Liis Tappo näide: eesti naine käib alla!

Eesti naine on üha enam avastamas võimalust „sõltumatuks enesemääratluseks“. Minu hea noorpõlvetuttav Liis Tappo jättis maha oma pere, minu endagi naine otsustas kolme aasta eest minna sinilindu püüdma ja usaldas lapsed seniks minu hoolde.... Vabandused on ikka ühesugused: soov ennast leida ja teostada, mehe ja oma enda rollide orjusest pääseda)). Rääkimata jäetakse tavaliselt see, et tegelikult tahaks lihtsalt pidu panna, oma raha üle ainuisikuliselt otsustada, ringi aeleda ja varase abiellumise tõttu nooruses tegemata jäänud lollusi proovida. Jah, see on meie naiste õigus! (Mõistan neid vähemalt selles osa, et tavaliselt on selleks hetkeks suhted juba pingelised ja nende lappimiseks on vaja tugevat eneseületust, mis aga enam uute utoopiliste kõhu alt kõditavate ihaluste tõttu mõistagi kõne alla ei tule)

Aastasadu elatud rollid tubli abikaasa, koduperenaise, ema, köögitüdrukuna, hakkavad paljude jaoks ennast ammendama. Asemele tulevad karjäärinaised, üksikemad, elunautijad. Ma ei tea, kas ja kui palju määras siin kaasa Julia Robertsi mängitud tegelaskuju uues naiste kultusfilmis, kuid kindlasti ammutatakse energiat igast võimalikust kaevust.

Mul on sellest kõigest kahju, sest minu jaoks on ja jäävad naise suurimateks väärtusteks naiseliku energia kandmise ning levitamise võime ja pereeluks ideaalse atmosfääri loomise oskus. Kui pole enam selliseid naisi ja meile jäävad iseteadlikud enesenautlejad, kes püüdlevad sõltumatusesse, siis mööngem, et üha enam ei sõltu ka neist naistest meeste jaoks midagi. Siis võib juba vabalt hakata pedeks.

Minu nägemuses on tegu ameerikast pärit võltsvõrdsuse embamisega umbes nii nagu hakkasime omal ajal ahvivaimustusega õgima hamburgereid. Nüüdseks oleme kummalisel kombel tagasi mahetoidu ja talukauba juures ja ei taha enam transrasvadest kuuldagi. Loodetavasti jõuvad ka meie naised oma enesemääratluse teel kord tagasi pereväärtuse ja kodu rüppe! Kuid mis teha, elama ajal, mil vana (tasuta käes) auto putitamine on häbiväärne ja õiged tegelased sõidavad iga nelja aasta tagant salongist välja uue liisinguautoga - mis siis, et uut ja vana eristab vaid mõni elektriline iluvidin või kiisulikumad tuled!

Uskuge mind, alla on käinud iga Eesti naine, kes arvab, et perest, lastest ja harmoonilisest suhtest mehega on tähtsam mingi arusaamatu eneseteostus, uus kohustustevaba tundepuhang võõrama mehe suhtes ja „sex ja linn“ strereotüüpsuse ihalus. Ja põhjust neid naisi erakordse julguse tõttu imetleda pole mõtet. Vastupidi, nad on kaotajad, keda nende suutmatus olemasolevat elu ilusaks elada, jääb kummitama elu lõpuni. Kuid ka parastada ei maksaks, sest katus võib ju mingil hetkel sõita meil kõigil...

Sõbrad, pole vahet, kas mees jätab naise ja lapse maha kohe pärast lapse sündi, kui ühtäkki taipab, et pole selliseks rolliks veel valmis ja põgeneb nelja tuule poole või kui naine elab mehega 20 aastat kannatlikult ja siis äkki tajub, et seee polegi nagu tema, tema on hoopis leidmata! Lugedes Liis Tappo lahkumineku lugude hulgalisi kommentaare, kipun nõustuma nende paljudega, kes kahtlustavad, et tegu oli tavalise armumisega kellessegi kolmandasse, mis aitas "ennast leida". Seda on juhtunud ja juhtub elus meie kõigiga, iseasi, kas selline eneseleidmine peaks tähendama toimiva ja läbiproovitud armastuse ja pere lõhkumist uue kohustustevabama elu nimel?

Ma tean, et minu mehekeskset vaadet võib kritiseerida, naeruvääristada või isegi põlastada, kuid ma olen ikkagi kindel, et naine saab tegelikult õnnelik olla vaid siis kui tal on mehine ja hea mees, kes teda teda jäägitult armastades suudab pere toita ja tema ise suudab ja tahab pühenduda oma laste ja mehe teenimisele. See ei peaks välistama naise oma tööd, hobisid, jms, kuid kodu ja selles pesitsevad suhted on siiski looduse poolt antud naise kududa. Kaotajad lahkuvad tavaliselt uut õnne proovima tahtmatusest vana auot parandamiseks lahendusi otsida ja soovivad pigem jääda oma egotsentrilistele õigustustele kindlaks. Selliseid iseseisvaid naisi, kes ei sõltu kellestki ja kellest ei sõltu midagi, pole meie rahvale päris kindlasti tarvis. Vabandage mu vanamoelisust!