelt ja suurte tähtedega
kirjas. Värvilised skeemid, jne. Kui kurdid lugeda oskavad, siis ei ole
võimalik, et nad aru ei saanud, kuhu astusid ja mida ostsid. Iseasi, kas nad
pärast seda endile tunnistada soovisid. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Sageli on tarbijad ebaeetilisemad kui kaupmees. See juhtub siis,
kui selgub, et raha mujale rohkem tarvis olnuks aga „ups, enam põle“. Raha magab
mingi kauba alla ja on kinni. Kahjuks armastab ajakirjandus liigselt selliseid
lugusid võimendada, püüdes jätta mulje petetud inimesest ja kavalast firmast.
Hoolimata sellest, et tegemist on absuluutselt igas eluvaldkonnas meile
vastuvaatava ärilise paratamatusega: kui tahad soodsamalt, osta rohkem; kui
tahad edasimüümisega kasumit teenida, pead saama toote kätte parema hinnaga;
parema hinnani jõutakse vaid suuremate mahtude puhul.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Põhjus, miks ajakirjandus neid nõretavaid lugusid võimendab,
seisneb minu arvates sellest, et nende lugude peategelased pole keskmisest suurema
empaatiavõimega ajakirjanike arvates käsiteldavad tõsiseltvõetavate
ettevõtjatena. Pigem õnnetute inimestena, kelle puhul oleks pidanud neile
äriprojekti pakkunud shaakalid kohe läbi nägema, et nad põruvad. Selline
käsitlus tundub mulle täiesti erapoolik, sest samal ajal võimendab meedia
meeleldi lugusid õnnetutest eluheidikutest, kes leidsid sihikindla tööga
miljonäristaatuse. Kui äris õnnestuvad, siis oli süüdi nende töökus. Kui äris
ei õnnestu, oli süüdi nende ärisse kaasaja. Kas nii tuleks meediat mõista?<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lyoness kinnitas nii telesaates kui hiljem pressiteates, et
nad tagastasid osadele nende poolde pöördunud kurtidele suurema osa rahast juba
mitu kuud enne teleklipi sündi. Veebruaris. Tagastasid vaatamata sellele, et
juriidiliselt polnud neil selleks põhjust. Ju hakkas neil kurtidest ilmselt
hale ja suuremat kisa ei soovitud. Mul pole selles väites alust kahelda. See
oli dzentelmenlik, kuid siiski arvan, et see oli ülereageerimine. Kui kõik, kes
ostavad Kaubamajast emotsioonide ajel 50
euroseid kinkekaarte, saaks need pärast sama lihtsalt samas kassas 50 euro
vastu vahetada, kaoks kaubanduslikul inimeste emotsioonide mõjutamise kunstil,
mida õpetatakse sadades ülikoolides üle maailma, igasugune mõte.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kahjuks aga ei kippunud mitte kõik „massipettusesse“ (huvitaval
kombel ei olnud keegi 14st kurdist lugenud neile antud materjale ega firma
kodulehte, kuid oli valmis kinkekaartide eest välja laduma müstilisi summasid,
mis võrduvad kurtide poole aasta keskmise palgaga) kaasatud kurdid pöörduma
Lyonessi poole, vaid arvasid, et juristide ja televisooni abiga on neil rohkem
lootust oma juba kulutatud raha tagasi trikitada. Neil oli see õigus, mis meil
kõigil. Kas see ka aitas, näitab juba aeg.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kokkuvõttes: kui keegi pakub teile võimalust saada talvepuid
50% soodsamalt kui ostate korraga puud ära kolmeks talveks korraga nii endale
kui kümnele naabrile, siis mõelge enne tehingut kolm korda. Lootus, et saate
puud naabritele 50%-100% kasuga edasi müüa on ju tore, kuid enne võiks
naabritelt uurida, ega neil juhuslikult oma metsa pole. Kui ostate küttepuud oma vabast rahast, siis
olete saanud hea kauba 30 aastaks ette, kui aga võtate selleks laenu, siis pole
teist viisakas laenu ja intresside tasumise päeval kedagi kolmandat süüdistada.
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
See on ka peamine reegel, mida ükskõik millise soovitusturunduse
süsteemiga ennast sidudes järgida tasuks! Siiski, need, kes on nutikad, teenivad soovitusturundusega varandusi! Warren Buffet ja Donald Trump on ideaalsed näited selle võimalikkusest. Kuid vaja on teha väga palju karmi tööd!<o:p></o:p></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXlDb86sltQSnnKLEQT_B0W_CMJoBjAR59i7m6GqGclJD18bMKkO1oZomJLfsO5xpi45mzOiLz2MSNjcLeI6j0LzyguuoPjrNUaV7cgPqBcRkHzzvBUI0jP03GwHSKuVeipmZmmQKjWCA/s1600/network-marketing-turnover-and-profits-for-2012.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="396" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXlDb86sltQSnnKLEQT_B0W_CMJoBjAR59i7m6GqGclJD18bMKkO1oZomJLfsO5xpi45mzOiLz2MSNjcLeI6j0LzyguuoPjrNUaV7cgPqBcRkHzzvBUI0jP03GwHSKuVeipmZmmQKjWCA/s640/network-marketing-turnover-and-profits-for-2012.jpg" width="640" /></a></div>
</div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-65253845885460985192015-05-18T04:39:00.003-07:002015-05-18T04:39:56.284-07:00Kommunikatsiooniprobleem või vastutustundetu valetamine?<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEij7vU_G7uXoflBAR4tQws8zFVZSwY9fJiqf-5MMIQGRoLzin1o0RUs9OHeGo-JuyOrYdPcWCs09XZc1JF5cAA68wvB0NHXOHlZQPOhEYeJdw4OD3akqSBWCe-yyF2DRgeslfn82aOnjDA/s1600/commproblem2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEij7vU_G7uXoflBAR4tQws8zFVZSwY9fJiqf-5MMIQGRoLzin1o0RUs9OHeGo-JuyOrYdPcWCs09XZc1JF5cAA68wvB0NHXOHlZQPOhEYeJdw4OD3akqSBWCe-yyF2DRgeslfn82aOnjDA/s400/commproblem2.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Meil oli kommunikatsiooniprobleem, teatas endine peaminister
Andrus Ansip pärast seda, kui rahvas oli Reformierakonna eestveetava
valitsuskoalitsiooni nimel käinud välja soovi rahastada oma perede ja väiksesepalgalise rahvaenamuse heaolu
kasvatamist lubanud valmislubadust läbi alkoholi ja kütuseaktsiisi tõstmise
läbi pilvede. Sama kordas ka istuv peamister usinasti järgmisel päeval juba
ametlikult. Ja rahvas ilmutaski rahunemise märke: kui kommunikatsiooniprobleem,
siis kommunikatsiooniprobleem. Hea tunne, et vähemasti ei midagi hullemat!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
See seik pani mind taaskord endalt küsima, mis asi on õieti
see kommunikastiooniprobleem, millega viimasel ajal nõnda sagedasti erinevaid
avalikke äpardusi õigustatakse. Või vähemasti välja vabandada püütakse. Seda
kõike olukorras, kus antud parteid ümbritseb kümmekond professionaalset
kommunikatsiooninõustajat nii erakonnas, Valitsuse kommunikatsioonibüroos, Riigikogu
kantseleis ja lisaks veel nende käsituses olevad erafirmadest pärit
spinndoktorid. Ja omamoodi huvitav on ka arutleda, kust pärineb selle sõna
maagia, et teda üle huulte libistades õnnestub hullunud rahvahulke suhteliselt kergesti rahustada.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ehk tuleb kellelegi meelde koolides õpitud
kommunikatsioonimudel, mille ühes ääres on sõna lendulaskja ja teises servas
sõnumi vastuvõtja, kelle ülesandeks jäi selle dekodeerimine. Sellise mudeli
pealt on lihtne näidata, et kommunikatsiooniprobleemi peamine olemus saab
seisneda vaid selles, kui keeruliselt, asjatundmatult või väheusutuvalt on sõnum formuleeritud konkreetse
adressaadi jaoks. Ja sellist probleemi saab küllalt lihtsalt ravida, kui
kujutada endale vaid paremini ette, mida kuulaja ootab, kuidas mõtleb ja mil
moel kuuldut tõlgendab. Või millised
sammud peaks koos sõnumiga välja käidama, et jutt usaldust ärataks. Mõistagi on
olulised ka aeg ja koht, kommunikatsioonikanali õige valimine ja sõnumi kordumiste
piisav arv.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Nagu näiteks targad suhteajakirjad õpetavad, ei piisa abielumehepoolse
armastuseavaldusena hommikust õhtuni töörabamisest, abiks on ka hellad sõnad,
lilled ja naisele võimaldatav vaba aeg.
Neid kõiki asju annab aga kommunikatsiooni parendamisega lihvida senikaua,
kuni mees armukesega vahele jääb. Pärast seda pole probleemi keskmeks enam kommunikatsioon,
mida üleselgitamistega parandada annaks. Pigem muudab nn kommunikatsiooniprobleemi
ravimine, mille käigus mees soovib naisele „kõik ära selgitada“ sageli asja
vaid hullemaks. Abi ei pruugi olla isegi suurele ringristmikule paigaldatud ahastust
väljendavatest „ma armastan sind, Maria“ stiilis hiigelplakatitest.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Olen kommunikasiooni alal nõustanud nii erakondi,
ettevõtteid kui eraisikuid, kokku ligi 20 aastat. Ja ma pole olnud üksi: suhtekorraldajaid,
kommunikatsioonieksperte, õppejõude jm sellel alal higipull otsaees kündnud
asjatundjaid on Eestis kümneid ja isegi sadu! Kahetsusega tuleb tunnistada, et
meie töö on olnud siiski väheviljakas, sest nn diagnoosipanemisega on meil
ikkagi veel essisti. Kui aga panna vale diagnoos, siis pole ka võimalik
patsienti ravida.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kuigi laiemalt mõeldes on kommunikatsioonil ju oma osa täita
igasuguste probleemide lahendamisel, on oluline mõista, et kui üks asi on
diagnoositud kommunikatsiooniprobleemina, viitab see otseselt ja primaarselt
vajadusele seda läbi oskuslikuma suhtlemise ravida. Tuleb mõista, et igat negatiivset sõnumit
(näiteks õllehinna tõusu) pole võimalik muuta masside seas positiivseks. Või
vähemasti pole seda võimalik lühikese aja ja olematu rahalise eelarvega. Ja
päris kindlasti pole seda võimalik teha läbi usaldamatust sisendava
isikuteringi.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kommunikatsiooniprobleemiks ei saa minu hinnagul pidada näiteks
olukorda, kus üks või teine poliitik, hambapasta või juuksuritöökoda ei suuda
oma tuntust või populaarsust valmisvändatud reklaamklipiga karvavõrdki
suurendada, kuna meediaostuks pole lihtsalt raha. Kaks –kolm raadioreklaami ja
2-3 lehekuulutust on ilmselgelt mahavisatud raha, mida ei märka peaaegu mitte
keegi. Kahjuks ei piisa ka 2-3 kolmest näitamisest teles nn praimtaimis. Nende
juhtumite diagnoos on rahapuudus, mida saab ravida vaid laenu võttes või rohkem
teenides. Kuio kas te teate kui paljud ettevõtjad arvavad ise, et neil on just
nimelt kommunikatsiooniprobleem. Ja nad teevad uue ja huvitavama klipi......<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
On selge, et diagnoosipanemise oskamatuse all ei kannata
vaid Reformierakond või erakonnad laiemalt. Minu praktikas on mul tulnud sageli
tegemist teha ettevõtetega, kes arvavad, et reklaam ja suhtekorraldus on
piltlikult öeldes sitast saia tegemine. Mida rohkem antud arusaam inimestes
levib, seda enam kipuvad nad siiralt uskuma, et nad võivad toota ja genereerida
ükskõik mida, sest kusagil elavad kommunikatsioonivõlurid, kes selle ikka
aitavad atraktiivseks muuta ja maha müüa. Ja sellise mõtlemise pahupoolele
tuleb kanda kindlasti ka tema mõju üldisele mõtete kvaliteedile – kui sa usud,
et sul on olemas oma geniaalne musta valgeks rääkiv suhtekorraldaja, siis kipud
ka arvama, et võid ilma suurema pingutuseta seljatada kasvõi vanakuradi enda. Rumalavõitu tarbijast rääkimata. Ja eriti
täbar lugu on nende ettevõtjatega, kes pärast mitmekordset läbikukkumist bisnisis
asuvad samu veendumusi katsetama riigitüüri etteotsa pürgides.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Veel näiteid elust enesest. Näiteks tuleb Eesti ettevõte
turule uudse mobiiltelefoni prototüübiga, millega unistab vallutada kogu
maailma. Ta panustab maailma ühes tihedamaima konkurentsiga valdkonnas tootearendusse
25 000 eurot, lisaks null eurot turuanalüüsile ja 500 eurot reklaamile
ning saab oma kõigile arusaamatu vidinatüki omahinnaks turuhinnast umbes seitse korda suurema arvu. Kuid start-up arendaja
arvates pole see ju probleem, sest ta
teab lahendust: kui pakkuda pr-mehele
1500 eurot, küllap siis too lahendab suurest unistusest ainsana eraldava kommunikatsiooniprobleemi.
No tee midagi, et rahvas meie telefonidele tormi hakkaks jooksma, lahenda see
kommunikatsiooniprobleem!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Aga vat ei lahenda, sest asi pole kommunikatsioonis, vaid konkurentsitult
mõttetus tootes! <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Tulles tagasi küsimuse juurde, kas siis tänase
valituskoalitsiooni puhul vastumeelsust tekitanud aktsiisitõusude näol oli
tegemist kommunikatsiooniprobleemiga või mitte, tuleks astuda mõned sammud
tagasi ja küsida, kas ja mida oleks parem selgitamine andnud. Ma kipun arvama,
et kui mitte intellektuaalselt, siis vähemasti tunnetuslikult pole rahvas
valdavas enamuses loll. Nn aktsiisiprobleem sai ju alguse sellest, et valimistel
kandideerinud parteidel oli vaja eristuda suurte ja kõlavate lubadustega, nii
mindigi kergema vastupanu teed: kuna midagi paremat lubada ei osatud, lubati
eri valijagruppidele anda raha. Nende endi raha. Samas hoiduti valmisdebattide
ajal igati selgitustest, millisest valija taskust see raha võetakse. <b>See ei olnud kommunikatsiooniline viga,
vaid teadlik ja valimisvõidu nimel rakendatud kommunikatsioonitaktika</b>. Mõni
võis seda pidada ka teadlikuks valetamiseks. Edasi nägi taktika ilmselt ette, et
katteallikate detailset arutelu pole hea rahva ette tuua, sest siis tapetaks
peamised katteallikad avaliku kriitika kaudu juba liiga varases etapis sootuks
ja see muudaks koalitsioonil oma „ülioluliste valmislubaduste elluviimise“
ilmvõimatuks. Kui siis lõpuks aktsiisitõusudest teatati, püüti neist jätta
mulje kui kõigi partnerite ühisest kaalutletud otsustest, et vahendada rahva
pahameelenoolte lendumist üksnes juhterakonna pehmesse kohta. Ja selleks, et ka
otsuses oleks väike ventiil, käidi algul välja utoopilised maksimumaktsiisid,
mida seejärel varem kokkulepitud kommunikatsioonitaktika osana osavalt ajatati.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kui nüüd küsida, kas tegu oli kommunikatsiooniprobleemiga,
mida oleks päästnud rahva pahameeletormist oskuslikum selgitamine, siis on vastus
kindel ei. Probleem on hoopiski peidus meie valimistes, kus paratamatusena
tuleb püünele pääsemise nimel olla valmis suurte riskide võtmiseks ehk rahvale
puru silma ajamisest. Kuna see on korduvalt läbiproovitud mehhanism, siis on ka
eelnevalt teada, mil moel hilisemad vastuolud ületada. Parem kommunikatsioon
antud valdkonnas ei saa kunagi tähendama ausamat, läbipaistvamat ja
vastutustundelisemat rahvast kaasavat kommunikatsiooni. Viimasel juhul tuleks
juba alguses tunnistada, et valimistele minnakse kaotama.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Seega paneksin mina sellele pahameeletormi vallandanud
probleemile sootuks teistsuguse diagnoosi: võimulepürgijate puudulikud või sootuks
puuduvad ideed, mida jätkuvalt kompenseeritakse ilma piisava analüüsita maksumaksjate
taskute segipööramisega ning mida omakorda toetab meie valimissüsteemi puudulikkus, mis võimaldab
avalikult ja ilma vastutuseta rahvale valetada.<o:p></o:p></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfVjmZ35FZKpiOfqvIBEPoA6aAPF6_AFS8fInUeSQWRZGIRqK-RyBkRYp1bJ1QUaTAmPqj_cNFiMgibp0H4vRRqVhGnHNIeipIWnLMonH3KuvVTzAnQCq5ZR0oNWkWq4ansK5e_VgJbyQ/s1600/commproblem.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfVjmZ35FZKpiOfqvIBEPoA6aAPF6_AFS8fInUeSQWRZGIRqK-RyBkRYp1bJ1QUaTAmPqj_cNFiMgibp0H4vRRqVhGnHNIeipIWnLMonH3KuvVTzAnQCq5ZR0oNWkWq4ansK5e_VgJbyQ/s400/commproblem.jpg" width="325" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kes veel aru ei saanud, neile selgitan veel ühe maalähedast
paralleeli kasutades: kui isa lubab lastele, et kui nad lõpetavad õppeaasta
heade hinnetega, siis sõidetakse reisile Legolandi, siis on see tore ja
motiveeriv lubadus. Kui aga isa jätab ütlemata, et selle sõidu hinnaks on kõigi
laste mänguasjade, ja jalgrataste hilisem mahamüümine, et reisiks võetud sms-laenu
tagasi maksta, siis ei ole see enam kommunikatsiooniprobleem. Seda enam, kui
peaks selguma, et üle poole võetud laenust mängis isa tegelikult maha kasiinos
ja nüüd tuleb lastel loobuda koos sõpradega õues ratastel rallimisest. See on
vastutustundetus, mitte oskamatus oma püüdlusi selgitada.<o:p></o:p></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
Niisiis, tahtmata olla dotseeriv, kordan üle: suurem osa
kommunikatsiooniprobleemidena näidatud arusaamatusi ei lähtu mitte kehvast
kommunikatsioonist vaid pakutavate ideede ja kaupade ilmselgest
ebaatraktiivusest, mis nõuab kommunikatsioonistrateegias salgamist, valetamist,
ülepaisutamist, jms. Kui aga rahvas pärast seda vaid rahulolematust või
ükskõiksust väljendab, siis tasuks kommunikatsiooniekspertide asemel pöörduda
selgeltnägijate ja mustkunstnike manu. Rahvale, kes aga moodsa sõnamängu kõiki
aspekte ei pruugi haarata, piisab tõepoolest täiesti, kui ütlete, et olete oma
veast aru saanud ja selleks olla kommunikatsiooniprobleem. Just hoomamatu kuid
moodsa ja kõrgelennulise kõlaga sõna muutubki maagiliseks ja paraku ka üha univeraalsemalt
kasutatavaks pea iga haigusilmingu puhul. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Olgem ettevaatlikud!<o:p></o:p></div>
</div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-88167651725424792782015-01-14T02:44:00.003-08:002015-01-15T00:00:55.490-08:00Meil kõigil on õigus tappa<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal">
Vaatamata veidi provotseerivale pealkirjale ei kutsu ma
siinkohal kedagi kaigast tõstma ega püssi haarama. Pigem püüaksin mõtiskleda,
miks ma ei toeta üleüldist hullust selle Prantsuse koomiksilehe kaitseks. Pigem
vastupidi.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kunagi Äripäevas noore ajakirjanikuna töötades kuulsin
sageli, kuidas mu armasad varastes kahekümnendates naiskolleegid üksteist välja
sööma kutsudes hõikasid umbes-täpselt nii: „vanamutid, lähme“. Proovisin paaril korral neid omavahel olles sama
terminiga kõnetada, kuid põrkusin ootamatult tahtmatule solvumisele. Neile ei
mahtunud kuidagi pähe, et mina, nende privaatsõpruskonna väline inimene julgen
nende suhtes kasutada sellist alandavat terminit. Mis siis, et oli aru saada,
et püüdsin omast arust nalja teha. Loomulikult lõpetasin, kuid jätsin ka
meelde, et isegi juhul, kui inimene enda üle ise ironiseerib, pole teistel seda
õigust. Mitte sõnavabaduse vaid inimliku lugupidamise vaatevinklist. Kodurahu
huvides.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Esivanemate usk kallim kui elu</b></div>
<div class="MsoNormal">
Ma ei tea, kuidas teie peres, kuid meil on nii, et kui mina
oma naist koduseinte vahel paksmaoks sõiman ja tema mind idioodiks, siis pole
hullu. Kõik muutub aga kohe, kui keegi peaks tulema tänaval ligi või kirjutama
lehes minu naise kohta midagi sellist. Uskuge, teil tuleb minuga tõsine
jutuajamine. Kui aga keegi arvab, et ta võib mind minu naise kuuldes
naeruvääristada, siis ei julge ma garanteerida, et too tüüp kohe vastu hambaid
ei saa ning pärast veel oma autost või vähemasti nende rehvidest lähiajal ilma
ei jää. Lihtsalt mu naine on teist temperamenti, aser. Tal tõuseb veri pähe
kiiremini kui keegi oma lause lõpetada on jõudnud. Aseritega ei saa autunde
solvamisest midagi palju hullemat korda
saata. Kusjuures eriti innukalt kaitstakse mitte ennast, vaid inimesi, kes on
sulle kallid.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kuigi olen ise kirstlane, eelistab mu naine siiski oma
esivanemate religiooni ja meil on kodus selles osas täielik
teineteisemõistmine. Peame vastastikku lugu üksteise tõekspidamistest ja
väärtusest. Õnneks pole ta usuhull nagu mina, ega taipa islamist suurt. Pigem seovad teda sellega tuttavad inimesed, meeldiv muusika ja riietusstiil, teadmine, et
kõik tema esivanemad kandsid samu väärtusi. Just see muudab need tradistioonid
talle armsaks. Kui ma kunagi arvaksin, et võin kodus tema esivanemate
religiooni või tunnete üle ironiseerida, poleks mul mingitki lootust, et ta
minuga nelipühikirikusse kaasa tuleks. Seni õnneks ta käib kaasas ja leiab ka
sealt endale mõtteainest. Kui ma peaks aga võtma ette naise regulaarse
tänitamise, laguneks meie pere nädalaga ja hinge jääksid sügavad haavad
aastakümneteks.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kas kuritarvitatud sõnavabadus võivad olla võrdsed tapmisega?</b></div>
<div class="MsoNormal">
Targad meie ümber räägivad sõnavabaduse ülemuslikkusest ja
ei paista aru saavat, et igasuguse vabadusega kaaneb alati vastutus. Kui me
lapsevanematena oma lapsed iseseisvalt õue lubame ja neile vabaduse oma vaba
aega ise planeerida anname, siis eeldame, et nad seda vabadust ei kuritarvita: kasse
ei piina, naabrinaiselt kommi ei varasta ja koolis õpetajat roppustega üle ei
vala. Me usaldame neile vabaduse koos vastutusega. Midagi sarnast kujutan ka
ette sõnavabaduse puhul: me võime seda kuritarvitada, kuid siis peame ka olema
valmis karistuseks. Nagu juhtus Prantsusmaal.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Üleüldse meenutan kooliskäinud inimesena, et sõnavabaduse idee
mõte pole kunagi seisnenud selles, et sõnadega üksteist tümitada, alandada või
narrida. See oli vist ikka pigem mõeldud selleks, et keegi meid oma domineeriva
arvamusega allasuruda ei saaks. Sõna on kahe teraga mõõk, sageli teravam ja valusam kui päris relv.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Me siin läänes peame inimese elu viimased pool sajandit
sedavõrd pühak, et pole olemas kuritegu, mis selle võtmist õigustaks. Kuid
mitte nii kaua aega tagasi oli kõik veel vastupidi: solvamine tähendas aumeeste
duelli, kus eeldati vähemasti ühte surma. Mul pole küll andmeid, kuid
millegipärast arvan, et ka tänases maailmas on seitsmest miljardist inimesest
vähemasti 5 miljardit valmis oma elust loobuma mingite suuremate ideaalide või
väärtuste nimel. Paljudele on see nende pere, kuid veelgi rohkematel seisavad
esivanemate traditsioonid ja sealt pärinevad uskumused perest kõrgemal. Mingi
osa pole mitte üksnes valmis ise surema, vaid on valmis ka ka tapma neid, kes
ohustavad nende identiteedi, maailmapilti. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Lääs kui kollektiivne mõrvar</b></div>
<div class="MsoNormal">
Imestada pole siin tegelikult midagi, sest ka läänes oleme
me inimõiguste ülistamise osas alles poolel teel. Meiegi ei saa oma
tõekspidamisi kaitsta ilma tapmata. Ma räägin ennekõike riigi kaitsmise
kontseptsioonist, mis annab meile justkui õiguse mõnuga tappa kõiki nende emade
lapsi, kes juhtumisi on sündinud naaberriigis, mille napakas võimuanhe liider
on otsustanud meie kodumaad rünnata ning on selleks tarbeks mobiliseerinud
kõigi oma riigi emade pojad. Selleks, et
kristliku moraaliga lääs ei satuks päris vastuollu piibli kümne käsuga, oleme
eristamas sõnu „tapma“ ja „mõrvama“. Et enda kaitseks tappa tohib aga mõrvata
mitte.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kuid tegelikult käitub ka lääs siiski kollektiivse mõrvarina,
iseasi, et pole kedagi, kes tema üle kohut suudaks mõista. Pean silmas neid
paljusid operatsioone, kus ka Eesti emade pojad uhkelt kaasa löövad ja ennast
kahurilihaks ei häbene sättida. Need mõrvad pole enam ammu suunatud meie
kodumaad rünnanud naaberriigi sõdurite vastu ega kvalifitseeru riigikaitsena.
Nende õigustamiseks on loodud uus kontseptsioon: ennetav rünnak meie väärtusi
(demokraatia, sõnavabadus, naiste
õigused, jms) ohustavate reziimide vastu. Ja nii me siis tapame ja mõrvamegi
uhkelt Afganistaanis, Iraagis, Liibüas inimesi, kes pole meile kunagi midagi
kurja teinud ega seda ka tõestatavalt plaaninud. Üksnes seetõttu, et nad võivad õõnestada
meie väärtusi.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kui küsida, miks ühtedel on õigus ironiseerida teiste
pühadel tunnetel, mida nood teised sageli elust kõrgemalt väärtustavad,
selgitame seda sõnavabaduse kontseptsiooniga. Kui aga on vaja kaitsta sedasama
sõnavabadust, oleme valmis haarama relva ja saatma silmapilgutamata teise ilma
tuhandeid süütuid inimesi, kelle ainus süü on olla sündinud teistsuguste
uskumustega paigas sellesama päikese all. Huvitav, milline on siis nende õigus
oma väärtusi kaitsta ja kuidas nad seda tegema peaks?<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Ma olen seda meelt, et seni, kuni keegi võtab endale õiguse
solvata ja tappa, on seesama moraalne õigus olemas ka neil, keda solvatakse ja
tapetakse. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Loomulikult pole see lahendus rahu ega teineteisemõistmise poole,
kuid vähemasti on see võimalus ja õigus olemas kõigil meil. Jah, meil kõigil on
õigus tappa. Ja ka selle eest vastutada vastavalt seadustele. Kui seda mõistame,
siis saame ehk aru, kui hapras maailmas me tegelikult elame. Ja siis võiksime
endilt küsida, kas ikka on mõistlik kedagi liigselt ärritada. ISIS
islamiriigina on üheselt läänemaailma enda tegude vili, meie karistus.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Paulus: ärgem pahandagem teisiti uskujaid</b></div>
<div class="MsoNormal">
Piiblis uues testamendis kirjutab apostel Paulus ühest
põhimõttest, mille mõistmine aitaks meil luua oluliselt harmoonilisemat maailma, kui sõnavabaduse nimel loosungitega lehvitamine. See on empaatiavõime. Paulus
kirjutab 2000 aastat tagasi juutidele, et kuigi lihasöömine ei rüveta inimest ja on seetõttu OK vaatamata sellele, et paljud neist usuvad siiski vastupidist ja väldivad liha. Ta nimetab neid inimesi usus veel lapsukesteks,
kes ei suuda iseseisvalt mõelda ja kipuvad iga seadusetähte kõige rangemalt
kohaldama. Kuid Paulus ei asu neid nõrgukesi mitte laitma, ümber veenma ega ka
mõnitama, vaid ütleb kuldsed sõnad: et neid inimesi mitte pahandada, ega nende
usku mitte kõigutada, ei söö ka tema nendega
koos olles kunagi liha.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Just sedasama mõistmist soovitan meile kõigile enne kui asume
praktiseerima oma õigusi.<o:p></o:p></div>
Ikka kodurahu huvides.<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
</div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-15830627880060431662015-01-07T02:52:00.002-08:002015-01-07T03:10:29.186-08:00Ära usu hundi juttu ehk 25 küsimust, mida Riigikokku pürgijatelt küsida tasuks<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCuaAtahuh8hU6zoIQ7gj5KyoZobpJVz9uIdUer9jjHnJLXwGw2rTG2RnUiuXINWd2mY0Z5ke1LSvn2i4b0OgBeoHHkAT3wXGZb5LN89R7ifosuRQFk5Z8YO-Pboahj4jYU_3d6MB7mi0/s1600/_PRI0388.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCuaAtahuh8hU6zoIQ7gj5KyoZobpJVz9uIdUer9jjHnJLXwGw2rTG2RnUiuXINWd2mY0Z5ke1LSvn2i4b0OgBeoHHkAT3wXGZb5LN89R7ifosuRQFk5Z8YO-Pboahj4jYU_3d6MB7mi0/s1600/_PRI0388.jpg" height="425" width="640" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Asjaolu, et meie riigis kehtib demokraatlik kord ja iga kodanik
saab osaleda riigivõimu juurde püüdlejate valimises, ei tähenda veel kaugeltki
seda, et valituks osutunud inimestel koos või eraldiseisvalt midagi kasulikku
Eesti riigile pakkuda oleks. Kui suuvärk, näolapp, kõrge enesehinnang ja
sellele vastav palgasoov välja arvata. Tark valija ei huvitu mitte
vaegnägijatele suunatud reklaamidest tänavapildis ega loosungist, mis
edasi-tagasi lubab viia, vaid püüab välja selgitada, mida kandidaadid
tegelikult elust taipavad ja kui kompetsentsed on nad Riigikogu saalis üldse
kätt tõstma. Tõsi, sõkalde seas võib vabalt leiduda ka teri, kuid nende
väljasõelumise tööd peab iga valija kahjuks iseseisvalt tegema. Esitan siinkohal
mõned kontrollküsimused, mida võiksite ise oma lemmikutelt küsida. (Võimalusel hilisel ajal pimedas metsatukas näost näkku gestaapo
taskulamp neile näkku suunatult.) Olen küsimused liigitanud nii, et nene abil
saaks selgamaks nii kandideerimise tegelik motiiv, inimese isiklik agenda või
selle puudumine ja tema taiplikkus. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpFirst">
<b>MOTIIVID/AUSUS<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->1.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Kas olete
kundagi annetanud raha oma erakonna jaoks? Kunas viimati ja mis summa?</b> Kui
seda pole tehud või on tegu marginaalse summaga, siis on see esimene indikaator,
et tegelikult on sel inimesel sellest erakonnast ja tema eesmärkidest rahva
keeli savi ning huvi hoopis mujal peidus.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->2.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Kas oled
kunagi annetanud raha või teinud midagi head inimestele, keda pead täna oma
valijateks?</b> Siit peaks selguma, kas sinu kandidaat on põhimõteteta ühepäevaliblikas, või on ta juba pikemalt kellegi või millegi pärast südant valutanud.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->3.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Milline
oleks teie palgahüpe riigikokku pääsemisel?</b> Mida suurem on see hüpe, seda
suurem tõenäosus, et üksnes palga pärast seda ette võetud saigi. Mina soovitaks
eelistada neid inimesi, kes riigikokku minnes palgas ei võida, pigem kaotavad.
Kui aga hüpe on üle 2x, võite üsna kindlalt arvata, et kõik ilus jutt täidab
vaid materiaalset huvi.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->4.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Millised
on kolm suurimat ohvrit, mida peate seoses Riigikogusse asumisega tooma?</b>
Elu on näidanud, et tõeliselt suuri muutusi on ühiskonnas valmis läbi suruma
inimesed, kes on selle nimel ka valmis kaotama. Kasvõi hea ja stabiilse senise
töö. Isegi kui midagi kaotada pole, oskab tark kandidaat need kohad leida ja
sõnastada.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="margin-left: 18.0pt; mso-add-space: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->5.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Kas olete
kunagi algusest lõpuni läbi lugenud oma partei põhikirja ja teate, mille
poolest erineb see konkureerivate erakondade omast?</b> See on aususe
kontrollküsimus. Kui keegi väidab end seda lugenud olevat, siis küsige kohe,
mis talle seal ei meeldinud. Kui kõik meeldis, siis 100% tõenäossega ta seda
lugenud pole või on lihtsalt loll.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->6.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Nimetaga
vähemasti 3 moraalset vääratust või professionaalset eksimust, milliste korral peate
vajalikuks parteist ja riigikogust vabatahtlikult tagasi astuda?</b> Nonii. Ma
tean, et Eestis pole kombeks võimul olles kunagi millegi eest vastutust võtta.
Aga eeldades, et uued kandideerijad on ehk vähemasti alguses rikkumatumad, tuleks
neile anda võimalus need aspektid sõnastada. Kui vastuseks kõlab vaikus, siis
võite aga olla kindlad, et nad on nõus vaikides maha müüma nii riigi kui selle
elanikud, peaasi, et nende palk jookseb.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->7.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Kas
oleksite valmis tegema Riigikogu tööd oma tänase palgataseme juures, annetades
ülejäänud sissetuleku lepingulistel alustel igakuiselt reaalsetele
abivajajatele?</b> See on üks olulisemaid küsimusi, mis peaks andma selgust,
mis motiivid antud isikut tegelikult kannustavad. Väärikat palka tahab iga
töömees, kuid rahamaius ja tööle pühendumus ei ole kahjuks sünonüümid?<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->8.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Kas teile
on erakonnaga liitumise või riigikokku kandideerimise eest kunagi midagi
lubatud?</b> Ka see on aususe kontrollküsimus. Kui vastus pole 1 sek jooksul
saabuv veenev „ei“, siis pigem kahtlustage „jahhi“. Ja need, kellele midagi
lubatud on, peaks ka julgema öelda, mida. Vastasel juhul anname me hääle
võib-olla millegi sootuks kriminaalse elluviimiseks. Näiteks mõni kõrge
ametikoht, kuhu saab määrata ilma konkursita ja mis on segeli kõike muud kui
riigi arengu ja elanike huvides.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
<b>AGENDA</b><o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->9.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Millises
küsimuses on teil erakonnaga erinev arvamus, mida julgete ka avalikult
tõstatada?</b> Me kõik teame, et 99% partei liikmetest võivad silmapilgutamata
tantsida võõra muusika järgi isegi siis, kui oma enda ettekujutus sootuks
vastupidine. Kui inimene ei suuda oma partei puhul tuua välja enda
tõekspidamiste/arvamustega erinevaid seisukohti, siis on üsna tõenäoline, et ta
pole kunagi erakonna asjadesse süvenenudki. Või siis pole tal endal üldse
mingit arvamust enamuse asjade kohta. Viimasel juhul sobibki ta vaid
statistiks.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->10.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Mis on
teie isiklik agenda Riigikogus ehk mille eest ja miks soovite seista
maksku-mis-maksab põhimõttel?</b> Kui kuuldud teemad tunduvad tõsised ja mitte
pseudod, siis jääb vaid hinnata, kas need kattuvad ka antud erakonna liidrite
seisukohatadega. Mida suurem on vastuolu, seda mõttetum on antud isiku poolt
hääle andmine (vt. Asmer vs Reform venelastele viisavabaduse andmise küsimuses)<b> </b><o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->11.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Milles
tahaksite senistele riigikogu liimetele olla isiklikuks eeskujuks?</b> Kas
oleksite näiteks valmis loobuma 50% ulatuses kuluhüvitistest? Või olema
eeskujuks Riigikogu tööst osavõtmise aktiivsuse või eelnõude algatamisega? Kas
kinnitate seda ka kirjalikult? Põhimõtteliselt saab selle küsumisega teada vaid
seda, kas antud kandidaat omab isiklikku läbimõeldud pühendumust rahva
teenimesel või mitte. Kui ta milleski eesjukuks olla ei taha, võite ta kohe
maha kanda.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
<b>TAIP/TÖÖKUS</b><o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->12.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Kes teie
senistest tööandjatest on andnud/andmas teile soovituse Riigikokku
kandideerimiseks?</b> Me teame, et kõige pearimini oskavad meie tööoskust ja
eesmärgile pühendumist hinnata senised ülemused. Kui nende seas pole kedagi,
kes antud inimest Riigikokku soovitaks, siis võiks ka enda hääle osas hetke
kahelda.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->13.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Mis on
need kolm põhilist maailmavaatelist seisukohta, mida kaitseb teie partei ja mis
ühtivad teie maailmavaatega?</b> (mitte segi ajada valimislubadustega). Nagu
näitab praktika, ei tea erakondades kandideerijad suurt ei oma parteist ega ka
teistest erakondadest ja nende jaoks pole sellel kõigel ka sisulist tähtsust,
kuna niikuinii saadakse palk kätte kontori dikteerimise järgi hääletades. Kui
aga leiate kandidaadi, kes suudab need sarnasused sõnastada, siis vähemasti
pole tegu kõige laisema inimesega.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->14.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Milliste
muredega, millise sissetulekuga ja millise haridustasemaga inimesi peate oma
valijateks ja mis on teie konkreetne lubadus neile?</b> Vahel on lihtsalt tore
teada, kas inimene üldse ette kujutab, kellele ta sümpatiseerib ja miks. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->15.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Kes on
teie arvates 3 eeskujulikumat poliitikut väljaspool teie erakonda? Miks?</b> Inimene,
kes ei suuda näha voorusi konkurentides, ei suuda kaugeltki näha vigu endas ja
oma meeskonnas. Selline inimene ei sobi isegi mitte kirjakandjaks.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->16.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Milline
on elus saadud tarkusetera, mida soovite kindlasti Riigikokku kaasa võtta ja
seda ka oma erakonnakaaslastele õpetada/eeskujuks tuua?</b> Jällegi võimalus
hinnata seda, kui tõsiselt antud kandidaat oma kandideerimist võtab ja oma
isiklike tõekspidamiste taustal analüüsinud on. Kui tarkusetera pole, siis pole
ka mingit positiivset agendat ja seda kohta võib sama hästi soendada mõni
vabakäiguvang.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->17.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Milline
on teie suurim voorus, mis eristab teid teistest poliitikutest ja muudest
inimestest ning annab moraalse õiguse rahva esindajaks hakata?</b> See on valus küsimus aga ilma ei saa. Kui
inimene ei tea, miks ja milles ta teistest eetilisem võiks olla, siis vaevalt,
et ta ka eetilisemaks kujuneb.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->18.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Millised
teie professionaalsetest kompetentsidest aitavad teil neil oma agendas
püstitatud eesmärke praktiliselt saavutada?</b> Kes ei näe endal praktilisi
oskusi/teadmisi, mida riigikogus rakendada, sellest saab kahtelmata sooja koha
äraraiskaja.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->19.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Nimetage
vähemalt 2 juhtimisviga, mida olete märganud praeguses riigijuhtimises ja 2 viga
oma erakonna juhtimises?</b> Miks just juhtimisviga? Sest ainult juhtimisvigade
mõistmisel on võimalik ülevalt poolt midagi muutma hakata. Kui vigu pole
märgatud, siis on antud inimene veel täiesti ebaküps võimu juures töötama.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->20.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Nimetage 5
konkreetst inimest, kes teie kandidatuuri toetavad ja kes pole teie pere
liikmed, sõbrad ega poliitikas osalejad?</b> Kui need inimesed on tõesti olemas
ja neil on telefoninumber ja nendele saab ka helistada ning küsida „miks“, siis
võite vähemasti kindlad olla, et antud kandidaat on näinud vaeva ja tajub ka
vastutust oma edasises töös.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->21.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Kui palju
on teie hinnagul neid inimesi, keda esindate? </b>kõik me õime väita, et
esindame olulist osa ühiskonnast, kuid kuni me ei tea, kui palju on neid
inimesi ja kuidas seda numbrit arvutada, niikaua ei saa me ka olla kindlad, et
me üldse kedagi esindame.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->22.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Kuidas
näete, et saate praktikas neile kasulik olla ilma riigieelarvest lisaraha
andmata? </b>Paljusid muresid saab ühiskonnas lahendada regulatsioonidega,
ümberkujundamisega, teadvustamiskampaaniatega, jne, aga inimesed, kes pole
tegelikult kunagi teemasse süvenenud, kipuvad alati arvama, et probleemide
lahendamine seisab lisaraha taga. Aga seda lisaraha ei pruugi tulla, sest
riigikassa pole kummist, ja nii jääbki teie kandidaat vaid tühipaljaks
lubajaks-unistajaks, kellest pole kasu ei riigile ega teile ja kes pärast vaid
käsi laiutades teatab: küsisime, aga ei antud. Kui see nn küsimine on antud
kandidaadi ainus võimekus, siis pole tal midagi teha Riigikogus.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->23.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Nimeta
vähemasti 2 asja, mis on mõnes teises riigis korraldatd paremini kui Eestis ja
mida me võiks julgelt üle võtta, et oma majandust/kultuuri, vm valdkonda
tugevdada?</b> See on silmaringi küsimus. Inimest, kellel pole silmaringi, on
ääretult lihtne igasugu rumalate plaanidega lollitada.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->24.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Kust
tuleb raha?</b> Ärge arvake, et see on liiga lihtne küsmus. Minu kunagistest
õpilastest mitmes eliitkooli gümnaasiumi lõpuklassis arvas ligi 80% et raha
tuleb pangast, riigilt või tööandjalt. Kust see aga sinna saab, teadis vaid
igas klassis 1-2 noort. Kui teie kandidaat sama tark on, siis palun, väga
palun: saatke ta koju või kooli.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]-->25.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]--><b>Kuidas
saavutada Eestis kõrgemat produktiivsust ja palgakasvu?</b> See on teema, mida
sageli jutuks võetakse, kuid millele vastust ei teata. Kui ka teie kandidaat
siin loogilist vastust ei oma, (olgu selleks siis kiiremad käteliigutused kui
hiinlastel vm), on karta, et temast konkreetsel palgatõusu juhul ka mingit
kaasarääkijat pole. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast">
<br /></div>
<span style="font-family: "Calibri","sans-serif"; font-size: 11.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-theme-font: minor-latin; mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin; mso-hansi-theme-font: minor-latin;">Häid eelseisvaid kahtlustavaid jutuajamisi!</span></div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-9031600841776125622014-08-27T05:28:00.002-07:002014-08-27T05:28:37.031-07:00Kas pühapäevakool suudab Putinit ohjeldada?<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPa7LyD5UFHg1T-lujscMDEPzDt51rJfmXEQF5MDugKH4_n5o2pIPVQcq3yfChdWXVuxGqMyvfGwpGh8H78FHwQsclkScbnKhVZttzkK3ANpKkzlogkilr1ZnpNzaSGbtKPSmjTDzYLPs/s1600/obama-putin-1200.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPa7LyD5UFHg1T-lujscMDEPzDt51rJfmXEQF5MDugKH4_n5o2pIPVQcq3yfChdWXVuxGqMyvfGwpGh8H78FHwQsclkScbnKhVZttzkK3ANpKkzlogkilr1ZnpNzaSGbtKPSmjTDzYLPs/s1600/obama-putin-1200.jpg" height="640" width="480" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Loen ja imestan, et mitte meid ümbritsev heaoluuimas maailm
pole pime, vaid pimedad oleme ka meie ise. Esimene sõjapidamise reegel on oskus
vastast üllatada. Millega üllatab Ukraina, Euroopa või USA Putinit? Õige, mitte
millegagi. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Suhtekorraldajana olen sageli pidanud Eesti ettevõtjaile ja
ametnikele rääkima sellest, et suhtekorraldus ei ole vaid positiivsete sõnumite
väljapaiskamine. Samavõrra oluline relv on must PR, mis tähendab vastase laimamist.
Ja tähendab ka teadlikke valemanöövried meedias. Nagu maleski. Elementaarne. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Loomulikult on teema delikaatne, sest „meil Euroopas“ selliseid võtteid
eetiliseks ei peeta. Mis ei tee aga kuidagi olematuks asjaolu, et näiteks
Venemaa PR-tööstuses annab see sektor vähemasti
50% turumahust. Minu hinnangul, ilma faktideta rääkides. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kui oled turule
tulnud uudsete drazeekommidega ja tahad konkurenti hävitada, saada talle pomm.
Mitte ilmtingimiata päris pomm. Piisab ka sellisest, millega meediaskuu aega
järjest soppa laiali pritsida. Näiteks
osta karp Kalevi drazeekomme ja väida, et neis olnud traat murdis su lapse
hamba. Tee pilt katkisest hambast ja traadist ja paiska sotsiaalmeediasse. Ja
ära jumala eest peatu! Kindlasti tuleb ka ajakirjanikele lekitada info koos
piltidega, et Kalevi kommivabrikus valmistataksegi shololaadidrazee komme
sellises segumasinat meenutavas keerlevas anumas, mille seintest pritsitakse
shokolaadi pählite peale tuhandete pisikeste aukude kaudu ja et traatide
sattumine sinu lapse suhu oli võimalik seekord ja ka tulevikus, sest neid
masinaid saab puhastada vaid traatharjadega. Ja kõik usuvad ning hakkavad hea
ja õigeagse reklaami korral eelistama konkureeriva tehase toodangut.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Iga kord kui <i>black-PR</i>
teema koolitustel tõstatan, tekib saalis
piinlik vaikus, inimestel hakkab nappima õhku ja ühtki asjalikku küsimust ei
tule. Miks? Sest me ei taha sellest üldse mõelda, et nii inetult võib käituda.
Isekeskis järeldan, et inimesed ajavad sassi isikliku eetika ja sõjapidamise
taktika. Mulle vastatakse, et meie oma väärtustest ei tagane, kedagi ei otse
ega tagaselja mustama ei hakka, see pole meile vajalik. Tegelikult on see vaid
ebameeldiv tunne, mis kaasneb sita sees sonkimisega, millest üritatakse vabad
olla. Kuid sõjapidamise reegleid mitte tundmine ei vabasta veel kahjuks
tagajärgedest. Neid, kes sitas sonkida
armastavad, meie ümber kahjuks jagub.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kui palju kordi olen ma pidanud nägema, kuidas üks või teine
inimene, organisatsioon või firma kannatab ja lõpuks väsinult alla annab.
Näiteks meedia risttule ees, mis on 90% vale, kuid mida hoiavad oskuslikult
elus konkurendid, vihavaenlased, jt. Monica Lewinski skandaalist polnud poole
aasta möödudes väsinud mitte üksnes tava-ameeriklased, vaid ka meedia ise, kuid
teatud õigluse ja pühaduse eest võitlevad organisatsioonid seisid veel ka aasta
hiljem tuliselt iga meediakajastuse eest. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Me arvame, et inimestest teevad koletise ajakirjanikud, kuid
uskuge, väga sageli on selle taga kellegi suunatud viha, kättemaksusoov, soov
konkurenti rivist välja lüüa. Meedia täidab vaid tänuväärse selgrootu torumehe
rolli. Tahate kaminameister Ilmari reputatsiooni tööjõuturul hävitada,
kirjutage mõnda loetumasse foorumisse teemapostitus: Kes soovitab Ilmar
Saabast? Seejärel registreerige veel 4-5 kasutajat ja kirjutage iga järgnev
päev üks kommentaar eri nime alt samasse foorumisse. Et kuidas Ilmar teid on
petnud, selline sossepp, kes jätab alguses soliidse mulje, jne. Tulemus? Kes
iganes Ilmarit googeldab, satub esmajoones populaarsesse foorumisse. Ja jutul
lõpp ilma faktideta. See toimub juba ammu kogu maailmas, Eestiski, kuid õnneks
mitte veel massiliselt.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Minu jutu mõte pole aga kaugelti õpetada Eesti äriinimesi
oma eetilisest piiridest välja tulema. Ka mina ei kasuta selliseid võtteid
ühegi inimese vastu isiklikel põhjustel. Kuid ma tahaks hoopiski juhtida mõtte
sellel, kuidas mõtleb Venemaa ja Putin. Nagu me näeme, kasutavad nad
maksimaalselt ära kogu oma kommunikatsiooniarsenali, teevad taktikalisi
pettemanöövreid, valetavad iga päev ausa näoga ja ajavad rahulikult oma asja
maailmas edasi. Nii oskuslikult, et suurem osa vene rahvast arvab siiralt, et
hoopis kogu maailm sõdib nendega ja nad on maailma suurimad kannatajad. Asja
kurb pool on selles, et Lääs oma eetikaga on kahjuks 100% etteaimatav ega
küündi selles sõjas absoluutselt Venemaale vastaseks. Mis mõte on arvestada
vastasega, kelle järgmist 100 käiku sa peast ette tead, sest need on alati
ühesugused?<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Vabandage, eetikajüngrid, kuid sõjas ja armastuses need
reeglid ei kehti: kui tahate omale just seda kaunitari, kes parasjagu juhtub
mõne kõrge riigipeaga abielus olema, tuleb panna käiku kõik oskused, et eelmine
liit purustada ja sellega oma õnnele ja rikkusele tee sillutada. Eksivad need,
kes arvavad, et teiste õnnetusele oma õnne rajada ei saa. Saab küll, tõestust
on meie ümber kuhjaga. Kas ka teavasse saab pärast surma, on iseasi. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Täpselt sama oma ka sõjas. Kui tahame, et Putin hakkaks
mõtlema, peab Lääs esimese asjana õppima ära naeratades valetamise, rikkuma
kõiki enda kehtestatud reegleid ja tegema seda, mida mitte keegi temalt mitte
iilagi ei ootaks. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
Ma tean, et see kõlab paljudele kaose kuulutamisena, kuid
uskuge, paadunud mõrtsukaid pühapäevakooli ja tervislikust salatist
ilmajätmisega eesmärkidest ei võõruta. Immuunsus
on liiga ilmne.<o:p></o:p></div>
</div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-34766900164467480612013-10-22T04:42:00.002-07:002013-10-22T04:42:49.116-07:00Kuidas töötab Savisaare nõiakatel?<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhO1KpS8Varbmssn0qxfDUdZbufgzvQqLTbErr4lGDagidhNzMFciZaPuLceLDhqt3KCVnM-Zgm-WQXo_2nM0Xgxx8ardnEtQyIEHN9LvZSPYdBCe9fiKO-Jl_NG2FFH0bWehrfKiCTDHc/s1600/witchpot2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhO1KpS8Varbmssn0qxfDUdZbufgzvQqLTbErr4lGDagidhNzMFciZaPuLceLDhqt3KCVnM-Zgm-WQXo_2nM0Xgxx8ardnEtQyIEHN9LvZSPYdBCe9fiKO-Jl_NG2FFH0bWehrfKiCTDHc/s640/witchpot2.jpg" /></a></div>
Lugedes pärast valimisi erinevate ekspertide ja poliitikahuviliste kommentaare, jääb silma, et Keskerakonnale ülekaaluka võidu toonud nn vene kaarti püütakse tõlgendada umbes nii, et „kui venelased rohkem eesti meediaruumi nihutada, oleks neil selge, et Savisaar on paha ja kõik teised palju paremad.“ Selliste mõtete edastajad üritavad vaid õigustada oma läbikukkumist, suutmata tegelikult mõista poliitturunduse sügavamaid kihte, kus härra meer oskuslikult kalastab.<br />
<br />
Kuna minu arvates oli Keskerakonna suur edu neil valmistel Tallinnas kergesti ettennustatav, sooviksin kirjeldada, kuidas töötab Savisaare nn nõiakatel, kus ta koos oma meeskonnaga erinevaid poliitturunduse vürtse sisse segades valijaid seebiks keedab.<br />
<br />
Nii nagu igas turundusküsimuses, on ka poliitturunduse peamiseks väljakutseks mõista kahte asja: mis tegurid inimesi konkreetset brändi eelistama paneks ja mis tegurid reaalse müügitehinguni viiks. Valimiste kontekstis tähendab see arusaamist selles, millised tegurid panevad inimesi ühte või teist erakonda või poliitikut eelistama ja millised tegurid sunniks inimesi oma eelistust aktiivselt väljendama.<br />
<br />
Savisaar ja Keskerakond on teistest Eesti erakondadest peajagu üle mitte selles, et nad oskaks jagada õigemaid lubadusi ja suudaksid kokku panna konkurentsitult seksikama valimisprogrammi. Oh ei, programmi ei loe ei nende ega teiste erakondade valijad! Nende jätkuv trump seisneb hoopiski oma valijate ootuste ja hirmude detailses mõistmises ning nende tundmuste targas vormimises toimivaks nõiajoogiks.<br />
<br />
Alustame algusest ehk iga turundusliku nõiajoogi põhikomponendide valikust. Iga organisatsioon, bränd, erakond, vms on seda edukam, mida paremini ta tunneb oma peamist kliendirühma, kes tagab talle 80% kasumist. Keskerakonnale on selleks osaks siinne vene valija. Poliitikas algab kõik nähtaval olemisest, mis kinnistab brändi teiste konkurentide suhtes. Vene inimesed ei hakka kunagi massiliselt lugema venekeelset Postimeest ega vaatama ERRi venekeelseid uudiseid, vaid vaatavad ikka seda telekanalit, kus õitseb igapäevast rasket elu unustama panev glamuur, kus räägitakse nende emakeeles ja kus peategelasteks on neile juba lapsepõlvest tuntud superstaarid.<br />
<br />
Juba väga pikki aastaid on Keskerakondliku nõiajoogi põhikomponendiks iganädalane nähtavalolek oma sihtrühma seas läbi Tallinna linnavalitsuse poolt venelaste lemmikkanalisse PBK ostetud reklaamsaate „Pealinna uudised“, millega on kaasnenud ka privileeg suunata sama kanali muude sõltumatute uudiste vinklit. On ju propaganda esimene reegel, et asjad pole mitte nii, nagu nad on, vadi nii, nagu neid paista lastakse. Mulle seevastu on alati tundunud kummaline, et Vabariigi valitsus, presidendi kantselei või mõni juhtiv partei pole vastukaaluks PBKsse ostnud oma uudisteblokki, et nähtavust konkreetses sihtrühmas tasakaalustada. Passiivsust on põhjendatud küll antud kanali kremlimeelsusega, küll soovimatusega propagandale maksumaksja raha kulutada. Just nagu ei adutaks üldse massikommunikatsiooni tähtsust!<br />
<br />
Kuid iga nõiajook ilma maitsetugevadajateta pole õige nõiajook. Mõistagi pole ka PBK ja marginaalsemad venekeelsed kanalid vaid tribüüniks lugupeetud linnajuhtidest poliitikute nägude tutvustamiseks. Läbi aja on võetud kindel hoiak, et teadlikult vastandatakse end riigis valitsevale võimule, püüdes näida ainsate vene elanikkonna huvide eest seisjatena. Ja need huvid on palju sügavamad kui soov tasuta trollibussis loksuda (isiklikult usun, et tasuta ühistranspordi idee võis hoopiski sündida vahepeal ootamatult populaarseks tõusnud sotside valmiseelse tasalülitamise vajadusest, kuna teatavasti oli nn tasuta transport juba aastaid sotside ja neid toetavate ametiühingute üks lemmikteemasid).<br />
<br />
Eestis elavate venelaste põhimureks on ebakindlus. Hirm selle ees, et nendesse ja nende lastesse suhtutakse kui teisejärgulistesse, hirm selle ees, et neile ei jagu samu õigusi põlisrahvaga, hirm, et nende lapsed ei suuda eesti keelt piisavalt hästi omandada ja võivad jääda hea tööta, jne. Kõige suurem ja alateadlikum hirm on venekeelsel elanikkonnal selle ees, et ühel kenal päeval võidakse neid üldse tänaval ründama hakata, nagu juhtus see pronkssõduri teisaldamise aegu. Mõni kardab koguni riigist väljasaatmist. Ja Savisaar teab, kuidas alateadlikke hirme süvendada....<br />
<br />
Järgmine komponent Savisaare nõiajoogis on teened ja nende osutamisega seotud kustumatud legendid. Tuhanded nn munitsipaalkorterid, mida linn on aidanud rajada Lasnamäel Raadiku tänavale jm Tallinnas, on vägagi tuntav vürts valimisedu tagavas joogis. Korterid, mis pole ju tegelikult üldsegi odavad, kui siiski tsipa soodsamad vabaturul korteri üürimisest, on kõva sõna seetõttu, et nendega käib kaasas alusetu legend, mida keskerakonna valijate seas järjepidevalt levitatakse: neid kortereid saab mõne aja pärast üürnik endale privatiseerida. Selles lootuses ja tänutundes elavad tuhanded lasnamäelased, kellede teleritel või sektsioonikapikestel seisab võidukalt naeratava meeri õnnitluskaart. Tegelikkusest, et korterid pole isegi mitte linna omad, vaid kuuluvad kinnisvara arendajale ja viimast finantseerinud pangale, pole inimestel suurt aimu.<br />
<br />
Kui lisada patta veel kõigi maksumaksjate (ka ühistransporti mitte kasutatava elanikkonna) poolt kaudselt kinni makstav „tasuta ühistransport“ ja uus õigeusukirik, on valmiv jook juba uimastav!<br />
<br />
Kuid ükski nõiajook ei ole päris nõiajook, kui seda iga korda samadest komponentidest või sarnaste annuste kaupa valmistada. Kuigi kellelgi polnud ju kahtlust, et 80-90% venekeelseid tallinlasi on juba varasematest nõiajoogiannustest purjakil, oli nõidade seekordseks põhimureks nende valimisaktiivsuse tõstmine. Keskerakonna 2013 aasta kampaania aluseks oli mõistmine, et kuna seekord pole venelasi kodust välja tulema stimuleerivat pronksööd kusagilt võtta, tuli valmisaktiivsust muude „kunstlike nõiajoogi komponentidega“ maitsestada. Kui valimisaktiivsus oleks venekeelsete seas langenud 20%, olnuks oht opositsiooni kukkuda enam kui reaalne! Sündisid hirmutavad lendlehed, tänavatel verevalamisega ähvardavad valimissaated PBKs, Toompea ümber venitatud „kaitsev“ nõiaring, jpm. Üks lõbusaim seik meenub lasnamäe bussist, kus bussijuht pidas keset sõitu bussi kinni, astus salongi ja teatas murelikul häälel, et „palun valige Savisaart, muidu ma kaotan oma töökoha“.<br />
<br />
Ja oligi nõiajook valmis!<br />
<br />
Ma olen nõus nendega, kes kurdavad, et Savisaare töö vene elanikkonnaga on sedavõrd pikaaegne ja põhjalik, et selle mõju kustutada on väga pikk, raske ja pea võimatu töö. Kuid ma pole nõus, et oponendid poleks saanud lahjendada muid nõiajoogi komponente! Ainus, mida Savisaar kartis, oli vene elanikkonna madal valimisaktiivsus ja eesti elanikkonna kõrge valimisaktiivsus. Kuigi mõnelegi võhikule halenaljaka või suisa idiootse rahapõletamisena tundunud hirmutamistaktika töötas ideaalselt venelaste sohvalt valmiskastide juurde toomisel, ei andnud see Keskerakonnale siiski garantiid, et eestlased veelgi aktiivsemad poleks....<br />
<br />
Savisaare õnneks ei näinud vastane seda kartust läbi. Loogika ütleb, et oponentidel tulnuks kasutada samu relvi: kas stimuleerida kunstlikult eesti valijate aktiivsust või siis hirmutada venelasi Keskerakonna poolt hääletamisel. Mingid positiivsed eristamatud lubadusekesed ei veena ju kedagi, rääkimata sellest valimisõiguslike inimeste kolmandikust, kes end niikuinii valima ei viitsi vedada.<br />
<br />
Eestlaste valimisaktiivsuse stimuleerimiseks tulnuks erakondadel ja valimisliitudel panna välja ühine löögirusikas, mitte killustada oma armeed. See eeldanuks ühte karismaatilist kindralit linnapea kandidaadina, milleks ei sobinud aga klounimainega teise esheloni poliitikud. Kui aga oleks olnud soov venelasi hirmutada, oleks võinud ju olla veidi veenvamad Krossi silmadest või korruptsioonimuinasjuttudest. Neid Savisaare valijate hulgas isegi ei märgatud!<br />
<br />
Vahel tundub mulle, et samal ajal kui Savisaar mängib hoogsat malet, kasutades igavaid, päheõpitud ja tülgastuseni läbikorratud avanguid ja lõppmänge, õpivad tema mängupartnerid alles endiselt käike. Just nagu ka need sajad alustavad Eesti ettevõtted, kel on enda arvates maailma vingeim toode, mis ei müü vaid seetõttu, et tarbijad on rumalad ega oska hinnata ilmselgeid eeliseid. Pole siis ime, et taas ja taas saame lugeda nn Savisaare vastaste suurest üllatusest, kuidas vigurid nende mängulaual tupikusse mängitakse või ära süüakse. Ja lõppseisu konstanteeritakse ikka vanal moel: loodame, et järgmine kord vastane enam neid alatuid võtteid ei kasuta..)))<br />
<br />
Aga Savisaare nõiakatel, mille ümber löövad tantsu ligi pooled tallinlastest, podiseb neist märkustest hoolimata täispööretel.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjaN1uzMI9WdgqHtpj8s2aRHCRF5NI9W4xGuqZ_0f8j8tCLPmsCXeNWMjmzdDszA0Lb0N4H-8gb7v9dHNWKUkI11yAvOeUOG6cZxg5_ar-ZpNrZM6ySjx2teFR68iIFnlLqfJcSpjSE5OI/s1600/savisaar23.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjaN1uzMI9WdgqHtpj8s2aRHCRF5NI9W4xGuqZ_0f8j8tCLPmsCXeNWMjmzdDszA0Lb0N4H-8gb7v9dHNWKUkI11yAvOeUOG6cZxg5_ar-ZpNrZM6ySjx2teFR68iIFnlLqfJcSpjSE5OI/s1600/savisaar23.jpg" /></a></div>
Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8407234431228226175.post-53116239275403311412011-09-20T02:10:00.000-07:002011-09-20T02:31:19.751-07:00Asendamatute inimeste genoom<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbBs5uTsneW80pMLlw4rO9NPptjNfgJVZzQa0D_V8DK3uyRtAFksmXIA_A-QkTOAIj0hid9RfG-f_ewjKNBxp3VZkGbBI0Ve2Xto3_NnFJDn318PvVQCu11tiFshwAq6rHcgQIrD-sIZg/s1600/pohhuilogo.gif"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbBs5uTsneW80pMLlw4rO9NPptjNfgJVZzQa0D_V8DK3uyRtAFksmXIA_A-QkTOAIj0hid9RfG-f_ewjKNBxp3VZkGbBI0Ve2Xto3_NnFJDn318PvVQCu11tiFshwAq6rHcgQIrD-sIZg/s320/pohhuilogo.gif" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5654371962114496866" /></a><br />Munitsipaalpolitsei asejuht jäi vahele purjus peaga sõitmisega. Ta polnud esimene selle asutuse purjutaja. Kuid ei tema ega keegi tema eelkäijatest pidanud vajalikuks oma ametist kasvõi asjaolude lõpliku selgitamiseni sirgeselgselt tagasi astuda. Ei sobi ju olla eeskujuks kui sissetulekul on oht väheneda.<br /><br />Suusakoondise peatreeneri tuntuim lemmikõpilane jäi vahele dopingupatuga. Treenerit ei võeta ilmselt enam tõsiselt kusagil maailmas. Aga Eestis säilitas ta oma töökoha, sest alaliidu presidendi sõnul on ta asedamatu mees. Irw. Ah jaa, sedasama alaliidu presidenti on tuntud võimurid toonud eeskujuks on Eesti kõrgeima palga tõttu, põhjendades sedagi monopolfirma juhi täieliku asendamatusega.<br /><br />IRLi juhte ja riigikogu sotsiaalkomisioni esimees istus autorooli napsutanuna. Pärast üritas musta valgeks rääkida nii, et elevandis kuidagi kärbest nähtaks. Aga ei nähtud, oldi läbinägelikumad. Mees siiski arvas, et kuna erakond teda toetab ja muidu on ta tore ja nägus vennike, siis polnud põhjust pisisasja pärast poliitilistelt ametikohtadelt tagasi asutuda. Läks hoopis eesti arstidele õpetama alkoholi kahjulikkust oma näite varal. <br /><br />Arvate, et see on künism? Oh ei, see on Eesti avaliku elu tegelaste genoomi omapära – tegudega ei kaasne moraalset vastutust, sest ollakse kindlad oma asendamatuses.<br /><br />Viimastest aastatest tuleb mulle meelde kümneid ja kümneid selliseid lugusid, kus üks või teine avalikus ametis või avalikus huviorbiidis tegelane jääb vahele mõne teo või teokesega, mida eeskujuks on raske tuua. Vastustusest aga hiilitakse kõrvale ikka sama labaselt: kõik me oleme vaid inimesed, ikka juhtub, kõigil võib juhtuda, oleme liiga väike riik, et pisiasjadel end segada lasta. Eks ole, rõõmustavad patustajad eesti inimese, valija ja kodaniku leige pohhuismi üle! <br /><br />Üks hobukasvatajast meestemurdjana tuntud kirjaneitsigi olla südamerohtudega end purju joonud, teine kirjaneitsi aga leidis enda tegudele lohutust ebastabiilses majandussituatsioonis.<br /><br />Ma ei püüagi väita, et need inimesed poleks lihast ja luust, kuid midagi on ikka valesti kui üldine sotsiaalne norm on meil kujunenud väga vildakas – enamus patustajaid valib patukahetsuse ja kasvõi ajutise eemaletõmbumise asemel eneseõigustuse tee. Ja see tee ongi edukas! Valijal on ju kana ajud, hõisatakse teist poolt poliitteatri lava!<br /><br />Mina aga mõtlen, kas ikka on need poliitikud, treenerid, tippbürokraadid, seltskonnalõvid nii asendamatud? Ja mitte kuidagi ei suuda ma neist märgata midagi sellist imeomast, mis puuduks veel vähemasti sajal mulle tuttaval inimesel. Kui, siis ehk vaid võimuiha, palgajanu ja tähelepanunälg on keskmisest suuremad. Kõik muud professionaalsed oskused on järeleaidatavad. <br /><br />Arvate, et Mati Alaver on asendamatu? Miks siis maailmas nii palju häid koondiseid ja treenereid ringi liigub, kusjuures mitmete nonde proffide palgatase pole sugugi Alaverist kõrgem. Kui ta ongi asendamatu, siis ainult seetõttu, et teab ilmselt teistest rohkem kasvuhormoonist.<br /><br />Kogu see ringkaiste arstide, poliitikute, spordiringkondade, jms seas on inimlik ja mõistetav, sest keegi ei taha toetada trendi, mis võib endalegi homme valusalt kätte maksta. Aga milleks õigustada, ennast lolliks teha? Ma pole päris kindel, kas see asedamatuse genoom ikkagi sarnaneb meil rohkem põhjamaade või hoopis idapoolse naabri geenitüübiga.Provacateur-Inspirateurhttp://www.blogger.com/profile/17946458708968365526noreply@blogger.com1