Inno & Irja fenomenist

Ma üldiselt ei armasta klatsimist. Ei armasta ka nilbust. Kuid Inno & Irja blogi on hakanud mindki, vana konservatiivi, köitma. Eelkõige rahvajuttude ja teistsuguse tsenseerimata info tõttu. Ajalehtes ja televisoonis kehtib teatavasti Eestiski mitmetahuline tsensuur. Rääkida ei tohi halvasti teatud inimestest, kunagi ei tohi küsida "miks", kui mõni politseinik, poliitik või suhtekorraldaja sulle mõne materjali sokutab, jne, jne. Tulemus? Palju vastuolulist infot ning teadmatus sellest, mis tegelikult ilmas sünnib. Vahetevahel on selline tunne, et meedia jätab uudist kirjutades küsimata need kõige olulisemad küsimused, millest sõltub asja tuum. Inno küsib aga just õigeid küsimusi. Küllalt sageli.

Inno & Irja fenomeni laiem kandepind ühiskonnas baseerub aga väga heale ja oskuslikule lugeja tunnetusele. Nii nagu olen õpetanud oma meediakursustelgi, on iga lugejate tähelepanu pälviva arvamusartikli eelduseks kaks tõdemust: esiteks: tuleb kirjutada sellest, millest inimesed saunas (lõõgastunult) räägivad. Ning kirjutades kasutada sellist sõnavara, mida saunas kasutatakse. Ja nii saabubki edu. Saabus ka Inno& Irja õuele!

Inno&Irja fenomenil on aga ka teine külg. Rahvast raviv. Meie seas on palju inimesi, kelle näiline vooruslikkus ei lubagi neil kõnelda ropusti, halvustada ligimest või suisa tuhnida kaelani kellegi eraeluises poris. Ometi annavad just need väikesed vürtsid elule õige maigu. Niisiis saabki nende inimeste (peaaegu meie kõigi) elu motoks enda toitmine teiste inimeste meeletute armuseikluste, rahalaristamiste ja kuulsusenarrusega, kusjuures endale ei lubata keskpärasusest peaaegu mitte kunagi ühtegi kõrvalhüpet. Kogu adrenaliin tarnitakse Inno&Irja või Liislassi silmade-kõrvade vahendusel. Raviv toime on aga kindlasti märgatav - kuulsate rahvuskaaslaste tegemisi endi unistustega võrreldes kaob enamikus meil igasugune tahe üldse meeletusi üritada. Viimast kahel põhjusel. Esiteks ei suudaks me midagi niiiiii geniaalset või ilget korda saata ja äparduksime juba esimeses voorus. Teiseks oleme vajaliku adrenaliinisüsti ka juba kätte saanud. Nii saamegi oma pisikest ja mustvalget elukest lontis kõrvadega südamerahus edasi elada.

Mulle meenuvad uuringud, mis on tehtud USAs - maailma ühes usklikumas riigis. Sealne probleem on paljuski just selles, et ühiskond ja kirik on seadnud liiga kõrged normid ja standardid: noorukid iseseisvalt õhtul õues ei tohi käia, koolilapsed peavad kooli ja koju minema vaid koos saatjaga, kogu aeg peab naeratama, kedagi ei tohi diskrimineerida, suguelu väljaspool abielu on kuritegu, jne, jne. Milline on tulemus? Pornograafia levik, laste suguline ärakasutamine - need numbrid on ülikõrged. Peaagu nagu Inno&Irja blogi külastajate arv!! Küsige, mis riigi kodanikud istuvad ööpäeevaringselt online sexitubades, üritavad imevigureid kasutades Ida-Euroopa või Aafrika neiukesi veebikaamera ees lahti riietuma sundida! Mõistagi on need jänkid, keda analoogsetel saitidel on tubli 75%! Üks eripära on veel selles äris: kui vene mehed üldjuhul veebisexi ei harrasta vaid eelistavad põrutada naturaalselt, siis euroopa ja ameerika kutid advokaatidest ehitusmeesteni võivad päevas 3-4h just sellisele suhtlemisele kulutada. Kuid mille poolest erinevad ameeriklased eurooplastest? Ehh-hee, kui eurooplased suudavad dzentenmenlikult neiuga privaatruumis vähemasti 10 minutit mängida, siis ameeriklased kütavad end kuumaks juba eesruumis, sisenedes privaati vaid kuni 30 sekundiks, et pauk rinnahoidjate langedes valla päästa! Nii hoitakse kokku suur hulk raha, makstes vaid 1 min eest! They save it for their mortgages!!

Mida järeldame?! Inimene on leidlik: seal, kus meid ei nähta, saame olla meie ise!! Ja veel parem kui see kõik jõuab meieni tasuta. Nagu pornosaidil või Inno & Irja blogis!

Just seepärast tuleks toetada ja soosida neid ravivõtteid a'la Inno&Irja, mis pinged enne plahvatust juba maha võtavad!